KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-826 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist

) § 1361 lg 1 alusel 18.04.2017 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba aresti seadmiseks A.K.i panga- ja hoiukonto(de)le kogusummas 15 652,36 eurot. 1) Maksuhaldur kontrollis Tara OÜ maksuarvestuse õigsust ja tuvastas, et Tara OÜ on jätnud jaanuari

1. a käibedeklaratsioonis (KMD) deklareerimata 20% määraga maksustatavat käivet summas 833,33 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 166,67 eurot. Lisaks jättis Tara OÜ esitamata aprilli
2. a KMD, mistõttu jäi deklareerimata 20% maksustatav käive summas 15 348,37 eurot ja sellelt arvestatud käibemaks summas 3069,67 eurot. Kontrollimenetluses leidis tuvastamist ka asjaolu, et Tara OÜ on alusetult kajastanud sisendkäibemaksu jaanuaris
3. a 1517,84 eurot, veebruaris
4. a 3488,20 eurot ja märtsis
5. a 5822,35 eurot. Lisaks tuvastas maksuhaldur, et Tara OÜ on jätnud perioodil jaanuar kuni mai
6. a 3-17-826 deklareerimata osadele töötajatele tehtud väljamaksed ja töötasudelt arvestatud tulumaksu 2675,69 eurot, sotsiaalmaksu 4527,70 eurot, töötuskindlustusmakseid 430,64 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makseid 317,89 eurot MTA kohustas 27.03.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/23919-40 Tara OÜ-d tasuma maksusumma 21 709,70 eurot. Tara OÜ maksuvõlg on 18.04.2017 seisuga 36 071,74 eurot, millest põhivõlg moodustab 21 709,70 eurot ja intress 14 362,04 eurot. Tara OÜ maksuvõlg põhivõla osas koosneb 27.03.2015 maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksusummast. 2) Maksuhaldur väljastas 26.05.2015 SEB Pank AS-le (SEB) korralduse, millega kohustas arestima Tara OÜ pangakonto summas 21 709,70 eurot. SEB vastuse kohaselt oli Tara OÜ pangakonto jääk seisuga 26.05.2015 0 eurot. 28.05.2015 väljastas maksuhaldur SEB-le korralduse pangakontolt raha ülekandmise kohta MTA pangakontole. Vaatamata maksuhalduri poolt sooritatud toimingutele ei ole maksuvõla katteks laekumisi toimunud. Maksuhalduri poolt sooritatud päringutest e-kinnistusraamatust, ehitisregistrist ja Maanteeameti liiklusregistrist lähtuvalt ei kuulu Tara OÜ-le kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu. Maksuhaldurile teadaolevalt puudub äriühingul ka muu register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda. Tulenevalt sellest ei ole maksuhaldur täitemenetluse algatamiseks pöördunud kohtutäituri poole. Kuna Tara OÜ maksuvõla sundtäitmine ei ole andnud tulemit enam kui kolmekuulise perioodi jooksul, on täidetud

§ 96lg-st 5 tulenev tingimus vastutusotsuse koostamiseks.

3) Taotluse esitamisega kohtusse alustab MTA Tara OÜ endise juhatuse liikme A.K.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 alusel.

Vastutusmenetluse tulemuseks võib olla A.K.i solidaarne vastutus koos Tara OÜ-ga 27.03.2015 maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksukohustuse 15 306,84 euro ning sellelt arvestatud intressi 345,52 euro eest. Nimetatud maksukohustus on tekkinud A.K.i juhatuse liikmeks oleku ajal. Tara OÜ seadusliku esindajana oli A.K. vastutav äriühingu

-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Kuna perioodil 02.05.2012 kuni 02.05.2014 oli äriühingu juhatuse liikmeks A.K., siis oli tema kohustus tagada sel perioodil äriühingu maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus ja maksude tasumine. Pärast A.K.it sai äriühingu juhatuse liikmeks arvatav variisik ja omanikuks viimasega seotud äriühing. Seega olukorras, kus jäetakse deklareerimata käivet ja töötasu väljamakseid, kajastatakse alusetut sisendkäibemaksu ning äriühing võõrandatakse arvatava variisikuga seotud äriühingule, on ilmne, et tegemist on teadliku maksuvõla tekitamise ja tasumata jätmisega. Tara OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.K.i tegevuse ja Tara OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga. 4) Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt on A.K.i 2017. a keskmiseks sissetulekuks 539,36 eurot (bruto) kuus. Seega ei saa olla kindel, et isikul on piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Eelnevast tulenevalt on haldustoiminguks loa andmine vajalik ja proportsionaalne. Täitmist tagavate toimingute sooritamine on prognoosotsus, mille tegemisel on oluline arvesse võtta isiku varasemat käitumist. A.K.i käitumine, mis seisnes äriühingu esindajana käibe ja töötasu väljamaksete deklareerimata jätmises ning alusetu sisendkäibemaksu kajastamises, jättes samal ajal maksukohustused täitmata, iseloomustab A.K.i suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline, et sarnaselt võib isik suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse. 2

§ 98lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise maksimaalne tähtaeg ei ole möödunud.

Tara OÜ-l on tekkinud maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ja maksuvõlg ei ole kustutatud ning säilinud on ka äriühingu õigusvõime. 6) Maksuhalduri poolt sooritatud päringutest e-kinnistusraamatust, ehitisregistrist ja Maanteeameti liiklusregistrist nähtuvalt ei kuulu A.K.ile kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu. Maksuhaldurile teadaolevalt puudub A.K.il ka muu register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud A.K.i pangakonto(de) arestimine

§ 130lg 1 p 3 ja § 131 lg-te 1 ja 2 alusel.

Põhjendatud on seada arest ka A.K.i võimalikele hoiustele. Hoiukonto omanikul on õigus taotleda krediidiasutuselt, kelle juures hoiukonto avatud on, rahaliste vahendite väljastamist kolmandate isikute kasuks. Seega ei ole välistatud, et juhul, kui A.K.il on lisaks pangakonto(de)le ka hoiukonto(d), milledel olevaid rahasid soovib isik kasutada, ei kanta automaatselt neid A.K.i pangakontole. Maksuhaldurile ei ole teada, millistes krediidiasutustes on A.K.il avatud panga- ja/või hoiukontod. Seega palub maksuhaldur, et kohus annaks loa väljastada panga- ja hoiukontode arestid kõikides krediidiasutustes. Täitetoimingu sooritamisel väljastatakse korraldus panga- ja hoiukontode arestimiseks kõikidesse Eesti krediidiasutustesse. Korraldustega kohustatakse krediidiasutust teatama panga- ja hoiukontode olemasolust või nende puudumisest ning nende jääk arestimise hetkel. Nii on võimalik saada informatsiooni, mille alusel teha vastavad toimingud (nt panga- ja hoiukonto arestitava summa vähendus), et tagada maksuhalduri nõue. Juhul, kui A.K.il on mitu panga- ja hoiukontot, milledel aresti hoidmise ajal koguneb ühele või mitmele neist võimaliku vastutusotsusega nõutav summa, on tal võimalus anda maksuhaldurile sellest teada, misläbi on maksuhalduril võimalik jooksvalt vabastada kontod, milledel olevad rahalised vahendid võivad hakata üle tagama maksuhalduri nõuet.

§ 131

lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Maksuhaldurile teadaolevalt on A.K.il kolm ülalpeetavat. 7) Tulenevalt

§ 1361

lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur A.K.i vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122

). Maksuhaldur hindab kooskõlas kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 lg 3 p-ga 4 ja § 35 lg 2 p-ga 7 käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 17 220,20 eurot. Kui A.K. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 15 652,36 eurot. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna 3

§ 1361

lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele

-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras, sh anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses (

§ 130lg 1 p 3 ja § 131 lg 1).

4.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 5.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6.

§ 1361

lg 1 sõnastusest võib järeldada, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olemas olema menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida. Käesoleval juhul taotleb maksuhaldur luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks seoses A.K.i suhtes planeeritava vastutusotsusega, lugedes maksumenetluse alguseks / esimeseks menetlustoiminguks kohtule esitatud taotluse. Vastutusmenetluse korral on maksuhaldur kontrollinud eelnevalt juriidilise isiku (käesoleval juhul Tara OÜ) suhtes läbi viidud maksumenetluse käigus maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel. Seega võib vastutusmenetlus alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt selle kohta Riigikohtu otsus nr 3-3-1-7-13 p 12). Seega on täidetud

§ 1361

lg-st 1 tulenev tingimus, et täitmist tagavate toimingute sooritamist enne rahalise nõude või kohustuse määramist saab maksuhaldur taotleda juhul, kui maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. 4

§-st 8) tagada maksustamisperioodil jaanuar kuni märts 2014. a äriühingu maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus ja maksude tasumine. Kohus nõustub maksuhalduriga, et Tara OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes esineb põhjendatud kahtlus, et A.K.i tegevuse ja Tara OÜ maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga (

§ 40

lg 1 ja

§ 96lg 1).

Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine (

§ 1361lg 1).

Vastutusmenetluse võimalikuks tulemuseks on A.K.i solidaarne vastutus Tara OÜ maksuvõla tasumise eest summas 15 306,84 eurot (s.o Tara OÜ maksukohustus, mis on tekkinud A.K.i juhatuse liikmeks oleku ajal), millele lisandub maksuvõlalt arvestatud intress summas 345,52 eurot. 8. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (

§ 1361lg 2 p 1).

Tara OÜ maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Äriühingu pangakontol puuduvad rahalised vahendid (MTA taotluse lisad 4-6) ning teadaolevalt puudub äriühingul ka muu register- või vallasvara, millele oleks võimalik pöörata sissenõue. Puudub ühtlasi alus eeldada, et äriühingu majanduslik olukord võiks paraneda - maksuhalduri hinnangul sai pärast A.K.it äriühingu juhatuse liikmeks (alates 02.05.2014) variisik ja omanikuks (alates 30.04.2014) viimasega seotud äriühing. Maksuhaldur on põhjendatult esile toonud, et Tara OÜ maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad teadlikule maksukohustuse vältimisele äriühingu poolt, mille tegevuse korraldamise kohustus oli A.K.il. Seega viitab olemaoslev teave, et Tara OÜ poolsed maksuseaduste rikkumised taanudvad A.K.i tegevusele. Olukorras, kus Tara OÜ tegevus on olnud suunatud muu hulgas maksukohustuse täitmise vältimisele, on kohtu hinnangul põhjendatud eeldada ka A.K.i soovimatust tasuda isiklikult Tara OÜ poolt tasumata jäänud maksukohustust. Selle tõenäoliseks väljundiks on vastutusmenetluse kestel meetmete rakendamine, mis muudavad hilisema sundtäitmise oluliselt raskemaks või võimatuks. Seega on põhjendatud eeldada, et pärast vastutuskohustuse tuvastamist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (

§ 1361lg 1).

9. Praeguses asjas ei esine

§ 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistab vastutusotsuse tegemise: Tara OÜ maksuvõlg on tuvastatud MTA 27.03.2015 maksuotsusega, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (

§ 132lg 2) ja maksuvõlga ei ole kustutatud.

Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (Tara OÜ õigusvõime ei ole lõppenud).

§-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. 10. Maksuhalduri poolt sooritatud päringutest e-kinnistusraamatust, ehitisregistrist ja Maanteeameti liiklusregistrist nähtuvalt ei kuulu A.K.ile kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu. Maksuhaldurile teadaolevalt puudub A.K.il ka muu register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda. Seega on põhjendatud

§ 130lg 1 p 3 ja § 131 lg-te 1 ja 2 alusel A.K.i panga- ja hoiukonto(de) 5

§ 131

lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta (töölepingu seaduse § 29 lg-st 5 ja töötasu alammäära kehtestamise määruse § 1 lg-st 2 tulenevalt on 2017. a kuupalga alammäär 470 eurot). Maksuhaldurile teadaolevalt on A.K.il kolm ülalpeetavat, seega ei kuulu arestimisele kokku 1880 eurot kuus. 11.

§ 1361

lg 3 sätestab, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Maksuhaldur on selgitanud, et taotluse esitamise seisuga puudub teave A.K.i panga- ja hoiukontode olemasolu ja nendel asuvate vahendite kohta. Maksuhalduri korraldustega kohustatakse krediidiasutust teatama panga- ja hoiukontode olemasolust või nende puudumisest ning nende jääk arestimise hetkel. Nii on võimalik saada informatsiooni, mille alusel teha vastavad toimingud (nt panga- ja hoiukonto arestitava summa vähendus), et tagada maksuhalduri nõue. Juhul, kui A.K.il on mitu panga- ja hoiukontot, milledest ühele või mitmele koguneb aresti hoidmise ajal võimaliku vastutusotsusega nõutav summa, on tal võimalus anda maksuhaldurile sellest teada, misläbi on maksuhalduril võimalik jooksvalt vabastada kontod, milledel olevad rahalised vahendid võivad hakata ületagama maksuhalduri nõuet. Halduskohtule esitatud taotluses on

§ 1361

lg 2 p 3 kohaselt märgitud ka andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Tulenevalt

§ 1361

lg 2 p-st 3 on maksuhaldur loataotluses selgitanud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui A.K. on esitanud

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 ning KTS § 34 lg 3 p 4 ja § 35 lg 2 p 7 kohaselt 17 220,20 euro suuruse tagatise (sissenõutav maksuvõlg 15 652,36 eurot + täitemenetluse alustamise tasu 120 eurot + kohtutäituri põhitasu 1447,84) või deposiidikande summas 15 652,36 eurot. 12. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud loa andmine MTA-le Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks A.K.i panga- ja hoiukonto(de)le kogusummas 15 652,36 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 6