Obsah (8)

§ 448§ 317§ 187§ 444§ 162§ 174§ 179§ 190

Tsiviilasi nr 2-16-18678 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2017, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiv

§ 448lg 41 ja lg 42).

Kaja esitamine 11. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

§ 317lg 1 p 1 kohaselt 19.03.2017.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

1. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
2. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

1. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
2. Hageja sõlmis
3. oktoobril 2008 käenduslepingu Balti Investeeringute Grupi Pank AS-ga (hilisem nimi BigBank AS), millega võttis endale krediidiandja - Balti Investeeringute Grupi Pank AS ees vastutuse kõigi krediidiandja ja kostja, Toomas Himmaste vahelisest tarbijakrediidilepingust nr XXXXX ning võimalikest krediidiandja ja Toomas Himmaste vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkida võivate nõuete täitmise eest. 2 Tsiviilasi nr 2-16-18678
4. Käendatava kohustuse aluseks olev tarbijakrediidileping nr XXXXX sõlmiti panga ja kostja vahel käenduslepinguga samal kuupäeval. Kuna kostja krediidisaajana ei täitnud oma kohustusi krediidiandja ees, esitas viimane hagi võlgnetava summa väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu 23.09.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-12-26090 hagi rahuldati osaliselt ja Toomas Himmaste võlgnevus AS BigBank ees mõisteti hagejalt kui võlgnetava kohustuse käendajalt välja. Tartu kohtutäituri Sirje Tael poolt algatatud täitemenetluses on see kohtuotsus täidetud ning hagejalt on sissenõudja – AS BigBank kasuks kinni peetud perioodil 09.12.2013 kuni 20.07.2016 6308,38 eurot, hageja on tasunud ise sissenõudjale 79,75 eurot. Seega on hageja kokku tasunud kostja võlgnevuse summas 6384,13 eurot. 17.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

18. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

1. Hagiavalduse esitamisel tulnuks hagejal tasuda riigilõivu summas 450 eurot. Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2017 määrusega anti Ilmar Kolgile menetlusabi ning vabastati ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 225 euro (1/2 riigilõivu) tasumisest. Tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks määrati 225 eurot ning nimetatud summa tuli hagejal tasuda osamaksetena kolme kuu jooksul. Hageja on tasunud riigilõivu summas 225 eurot. Seega on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 225 eurot.

§ 174

lg-st 1 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 225 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot). 20.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 190

lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

1. Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2016 määrusega anti tsiviilasjas 2-16-14077 Ilmar Kolgile riigi kulul õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 100 % ulatuses võrdsete osamaksetena kaheksa kuu jooksul pärast nõude osas tehtava lahendi jõustumist. Kohus on 29.03.2017 teinud riigi õigusabi tasu maksmise kohta määruse, mille kohaselt on asjas osutatud hagejale õigusabi 168 (koos km-ga) euro ulatuses. 22.

§ 174

lg-st 1, § 179 lg-st 1 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt välja riigi tuludesse hagi rahuldamise tõttu menetluskulud 393 eurot, so riigilõivu 225 eurot, millest hageja oli vabastatud hagi esitamisel ning hagejale osutatud riigi õigusabi tasu summas 168 eurot. 23.

§ 179

lg 9 kohaselt tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3