) § 173 lg 2 kohaselt kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas 1) kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; 4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Seega on distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli näol tegemist formaalse kontrolliga, mille raames ei tuvasta halduskohus toime pandud teo asjaolusid, samuti ei anna kohus eelkontrolli käigus hinnangut küsimusele, kas distsiplinaararesti määraja on õigesti tuvastanud aresti määramise aluseks olevad distsiplinaarsüüteokoosseisu elemendid. Kohus lähtub eelkontrolli käigus eeldusest, et nii tegu kui ka muud distsiplinaarsüüteo objektiivse koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollib formaalselt eelviidatud sättes loetletud asjaolusid. Kohus ei kontrolli seda, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani ning kas tegu on õigesti kvalifitseeritud, samuti seda, kas määratud karistuse rangus on vastavuses toime pandud süüteo raskusega. Kui karistatud kaitseväelane leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, siis on tal võimalik seda hiljem vaidlustada halduskohtus.
lg 1 kohaselt teatab distsiplinaararesti määranud ülem viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta ning distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. Kohus leiab, et Eesti Kaitseväe Sõjaväepolitsei Vahipataljoni taotlus on nõuetekohane ning sellele on lisatud
lg-s 1 loetletud dokumentaalsed tõendid.
kohaselt on distsiplinaarsüüteod 1) seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine; 2) asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte; 3) kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine.
lg 3 kohaselt on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. Liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kaitseväe juhataja 05.04.2013 käskkirja nr 95 kinnitatud Kaitseväe sisemäärustiku p 7 kohaselt on kaitseväe põhiväärtuseks muuhulgas ausus. Kaitseväe sisemäärustiku p 8 kohaselt on kaitseväelane kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ameti- ja teenistuskohustusi; alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest; kohaselt ette kandma oma vahetule ülemale kõigist temaga toimunud juhtumitest; talle usaldatud riigivara 2 kasutama sihipäraselt ja heaperemehelikult ning paigutama need vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale, kõik kaitseväelased kannavad seadusega ettenähtud korras vastutust nende kasutusse või valve alla antud vara eest; hoidma Kaitseväe ausameelsuse mainet, ausus väljendub ühelt poolt julguses tunnistada ja rääkida tõtt, teiselt poolt aususes avalikkuse ja kolleegide suhtes. Kaitseväe sisemäärustiku p 10 kohaselt allutab kaitseväelane kaitseväeteenistuses isiklikud huvid Kaitseväe huvidele. Kaitseväe sisemäärustiku p 14 kohaselt täidab kaitseväelane oma ülesandeid kohuse- ja vastutustundlikult ning loomaks meeskonnatööks vajalikku vastastikkust usaldust, täidab omi ülesandeid korrektselt.
lg 1 kohaselt kannab kaitseväelane toime pandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises vastavuses tema poolt toime pandud distsiplinaarsüüteo laadile ja raskusele.
lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristuseks muuhulgas distsiplinaararest.
lg 2 alusel määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini.
lg 4 kohaselt arvestatakse distsiplinaararesti tähtaega päevades ning distsiplinaararesti võib määrata kuni 14 päevaks. Ühele distsiplinaararesti päevale vastab 24 tundi. Kohus on seisukohal, et nooremseersant K.J.i poolt sooritatud tegude eest võib teda vastavalt seadusele karistada distsiplinaarkaristusega ning nooremseersant K.J.ile 12 päeva pikkuse distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega. Sõiduki juhtimine ilma juhtimisõigust omamata, Kaitseväele varalise kahju tekitamine sõiduki üle kontrolli kaotamise ja teekraavi sõitmise tulemusel ning vahejuhtumist ja reamees T.T. vale ettekande koostamisest nõuetekohaselt teavitamata jätmine on distsiplinaararestiga karistatavad süüteod vastavalt LS 90 lg 1 p-le 1, Kaitseväe sisemäärustiku p 8 alapdele 3, 5, 10, 11,
Kohus on seisukohal, et reamees T.T. poolt sooritatud tegude eest võib teda vastavalt seadusele karistada distsiplinaarkaristusega ning reamees T.T.le 12 päeva pikkuse distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega. Autojuhiks määratud ülesannete täitmata jätmine, juhtimisõigust kontrollimata nooremseersant K.J.i lubamine sõidukit juhtima ning ebaõigete andmete esitamine on distsiplinaararestiga karistatavad süüteod vastavalt Kaitseväe sisemäärustiku p 8 alap-dele 3, 5, 10, 11 ja p 7 alap-ile i,
p-dele 1 ja 2, § 167 lg-le 1, § 168 lg 2 p-le 3 ja § 171 lg-le 2.
lg 1 kohaselt määrab ülem distsiplinaarkaristuse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul distsiplinaarmenetluse algatamisest arvates. Distsiplinaarjuurdluse korral määrab ülem distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist.
lg 3 kohaselt ei määrata distsiplinaarkaristust, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks aasta. Käesoleval juhul on distsiplinaarsüüteod toime pandud 24.03.2017 ning 27.03.2017, distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte on kinnitatud 05.05.2017 ning distsiplinaarkaristus on määratud 10.05.2017. Seega on järgitud
Halduskohtule esitatud materjalist nähtub, et enne distsiplinaarkaristuse määramist on läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, mida tõendab 05.05.2017 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. Kohtule esitatud materjalist nähtub, et nooremseersant K.J.ile ja reamees T.T.le on tutvustatud nende õigusi ning neile on menetluse käigus võimaldatud anda toimepandu kohta selgitusi, mida isikud on ka teinud. Kohtule on esitatud nooremseersant K.J.i 06.04.2017 ja 18.04.2017 seletuskirjad ning reamees T.T. 27.03.2017, 06.04.2017 ja 18.04.2017 seletuskirjad.
lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Nähtuvalt kohtule esitatud Kaitseväe Peastaabi 05.10.2015 käskkirjast nr 205-P on major Martin Kukk nimetatud alates 20.10.2015 Eesti Kaitseväe Sõjaväepolitsei Vahipataljoni ülemaks. Seega on Vahipataljoni ülemal major Martin Kukel distsiplinaarvõim, mistõttu ta on pädev ajateenijale distsiplinaararesti määrama ning ka käesolevat taotlust esitama. 3 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Vahipataljoni ülem major Martin Kukk, kes omab distsiplinaarvõimu, on pädev distsiplinaararesti määrama. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.