KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-69

) § 99 lg 1 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kuupalga alammäär on

1. a 430 eurot ja elatise miinimummäär 215 eurot. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Riigikohus on leidnud (3-2-1-118-12, p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kohus kontrollis kostja varalist seisu. Kostja varaline seisund võimaldab tal last ülal pidada. Kostja on igakuiselt tasunud hageja kontole 50 eurot ning kandnud kulutusi ka neil päevil, kui tal on võimalus lapsega kohtuda. Arvestades, et kostja ei ole otseselt hoidunud kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest, kuid ta on ebamõistliku majandamisega tekitanud endale suured kohustused võlausaldajate eest, paneks elatise väljamõistmine alates hagi esitamisest (03.05.2016) kostja veelgi raskemasse olukorda. Kohus pidas mõistlikuks mõista elatis välja alates 01.09.
2. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 2
3. I.B. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
4. augusti 2016 otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt välja elatis hageja kasuks perekonnaseaduses sätestatud määras, millest on maha arvestatud hagejale makstavad riiklikud peretoetused (peretoetus ja üksikvanema toetus). Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) makstakse hageja seaduslikule esindajale riiklike peretoetuste seaduse alusel peretoetust 50 eurot ja üksikvanema toetust 19,18 eurot, kokku 69,18 eurot kuus. Nimetatud summad on seotud lapsega ja mõeldud lapse vajaduste rahuldamiseks ning selle võrra tuleks vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist. Ka Riigikohus on leidnud, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega ja elatist saab vähendada hagejale makstavate peretoetuste võrra (3-2-1-37-11, p 16; 3-2-1-127-09, p 15); 2) on kostja sissetulekud väga tagasihoidlikud ja kostja ei tule toime kohtu määratud elatise maksmisega. Kostjal ei olnud esindajat, mistõttu ei olnud talle teada asjaolud, millele ta oleks võinud elatisesumma vähendamise taotlemisel tugineda. Maakohus kostjale sellist võimalust ei selgitanud, rikkudes selgitamiskohustust.
5. K.B. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei anna apellatsioonkaebuse väited alust elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära; 2) juhul kui kohus leiab, et esinevad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära, määrata elatise suurus kohtu äranägemisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras. Maakohtu otsuse vaidlustas kostja ning ta palub vähendada väljamõistetud elatist peretoetuse osa võrra. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
8. augusti 2016 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
9. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja kostjalt väljamõistetud elatise vähendamiseks.

§ 101

lg 1 järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Seega tuleneb seadusest, et lapse ülalpidamiskulude suuruseks on eelduslikult kuupalga alammäär. Asja materjalidest nähtub, et kostjalt on kohtulahendiga võetud ära lapse isikuhooldusõigus ja Jõhvi Vallavalitsus on määratud lapsele eestkostjaks, samuti see, et lapse sünnitunnistusel puudub kanne lapse isa kohta. 3 Elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on

§ 102lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus.

Antud juhul on kostja taotlenud elatise vähendamist alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära põhjusel, et lapsele makstakse riiklikku peretoetust 50 eurot kuus ja üksikvanematoetust 19,18 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt esiletoodud asjaolu ei ole elatise vähendamise aluseks.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saava õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kuna antud juhul on tegemist lapsega, kelle sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta, siis on lapsele ülalpidamist andma kohustatud isikuks ainult kostja ning seega peaks tema poolt antav elatis eelduslikult katma lapse vajadused. Juhul, kui arvestada kostjalt elatise väljamõistmisel kostja nimetatud riiklike toetustega, jääks elatise suuruseks 284,18 (215+69,18) eurot ning selline elatise summa ei kata lapse vajadusi. Seega ei ole kostja poolt esiletoodud asjaolu käsitletav mõjuva põhjusena

§ 102

lg 2 tähenduses ning puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja kostjalt miinimumsuuruses väljamõistetud elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et kostja varaline seisund võimaldab maksta miinimummääras elatist ning seda asjaolu ei ole apellatsioonkaebuses ka vaidlustatud. 9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi I.B. kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja