Obsah (6)

§ 96§ 97§ 100§ 101§ 108§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja 02.03.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-16-16164 Tsiviilasi Xx

) § 96 ja § 97 p 1 alusel.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodiliste maksmisega. Sama sätte lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist seaduses sätestatud määras, ei pea ta oma igapäevaste vajaduste rahuldamise kulusid tõendama (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14).

1. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on andnud lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Kohus selgitas kostjale tema tõendamiskoormist 15.12.2016 kirjas (lk 60). Kostja ei vaidlusta, et alates oktoobrist 2016 elab hageja koos emaga. Seega ei oma asjas tähtsust asjaolu, et kostjale kuulub korter, kus lapsel on olemas eraldi tuba. Laps ei ela kostjaga koos ja seega ei anna kostja lapsele ülalpidamist rahuldades vahetult lapse vajadusi (nt ostes toitu, tagades lapsele eluaseme ja kandes sellega seotud kulusid jne). Samuti esitas hageja tõendi, et kostja andis talle kuuluva korteri üürile (lk 90 – 94, lk 118 – 119), mis välistab kostja korteri kasutamise lapse poolt. Asjasse ei puutu kostja väide, et lapsega koos elav ema peab tõendama oma kulusid lapsele. Kuivõrd laps elab emaga koos, siis eeldatakse, et ema annab lapsele ülalpidamist miinimummääras. Kostja esitas tõendi, et ta kannab lapse sidekulusid keskmiselt summas 20 eurot kuus (lk 112 – 113). Hageja 07.02.2017 seisukohast nähtub, et lapse ema aktsepteerib märgitud kulusid kostja poolt kantud lapse ülalpidamiskuluna. Kohus ei arvesta kostja poolt esitatud arved sidekulude tasumise kohta perioodil märts – aprill 2016 (lk 49), sest märgitud kulud väljuvad hageja nõude perioodist. Seega rikkus kostja kohustust anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras ja hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras.
2. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi eest 22.09.2016 – 11.10.
3. Hageja nõude aluseks on

§ 108

, mis sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 3 Kostja ei ole tõendanud, et ta on andnud lapsele perioodil 22.09.2016 – 11.10.2016 ülalpidamist miinimummääras. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmist summas 140,79 eurot (arvestus: ((215 eurot : 30 päeva septembris) x 9 päeva) = 64,50 eurot + (215 eurot : 31 päeva oktoobris) x 11 päeva) = 76,29 eurot). 7. Kostja leiab, et esineb alus hageja kasuks väljamõistetava elatise vähendamiseks, kuna kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kes jääb hagi rahuldamisel varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra näeb ette

§ 102

.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 8. Kostja esitas tõendi, et peale hageja on tal veel üks alaealine laps Xxxx(lk 45, lk 107). Kostja väidab, et ta annab oma teisele lapsele ülalpidamist igakuiselt. Oma väite kinnitamiseks esitas kostja väljavõtted tema ja tema õe poolt nende emale Xxxx(lk 108 pöördel) tehtud rahaliste ülekannete kohta (lk 109 – 111). Kohus leiab, et märgitud ülekannete alusel ei saa väita, et kostja annab ülalpidamist oma teisele lapsele. Ülekannete saajaks on Xxxxja kõikide ülekannete selgituseks on märgitud „jooksvate kulude ülekanne“. Kostja emale tehtud rahalised ülekanded ei ole seostatavad kostja poolt ülalpidamise andmisega tema teisele lapsele. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta annab ülalpidamist oma teisele lapsele. Ülekannete väljavõtetest nähtub, et kostja tegi vaid ühe ülekande ja kõik muud ülekanded teostas kostja õde. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ülekande tegemisel tegutses tema õde sooviga täita kostja eest tema kohustust anda ülalpidamist kostja teisele lapsele. Teoreetiline kohustus anda teisele lapsele ülalpidamist ei anna alust

§ 102lg 2 kohaldamiseks.

Samuti ei ole kostja kirjeldanud ja tõendanud elulisi asjaolusid, millest nähtuks tema teise lapse olukord. Kostja ei ole esitanud tõendid oma teise lapse ema sissetulekute kohta.

1. Kohus märgib, et ülalpidamist andma kohustatud vanema halb varaline seis ei anna alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostja esitas tõendi, et tema igakuine sissetulek on keskmiselt 750 eurot kuus (lk 42). Jagades kostja sissetulekut kahega (st kostja ja hageja) saame 375 eurot, mis võimaldab kostjal anda hagejale ülalpidamist miinimummääras. Isegi juhul kui kostja oleks tõendanud, et ta annab ülalpidamist oma teisele lapsele ja eeldades, et kostja teise lapse ülalpidamiskulud ei ületa miinimumi, oleks kostja võimeline andma kõigile tema ülalpidamisel olevatele lastele ülalpidamist miinimummääras (750 eurot : 3 inimest (hageja, kostja, Xxxx) = 250 eurot). 4
2. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja rikkus hageja ülalpidamise kohustust. Seega tuleb hagi rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest 18.10.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 22.09.2016 – 11.10.2016 summas 140,79 eurot. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on

§ 96, § 97 p 1, § 101 lg 1 ja § 108.

1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
2. Hageja palub tunnistada elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-165-13 p-s 22 väljendanud seisukohta, et TsMS § 468 lg 3 mõttest tulenevalt on elatiseasjas kohtulahendi viivitamatu täitmise eesmärgiks tagada ülalpidamiskohustuse täitmine enne kohtulahendi jõustumist üksnes hädavajalikus ulatuses. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud tunnistada kohtulahendit viivitamata täidetavaks kohtumenetluse ajal või enne seda tekkinud elatise võlgnevuse osas. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise osas, mis muutub sissenõutavaks alates 02.03.
4. Kohus kohaldas 27.10.2016 kohtumäärusega hagi tagamist ja kohustas kostjat tasuma hagejale elatist seaduses sätestatud määras alates määruse kättesaamisest kuni menetluse lõpuni. Kohus märgib, et hagejal ei ole õigust nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel 27.10.2016 hagi tagamise määruse alusel elatisabi taotlejatele riigi poolt väljamakstud ulatuses. Elatisabi saaja nõue läheb elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi rahuldatakse, tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv hagi tagamise avalduselt summas 50 eurot (lk 13). Samuti tasus hageja riigilõivu 10 eurot lapse vanemate hooldusõiguses muudatuste tegemise avalduselt. Kohus ei käsitle käesolevas asjas kostjalt riigilõivu summas 10 euro väljamõistmist, sest märgitud kulu oli kantud teises tsiviilasjas. Kohus leiab, et hageja menetluskulu summas 50 eurot (riigilõiv) on põhjendatud ja kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja 50 eurot. Hageja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu summas kokku 170 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on 50 eurot. Kohus asub seiskohale, et lepingulise esindaja tasu on esitatud koos käibemaksuga. Hageja ei ole vastupidist väitnud. Hageja lepingulise esindaja kulu on järgmine: hagiavalduse koostamine 100 eurot ja hageja 20.01.2017 vastuse koostamine 70 eurot. Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasu määr mõistlik. Kohus 5 leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu hagiavalduse ja hageja 20.01.2017 menetlusdokumendi koostamise eest on mõistlik. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 170 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Kohus määrab hageja õigusabikulude suuruseks 220 eurot (50 eurot + 170 eurot), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 6