Obsah (6)

§ 5§ 23§ 52§ 142§ 54§ 222

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Marian Priks 03. aprill 2017, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-9069 Tsiviilasi Maris Viitkini hagi Mar

) § 222 alusel vabastada kinnistu aresti alt ja kustutada kinnistu III jaost kostjate kasuks seatud käsutamise keelumärked.

1. Kostjad Enn Virkus, Tiina Elts, Aino Kübar, Eevi Kliimand ja Marili Susi ei ole oma kirjalikes vastustes hagiavaldusele vastuväiteid esitanud ning on sellega hagi õigeks võtnud. Kostjad Kristel Kivi, Tarmo Annus ja Aivar Viitkin ei ole hagiavaldusele kirjalikku vastust esitanud ning sellisel juhul saab hageja esitatud faktilised väited lugeda nende poolt omaksvõetuks.
2. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et Tartu Maakohtu 23.11.2004 määrusega kriminaalasjas nr 1-724/2004 on kinnistu arestitud ja seatud käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi ning kostjate Marili Susi, Tiina Eltsi, Enn Virkuse, Eevi Kliimandi, Kristel Kivi, Aino Kübara ja Tarmo Annuse kasuks (vt p 12.2). Nõue, mille tagamiseks kinnistule käsutamise keelumärge seati, oli kostja Aivar Viitkini vastu. Kriminaalmenetluses tehtav määrus, millega arestitakse kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku vara, ei saa puudutada isikut, kes ise ei ole selle määruse adressaat. Tehtav määrus ei võta selliselt isikult võimalust kaitsta enda väidetavat omandiõigust arestimise vastu tsiviilkohtumenetluses, nõudes vara arestist vabastamist (RKKKm 31.10.2013, nr 3-1-1-95-13, p 9-10; RKKKm 10.05.2013, nr 3-1-1-49-13, p 9-10).
3. Samuti on kohus tuvastanud, et täitemenetlustes nr XXXXX, XXXXX, XXXXX, XXXXX, XXXXX ja XXXXX on kohtutäitur seadnud kinnistusraamatusse käsutamise keelumärked sissenõudjate Eevi Kliimandi, Enn Virkuse, Kristel Kivi, Tiina Eltsi, Aino Kübara ja Marili Susi kasuks (vt p 12.4-12.9). Täitemenetlusregistri andmete järgi on täitemenetlustes võlgnikuks kostja Aivar Viitkin (tl 14-33).

§ 5

lg-st 1 tulenevalt on täitemenetluses sissenõudjaks isik, kes on täitmiseks esitanud nõude, ja võlgnikuks isik, kelle vastu on täitmiseks nõue esitatud.

§ 23

lg 1 esimese lause järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Täitemenetluses varale sissenõude pööramine kujutab endast vara arestimist (

§ 52

lg 1) ja vastavalt

§ 142

lg-le 1 peab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, üles kirjutama, keelama nende käsutamise ja laskma kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke.

§ 54

lg 3 kohaselt tehakse omandi, piiratud asjaõiguse või varalise õiguse käsutamise keelamisel seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge. Keelumärge keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta. 17.

§ 5

lg-test 1 ja 2 tulenevalt on täitemenetluse osaliseks samuti muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab, muu hulgas isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda põhistavad. 18.

§ 222

sätestab eeldused kolmanda isiku hagi esitamiseks vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hageja nõude õiguslik alus on

§ 222

lg 1, mis sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Kui isik leiab, et temale kuuluv vara on alusetult arestitud, on tal õigus oma rikutud õiguste kaitseks esitada hagi temale kuuluva vara arestist vabastamiseks (RKTKm 24.11.1996, nr 3-2-1-116-96).

§ 222lg 3 järgi esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu.

5

1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 89 esimese lause kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega.
2. Kinnistusraamatu väljavõtte järgi kuulub kinnistu hageja ning kostja Aivar Viitkini ühisomandisse alates 07.06.2004 (tl 9-12). AÕS § 70 lg 4 kohaselt ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega oli kinnistu hageja ning kostja Aivar Viitkini ühisomand ka sel ajal, kui Tartu Maakohtu 23.11.2004 kohtumääruse alusel 26.11.2004 kinnisasjale keelumärge seati (tl 9-12).
3. Tartu Maakohtu 13.04.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-1990 jagati hageja ning kostja Aivar Viitkini ühisvara ning kinnistu jäeti hageja ainuomandisse (tl 7-8). Kinnistusraamatusse kantud keelumärke tõttu ei olnud hagejal võimalik kinnistusraamatusse uut omandikannet teha. Kohtutäituri 13.04.2016 avalduse alusel kinnistusaamatusse keelumärgete sissekandmise ajal 19.04.2016 ja 22.04.2016 (tl 9-12) oli kinnistu kohtuotsuse alusel juba hageja ainuomandis. Kostjatel ei ole vastuväiteid asjaolule, et kinnistu ei ole hageja ning kostja Aivar Viitkini ühisomandis ning hageja on kinnistu ainuomanik.
4. Eeltoodust tulenevalt on hageja sundtäitmise eseme suhtes

§ 222

lg 1 järgi kolmandaks isikuks, kellel on sundtäitmist takistav õigus, s.o omandiõigus. 23. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hageja hagi kostjate vastu vara aresti alt vabastamise nõudes.

§ 222

lg 4 kohaselt hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Kohus selgitab, et hageja peab ise pöörduma kohtutäituri poole kinnisasja koormavate keelumärgete kustutamiseks. Menetluskulud

1. Kohus rahuldas hageja hagi kostjate vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
2. Kostjad Aino Kübar, Eevi Kliimand ja Marili Susi paluvad jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel (tl 143-144, 149-150, 152-153). Kostjad Enn Virkus ja Tiina Elts peavad vajalikuks jätta menetluskulud hageja kanda (tl 137-138, 139).
3. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei ole kostjad menetlust venitanud või tekitanud hagejale menetluskulusid. Kostjad Enn Virkus, Tiina Elts, Aino Kübar, Eevi Kliimand ja Marili Susi on hagi koheselt õigeks võtnud ning kostjad Kristel Kivi, Tarmo Annus ja Aivar Viitkin ei ole hagiavaldusele isegi vastanud, võttes hagi faktilised väited omaks. Kohus kohtleb kostjaid võrdselt. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja menetluskulude väljamõistmine kostjatelt oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda.
4. Toimiku materjalide kohaselt tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot (tl 1). Kohus rahuldas 15.12.2016 kohtumäärusega osaliselt hageja menetlusabi taotluse, vabastas hageja hagiavalduselt veel tasumisele kuuluva riigilõivu 1800 euro tasumisest 900 euro ulatuses ning ülejäänud 900 eurot tuli hagejal tasuda ositi 90 eurot kuus kümne kuu jooksul (tl 116-117). Hageja on praeguseks tasunud 270 (90 * 3) eurot (tl 122, 164). Hageja peab tasuma riigilõivu veel 630 eurot (900 – 270). 6 TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 3 I lause kohaselt menetluskulud, mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kohustatud isikult välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on seisukohal, et hageja tuleb TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest summas 630 eurot. Kohus rahuldas hageja hagi, jättis menetluskulud poolte endi kanda ning leiab, et ebamõistlik on jätta hagejale kohustus jätkata riigilõivu osamaksete tasumist.
5. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7