Obsah (5)

§ 651§ 659§ 175§ 394§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-14-62149 Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2017, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi F. Hoffmann-La Roch

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 32.

§ 651

lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis rahuldamata tema avalduse menetluskulude väljamõistmiseks summas 28 568,77 eurot. Kostja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 6928 eurot. 33. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja täiendavalt 1226,67 eurot. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 34.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-11, p 8). Ringkonnakohus nõustub osaliselt määruskaebuses toodud etteheidetega selle kohta, et maakohus on käesoleval juhul diskretsioonipiire mõneti ületanud.

1. Õige on kostja etteheide, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata tema 31.08.2015 Riigikohtule esitatud menetlusdokumendi koostamisega seotud kulu (A 2015/09/02) põhjendusega, et see esitati ilma kohtu nõudmiseta ega omanud menetluses tähtsust. Riigikohus määras menetlusosalistele 12.05.2015 kirjaga seoses hageja määruskaebuse lahendamisega tähtpäeva 31.08.2015 kell 14:00 avalduste ja seisukohtade esitamiseks. Seega on menetlusdokumendi koostamise näol tegemist põhjendatud kuluga. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjal dokumendi koostamisele 5 tundi ja 40 minutit. Arvestades, et kostja kordab dokumendis kokkuvõtvalt oma varemesitatud väiteid ja seisukohti, loeb ringkonnakohus selle koostamiseks kulunud vajalikuks ajaks 2 tundi ja sellega seonduv kulu on põhjendatud hagejalt täiendavalt välja mõista
2. Samal põhjusel on ekslik maakohtu seisukoht, et kostja esitas Riigikohtule omal algatusel 06.01.2017 menetlusdokumendi (A 2017/01/02). Riigikohus andis 24.10.2016 kirjaga menetlusosalistele võimaluse esitada avaldusi või seisukohti hiljemalt 09.01.2017 kell 13:
3. Seega on tegemist vajaliku kuluga, kuid arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu on selle koostamise ajakulu üle paisutatud (spetsifikatsiooni kohaselt kokku 4 tundi). Selles osas on põhjendatud ajakulu 1 tund ja 30 minutit.
4. Õige ei ole maakohtu määrus ka selles, et kirjavahetus kliendiga ja menetluse käigust teadaandmine ei seondu otseselt esindusega kohtus, mistõttu see kulu hüvitamisele ei kuulu. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja edasise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (Riigikohtu lahend 3-2-1-48-16 p 13). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 621 kohaselt peab esindaja lähtuma kliendi huvidest ja VÕS § 624 kohaselt peab ta teavitama klienti kõigist 6 6 7 käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada klienti juhist muutma. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 1 p 2 kohaselt on advokaat kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Seega on kliendiga suhtlemine vajalik toiming, mille põhjendatusele tuleb anda hinnang lähtudes

§ 175lg-st 1 ja mõista hagejalt kostja kasuks välja täiendav hüvitis.

1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt konsulteeris vandeadvokaat R.Antsmäe arvetel A 10/12/2014, A 03/02/2015, A 2015/05/02, A 2015/07/02 , A 2015/09/02, A 2015/11/10, A 2016/11/08, A 2017/01/02, A 2016/03/02, A 2016/05/04, A 2016/10/02, A 2017/01/04 ja A 2017/02/02 R.Kursiga kokku 17 tundi ja 30 minutit. Kuna tsiviilasja materjalist ja menetluskulude nimekirjast ei selgu, millega seondus esindaja suhtlus T.Santamariaga, ei ole tema informeerimise ja menetluse käiguga kursis hoidmise kulu põhjendatud hagejalt välja mõista. Kostja väidab määruskaebuses, et T.Santamaria oli kostja volitatud esindaja, kuid ei ole seda tõendanud. Samuti ei ole kostja põhistanud, miks oli vajalik eraldi konsulteerida ja kursis hoida kostja kahte esindajat.
2. Arvel A 10/12/2014 kajastatud kostja menetluse käiguga kursishoidmise kulu on põhjendatud 1 tunni ja 30 minuti ulatuses, arvestades, et kostja tutvus arves kajastatud perioodil hagi tagamise ja hagi menetlusse võtmise määrusega ning esitas määruskaebuse hagi tagamise määruse peale. Arvel A 03/02/2015 kajastatud kulu on põhjendatud 1 tunni ulatuses, arvestades, et esindaja tegeles arvel kajastatud perioodil asjas vajalike tõendite ja informatsiooni kogumisega. Arvel A 2015/05/02 kajastatud perioodil esitas kostja 24.05.2015 täiendavad seisukohad hageja vastusele vastuhagile, millest tulenevalt on põhjendatud lugeda kliendi informeerimisele kulunud ajakulu põhjendatuks 30 minuti ulatuses. Arvel 2015/07/02 kajastatud perioodil koostas kostja vastuse määruskaebusele. Kliendi informeerimisega seoses on põhjendatud lugeda vajalikuks ajakuluks 10 minutit. Arvel A 2015/09/02 kajastatud kliendiga suhtlemise kulu ei ole tulenevalt menetluse seisust arvel kajastatud perioodil vajalik ja põhjendatud kulu, mille hageja peaks hüvitama. Arvel A 2015/11/10 kajastatud ajakulust on põhjendatud ajakulu seoses kliendi teavitamisega Riigikohtu 21.10.2015 määrusest 5 minutit. Arvel A 2016/11/08 kajastatud kliendi informeerimine menetluse uuendamisest on põhjendatud ajakulu 5 minuti ulatuses. Arvel A 2017/01/02 kajastatud kliendi informeerimisele kulunud ajakulu on seoses Euroopa Kohtu 13.12.2016 määrusega põhjendatud 5 minuti ulatuses. Arvel A 2016/03/02 kajastatud perioodil esitas kostja Euroopa Kohtu eelotsusetaotluses oma seisukoha, seoses millega on põhjendatud ajakulu kliendiga suhtlemisele 15 minutit. Arvel A 2016/05/04 kajastatud perioodil kliendiga suhtlemisele kulunud aeg ei ole tulenevalt menetlusstaadiumist põhjendatud ja selle kulu ei ole õige hagejalt välja mõista. Arvel A 2016/10/02 märgitud perioodil avaldati Euroopa Kohtu otsus ja kliendi informeerimine selle sisust on vajalik ja põhjendatud 15 minuti ulatuses. Arvel A 2017/01/04 märgitud ajakulu on seotud menetluskulude nimekirja koostamisega, millega seoses kantud kulud hüvitamisele ei kuulu. Arvel A 2017/02/02 kajastatud kliendi informeerimise ja nõupidamise kulu seoses hageja hagi tagasivõtmisega on põhjendatud 15 minuti ulatuses.
3. Kokku on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu täiendavalt seoses kliendiga suhtlemisega 4 tundi ja 10 minutit (1 tund ja 30 minutit (A 10/12/2014) + 1 tund (A 03/02/2015) + 30 minutit (A 2015/05/02) + 10 minutit (A 2015/07/02) + 5 minutit (A 2015/11/10) + 5 minutit (A 2015/11/08) + 5 minutit (A 2017/01/02) + 15 minutit (A 2016/03/02) + 15 minutit (A 2016/10/02) + 15 minutit (A 2017/02/02)) ja seoses 31.08.2015 ja 06.01.2017 esitatud menetlusdokumentide koostamisega 3 tundi ja 30 minutit. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 1226,67 eurot (käibemaksuta - 160 x 7 tundi 40 minutit). 7 7 8
4. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus veel järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheitega, nagu oleks maakohus ajakulu põhjendatuse hindamisel lähtunud ainult lehekülgede ja dokumendi lisade arvust. Määrusest nähtub, et maakohus on dokumentide koostamise ajakulu hindamisel arvesse võtnud ka selle sisu ja asja keerukuse. Menetlusosalise hinnang ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele ei anna ringkonnakohtule iseenesest alust muuta maakohtu diskretsiooniotsust. Kostja väited selle kohta, et tema menetluskulud peaksid saama hüvitatud suuremas ulatuses, kuna seoses hagi tagamisega on hageja teeninud kostja arvel märkimisväärselt tulu, on menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamise seisukohalt asjakohatud.
5. Ringkonnakohus möönab, et menetlusosalisel on õigus esitada teise menetlusosalise esitatud seisukohtade ja vastuväidete osas oma seisukohad ja selgitused ka siis, kui kohus neid ei nõua. Õige ei ole aga kostja seisukoht, et oma initsiatiivil esitatud menetlusdokumendid olid menetluse seisukohast vajalikud ja nendega seoses tekkinud kulu on põhjendatud mõista välja teiselt menetlusosaliselt (vt nt ka Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-43-17 p 20).
6. Maakohus jättis õigesti välja mõistmata kulud, mis on seotud 25.04.2015 hageja vastusele kostja täiendava seisukoha koostamisega ja Riigikohtule 27.04.2015 (määruskaebuses ilmselt ekslikult märgitud 27.02.2015) määruskaebuse menetlusse mittevõtmiseks taotluse koostamisega (A 2015/05/02) ning hageja määruskaebusele esitatud vastusele 20.02.2015 vastuse koostamisega (A 2015/03/02). Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu ka

§ 394

lg 1 p-le 3, mille kohaselt tuli kõik taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks esitada vastuses hagile ning kõik hagi tagamise määruse peale esitatud faktilised ja õiguslikud väited ning viited tõenditele määruskaebuses. Täiendavalt vastuste ja seisukohtade esitamine ei ole menetluse seisukohast vajalik, v.a juhul, kui kohus tulenevalt menetluse asjaoludest seda vajalikuks peab. Antud juhul ei ole kohus kostjalt täiendavaid seisukohti küsinud. 44. Õige on maakohtu seisukoht, et asja keerukust arvestades saab kostja lepinguliste esindajate ajakulu kokku pidada põhjendatuks üksnes ulatuses, mis vastab ühe lepingulise esindaja mõistlikule ja põhjendatud ajakulule.

§ 175

lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused siis, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kostja ei ole põhistanud kahe esindaja vajalikkust, samuti ei nähtu määruskaebusest, milles seisneb kahe esindaja erinev pädevus, mis õigustaks kahe lepingulise esindaja tööd. Kostja viited asja ilmselgele keerukusele on vastuolus tema varasemate väidetega selle kohta, et käesolevas asjas vaidluse all olev küsimus on tulenevalt Euroopa Liidu määrusest ja Euroopa Kohtu praktikast olnud kogu aeg üheselt selge. Arvete A 2015/05/03, A 03/02/2015, A 10/12/2014 kohaselt taotleb kostja menetluskulude hüvitist kahe lepingulise esindaja analoogsete toimingutega seotud ajakulu eest. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus hindas kostja menetluskulude nimekirjas toodud kirjeid sisuliselt, kõrvaldas dubleerivad kirjed ja mõistis hagejalt kostja kasuks õigesti välja menetlustoiminguga seotud põhjendatud ja vajaliku kulu.

1. Õige ei ole määruskaebuse väide ka selle kohta, et lepingulise esindaja paberkandjal komplekteeritava toimiku koopia- ja trükikulud on menetlusosalise vajalikud kulud, mis on põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt (vt nt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-102-11 p 14). Bürookulud sisalduvad eelduslikult advokaaditeenuse tunnihinnas. Maakohus jättis need kulud õigesti hagejalt kostja kasuks välja mõistmata.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus jättis põhjendamatult välja mõistmata kulud, mida kostja kandis seoses tõendite kogumiseks ja menetlusdokumentide 8 8 9 koostamiseks vajaliku teabe kogumise ja võõrkeelsete tõendite tõlgete saamisega. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 318 eurot tõlkekulude kandmise eest. Nende kulude põhjendatusele ei ole vaielnud vastu ka hageja. Kostja ei põhista määruskaebuses, millise teabe hankimisega seotud kulud maakohus tema hinnangul põhjendamatult välja mõistmata jättis. Arvete spetsifikatsioonide kohaselt hõlmab teabe kogumine näiteks menetluse staatuse kontrollimist, mis ei ole vajalik ja põhjendatud kulu, mis kuuluks teise menetlusosalise poolt hüvitamisele, samuti konsultatsioone kliendiga, millega seotud kulu mõistetakse käesoleva määrusega välja eraldi ja teabe kogumist positsioonide kujundamiseks, millest ei ole selge, millist menetluse seisukohast olulist teavet koguti. Maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire ega jätnud ebaõigesti teabe ja tõendite kogumise ning tõlkimisega seotud kulusid välja mõistmata.
3. Samuti ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse seisukohaga, et menetlusosalise lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjade koostamise ja esitamise kulud on põhjendatud ja vajalikud kulud ning kohtute vastupidine praktika ei ole õige. Kuna avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi, ei ole selle kulu väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt põhjendatud

§ 175lg 1 tähenduses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14, p 12).

Kohtute sellist praktikat kinnitab ka

§ 178

lg 4, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-43-17 p 20). 48. Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 9 9