augustist 2015 kuni kuni põhivõla 8184,50 eurot tasumiseni, sh perioodi eest
Hagiavalduse kohaselt tegi kostja I
Pooltevaheliste läbirääkimiste käigus jättis kostja I hagejale selge mulje, et Iframe tarkvara arendus ja selle kasutusõigused ning Reisiguru osa omandamine on omavahelises seoses. Kostja I jättis hagejale selge mulje, et Iframe on Reisiguru oluline osa ning, et osaluse omandamisega Reisigurus kaasneb hagejale võimalus kasutada Iframe tarkvara enda majandustegevuse tarbeks. Sellest, et Iframe tarkvara ei ole mõeldud ainult Reisiguru (ja seeläbi ka hageja) jaoks, sai hageja teada alles novembris 2014. a, kui kostja I informeeris samaaegselt lepingueelsete läbirääkimiste katkestamisega e-kirja teel hagejat, et kavatseb Iframe tarkvara hakata müüma teistele isikutele. Lepingueelsete läbirääkimiste pahauskse pidamise tõttu tekkis hagejale kahju. Käesoleval juhul pidas hageja läbirääkimisi Reisiguru osa omandamiseks kostjaga I, mistõttu viimane vastutab ka lepingueelsete läbirääkimiste pahausksest pidamisest tekkinud kahju eest. Hagejale on tekkinud kahju lepingueelsete läbirääkimiste käigus kostjale II ülekantud 7 000 euro ulatuses. Olgugi, et raha kanti üle kostjale II, pidas hagejaga läbirääkimisi kostja I, mitte kostja II, mistõttu vastutab kostja I lepingueelsete läbirääkimiste katkestamisega tekitatud kahju hüvitamise eest. Alternatiivselt vastutab kostja I hageja hinnangul hageja ees ka alusetu rikastumise sätete alusel
Kostja II on hageja arvelt alusetult rikastunud. Hageja on kostjale II arvete nr T-2014-08-02 ning T-2014-08-3 alusel tasunud kokku 7000 eurot. Samas puudus kostjal II igasugune õiguslik alus hagejale viidatud arveid esitada, sh ei ole kostja II ka Iframe tarkvara arendaja, talle ei kuulu Iframe tarkvara intellektuaalse omandi õigused ega ka tarkvara iseenesest. Hagejal on kostjate vastu ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise ja viivise nõue. Hageja hinnangul vastutavad kostjad
Teenuse osutamise ega töövõtulepingut hageja ja kostja I, kostja II või Reisiguru OÜ vahel sõlmitud ei ole.
Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjatelt hageja kasuks välja hageja kantud menetluskulud summas 2636,77 eurot ning kohtuotsuse jõustumisest täitmiseni viivise menetluskuludelt
Kohus tuvastas, et kostja I 15.detsembri
lepingueelsete läbirääkimiste tunnustele ning neid läbirääkimisi pidas asjaoludest tulenevalt kostja I ühe osanikuna kõigi Reisiguru osanike nimel. Kohus jättis
Hageja väited kostja I pahausksuse kohta on tõendamata. E-kirjavahetusest nähtub, et kostja I selgitas erinevaid variante, kuidas pooltevaheline koostöö võinuks jätkuda. Hageja esindaja e-kirjadega on tõendatud, et läbirääkimised lõppesid pooltevaheliste erimeelsuste, väärarusaamade, huvide lahknevuse ja möödarääkimiste tõttu. Kostja I ei ole
Läbirääkimised katkesid mõlema osalise initsiatiivil. Alternatiivselt vastutab kostja I hageja hinnangul hageja ees ka alusetu rikastumise sätete alusel
Kohtu hinnangul reguleerib hageja ning kostja I võimalikku alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte olukorda
. Kuigi hageja ning kostja I vaheline õigussuhe jäi lepingueelsete läbirääkimiste tasandile, võib
paigutusest seaduses siiski tuletada seadusandja eesmärgi seostada lepingueelne vastutus eelkõige lepingulise võlasuhtega. Seega 5 kohaldub kohtu hinnangul käesoleval juhul ka kostja I kui lepingueelseid läbirääkimisi pidava potentsiaalse lepingupartneri isiku suhtes
ning hagejal on õigus ka temalt nõuda kolmandale isikule tasutud 7000 euro hüvitamist. Hageja põhivõlasuhetes kostjaga II kohaldub õigusnormina
lg 1, millise alusel on hagejal kui enne läbirääkimiste nurjumist soorituse teinud isikul õigus kostjalt II kohustuse äralangemise tõttu makstud 7000 eurot tagasi nõuda. Kostjate põhiväide menetluses on olnud, et kostja II osutas hagejale Iframe väljaarendamise teenust, mistõttu on kostjal II õigus hagejale raha mitte tagastada. Kohtu hinnangul on kostja I
lg 1 alusel tuleb kostjal II kui alusetult rikastunul nimetatud summa hagejale tagastada. Kuna põhisumma tasumise kohustus on nii kostjal I kui kostjal II, tuleb neid pidada
lg 2 mõttes solidaarvõlgnikeks, sest nad mõlemad peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib hageja nõuda vaid ühe korra. Hageja menetluseelsed õigusabikulud 1184,50 eurot on mõistlikud ning kulude kandmise kohustus hageja poolt on õigusabiarvetega tõendatud. Kuna kostjad on viivitanud raha tagasimaksmisega ning rikkunud sellega ühtlasi seadusest tulenevat kohustust, tuleb õigusabikulud kostjatelt
lg 2,
lg 1 ning
lg 3 alusel solidaarselt välja mõista.
lg 1 ning
lg 2 alusel peavad kostjad hagejale solidaarselt tasuma viivist, mida hageja nõuab alates
ning seetõttu ebaõigesti rahuldanud hagi kostja I suhtes.
kohaldamise eelduseks on lepingu olemasolu, mis antud asjas hageja ja kostjate vahel puudub; 3) juhul kui kohus leidis, et kostja I ja hageja pidasid lepingueelseid läbirääkimisi selliselt, et hageja sooritas oma kohustuse (kohtu hinnangul ettemaks 7000 eurot Reisiguru osaluse eest) kolmandale isikule (s.o lepingu kohaselt olnuks soodustatud isikuks kostja II), oleks kohus pidanud ka tuvastama, kas selline kokkulepe oli pooltel algusest peale ning kuidas vastav kokkulepe oli sätestatud. Kui kohus nimetatud asjaolusid ei oleks suutnud tuvastada, oleks kohus pidanud järeldama, et tegemist oli ebaehtsa lepinguga
tähenduses ning sellest johtuvalt leidma, et
Travel OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu, taotles selle rahuldamata jätmist ja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust; 2) on kohus õigesti tuvastanud, et kostja I pidas hagejaga lepingueelseid läbirääkimisi ning 7 000 eurot kanti hageja poolt kostjale II Reisiguru OÜ osaluse ettemaksuna. Apellandid ei ole vaidlustanud kohtuotsuse p-s 2 tuvastatud asjaolu, et Reisiguru OÜ osaluse omandamiseks pidas kostja I hagejaga läbirääkimisi osanikuna; 3) kostja II pole maakohtu menetluses tõendanud, et tema ja hageja vahel oleks olnud teenuse osutamise või töövõtuleping, mille alusel kostja II oleks hagejale mistahes teenust osutanud. Kostjad tuginevad arvetele, kuid arved ei loo õigussuhet. Apellandid ei ole ka apellatsioonkaebuses viidanud, millistest konkreetsetest tõenditest nähtub asjaolu, nagu oleks hageja ja kostja II vahel sõlmitud teenuse osutamise leping, mis oli sellise lepingu sisu ja milles pooled kokku leppisid. Kostjate lepingulise esindaja seletused (sh nii kirjalikus kostja vastuses kui ka istungil) ei ole tsiviilkohtumenetluses tõendiks. 4) on apellantide etteheide alusetu osas, mis puudutab 7000 euro kostjale II kandmise õigusliku aluse ja menetlusosaliste vahelise kokkuleppe tuvastamist maakohtus. Pooled olid kokku leppinud, et ettemaks osade eest tasutakse kostjale II (kinnitavad kostja I 15. detsembri 2014. a e-kiri, tl 91-92, ja 16. detsembri 2014. a e-kiri, tl 92). Poolte tahe oli suunatud lepingu täitmisele. Seega oleks tegemist olnud selgelt
Kuna kostja I oli samaaegselt kostja II osanik ning juhatuse liige, oli kostja II ka õigustatud vastava tasu ülekandmist nõudma (mida tõendavad ilmekalt kostja II poolt väljastatud fiktiivsed arved); 5) kui pooltevahelistest lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevalt kantakse ettemaks kolmandale isikule, saab TsÜS § 4 alusel analoogiat kohaldades lähtuda
Puuduvad põhjendused, miks seadusandja tahaks, et lepingueelsete läbirääkimiste tulemusena kolmandale isikule kantud rahasumma tagasinõude õigus üleandjal puuduks. Ka Riigikohus on möönnud, et pooltevahelist suhet tuleb vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist (RKTKo 3-2-1-171-14, p 12); 6) asjaolu, et Reisiguru osaluse võõrandamise lepingut ei sõlmitud, annabki hagejale aluse kostja I vastu nõude esitamiseks alusetu rikastumise sätete alusel; 7) kui ringkonnakohus peaks järeldama, et (i) tegemist oli mitte ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks ning (ii) eeltoodu omab nõude lahendamisel tähendust, saab hagi kostja I suhtes 7 rahuldada
Sellisel juhul ei esine ka seda asjaolu, mistõttu maakohus jättis
kohaldamata; 8) ei mõjuta
kohaldamine kostja I suhtes hagi rahuldamist kostja II suhtes
lg 1 alusel, kuivõrd kostja II teadis juba soorituse saamisel soorituse alusetusest. Hea usu põhimõtet
lg 2 alusel rakendades tuleks korralduse täitjale anda õigus esitada nõudeid ka kolmanda isiku vastu, kes sooritust seades oli teadlik soorituse alusetusest. Kuna kostja I oli samaaegselt ka kostja II juhatuse liige, on ilmne, et kostja II oli teadlik temale tehtud soorituse alusetusest. Seda seisukohta toetab ka õiguskirjandus. Riigikohus on leidnud, et hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, mis võib seisneda mh vastuolulises käitumises, nt on vastuoluline käitumine see, kui isik teostab õigust, mille alusel saadu peaks ta teisel alusel tagastama. Vastuoluline käitumine on etteheidetav ja vastuolus hea usu põhimõttega nt olukorras, kus isikule luuakse usaldusel põhinev ettekujutus õigusest, mida tal tegelikult ei ole (RKTKo 3-2-1-169-15 p 11). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg-st 3 ja § 115 lg-st 1 tulenev nõue kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Maakohus rahuldas hagi mõlema kostja vastu alusetu rikastumise sätete alusel, leides, et hagejal, kui enne läbirääkimiste nurjumist soorituse teinud isikul on õigus kostjalt II kohustuse äralangemise tõttu makstud 7000 eurot tagasi nõuda. Hagi kostja I kui lepingueelseid läbirääkimisi pidava potentsiaalse lepingupartneri vastu rahuldas maakohus hageja poolt esitatud alternatiivsel alusel alusetu rikastumise sätete järgi, viidates mh
§-le 1030. Maakohus tuvastas ka, et kostja II ei ole hagejale IFrame arendamise teenust osutanud ja tõendeid hageja ja kostja II vahel lepinguliste suhete olemasolu kohta ei ole kohtule esitatud, tõendamiskoormis selles osas lasub kostjal II. 7000 eurot on kostja II arvele kantud seoses kostja I ja hageja vahel peetud läbirääkimistega. Maakohus põhjendas hagi rahuldamist mõlema kostja vastu asjaoluga, et nad on
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja teinud eksliku järelduse, et kostja I ei saa olla lepingueelse vastutuse subjektiks ning ei vastuta hageja ees
Maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud osas, milles maakohus leidis, et kostja I ei ole lepingueelseid läbirääkimisi lõpetanud pahauskselt. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et asjas kogutud tõendite põhjal on keeruline hinnata, kumb pooltest üldse läbirääkimised katkestas ja läbirääkimised katkesid pigem mõlema osalise initsiatiivil. 8 Asjas kogutud tõendid võimaldavad neid kogumis hinnates jõuda järeldusele, et läbirääkimised katkestas kostja I, kes teatas
lg 3 ja § 115 lg 1 alusel, koos põhjendusega, et kostja I on rikkunud
Hageja on oma nõudes mh tuginenud väidetele, et kostja I lõi hagejale teadlikult ebaõige ettekujutuse tehingu tegelikust olemusest ja sisust, omavahelisest koostööst. Hageja väitel jättis kostja I hagejale mulje, et Iframe tarkvaralahenduse näol on tegemist Reisiguru OÜ (ja osaluse omandamise kaudu ka hageja) jaoks eksklusiivse kliendihaldusprogrammiga ning seda teenust ei hakata müüma teistele isikutele. Hageja väidab ka seda, et kostja I pidas läbirääkimisi ilma tegeliku tahteta Reisiguru OÜ osalust hagejale võõrandada ning üksnes sooviga saada seeläbi hageja valdkonnaspetsiifilisi teadmisi. Reisiguru OÜ osaluse ettemaksuna tasutud 7000 eurot kasutati arendamaks Iframe tarkvarasüsteemi, mida hakatakse pakkuma mh hageja konkurentidele. 14. novembri 2014 kell 16.37 e-kirjas avaldab hageja, et läbirääkimiste teine pool on esitanud informatsiooni, mis ei vasta tegelikule olukorrale. Ettevõtte väärtus on oluliselt üle hinnatud, juhtimine ja raamatupidamine on puudulik, bilanssi ja kasumiaruannet ei ole esitatud. Maakohus ei ole nimetatud hageja väiteid analüüsinud ega neile vastanud. 10. Lepingueelsetest läbirääkimistest tekib võlasuhe, mille sisuks on vastavalt
lg 1 esimesele lausele kohustus mõistlikult arvestada üksteise huvide ja õigustega. Kuigi seadusest ei tulene kohustust sõlmida lepingueelsete läbirääkimiste tulemusel leping, ei ole lubatud pidada läbirääkimisi ilma lepingu sõlmimise tahteta või neid katkestada pahauskselt. Tuvastamaks, kas lepingueelsete läbirääkimiste katkestamine on pahauskne või mitte, tuleb arvesse võtta läbirääkimiste ajalist pikkust ning seda, kas pooltel oli tekkinud põhjendatud usaldus lepingu sõlmimise vastu. Riigikohus on leidnud, et pahauskne on läbirääkimiste katkestamine juhul, kui see toimub ilma mõjuva põhjuseta pärast seda, kui teises pooles on tekitatud usaldus, et jõutakse lepingu sõlmimiseni. Läbirääkimiste katkestamise põhjuse kaalukust tuleb hinnata mitte läbirääkimised katkestanud poole, vaid teise poole, seisukohalt, st tuleb hinnata, kas läbirääkimiste katkestamise põhjused olid mõjuvad teise poole jaoks ja kas tema usaldust lepingu sõlmimise vastu on rikutud. Usaldus lepingu sõlmimise vastu tekib siis, kui läbirääkivad pooled on kokku leppinud lepingu olulistes tingimustes, kuid ei ole veel lepingut nõuetekohaselt vormistanud, on teinud läbirääkimistele tuginedes kulutusi või teinud tulevase lepingu tõttu sooritusi. Usaldusvastutuse eelduseks on läbirääkimiste käigus tekkinud usalduse rikkumine (3-2-1-168-14 p 12). Käesolevas asjas on tõendatud, et hageja oli lepingueelseid läbirääkimisi usaldades tasunud kokkuleppel kostjaga I (kokkulepet tõendab kostja I e-kiri 15. detsembrist 2014, I kd lk 91) kostja II pangaarvele lepinguhinna ettemaksuna 7000 eurot, mis oli oluline osa kokkulepitud hinnast 20 000 eurot. Seega oli hagejal tekkinud põhjendatud usaldus lepingu sõlmimise vastu ja läbirääkimiste katkestamine kostja I poolt tuleb lugeda pahauskseks. 11. Ringkonnakohus leiab, et läbirääkimiste käigus rikkus kostja I ka teavitamiskohustust.
lg 2 kohustab lepingueelseid läbirääkimisi pidavat isikut teatama teisele poolele 9 kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Teavitamiskohustuse mahu kindlaksmääramisel on oluline kriteerium teise poole äratuntav huvi teabe vastu. Äratuntavuse hindamisel tuleb arvesse võtta lepingu eesmärki. Kui teabe määrav tähendus on teise poole poolt objektiivselt äratuntav, peab see pool andma teavet ilma küsimata. Ringkonnakohus leiab, et osa võõrandamisel on ostja huvi teabe vastu, mis iseloomustab äriühingu, mille osa soovitakse võõrandada, majanduslikku olukorda, äratuntav. Poolte e-kirjadega on tõendatud, et kostja I teadis hageja vastavast huvist saada Reisiguru OÜ bilanss ja kasumiaruanne, kuid ei olnud neid dokumente läbirääkimiste lõpetamise ajaks 14. novembril 2014 veel hagejale edastanud. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-89-06 p-s 15 leidnud, et läbirääkimiste katkestamisena pahauskselt võib käsitada näiteks sellist käitumist, kus pool on esitanud teisele poolele valeandmeid lepingu sõlmimisega seonduvate asjaolude kohta ning teise poole pahausksest käitumisest teada saanud pool juhib rikkuja tähelepanu lepingu korrigeerimise vajadusele, mille peale rikkuja lõpetab pooltevahelised läbirääkimised, tuginedes iseenda rikkumisele. Põhimõtteliselt katkestas kostja I läbirääkimised ka kõnesoleval juhul olukorras, kus hageja juhtis tema tähelepanu teavitamiskohustuse rikkumisele. Ringkonnakohus leiab, et kostja I on rikkunud lepingueelsete läbirääkimiste pahauskse katkestamise keeldu (
lg 3) ja lepingueelsete läbirääkimiste pidamisest tulenevat teavitamiskohustust (
lg 2) ning on sellega tekitanud hagejale kahju tasutud ettemaksu 7000 euro ulatuses, millise rahasumma hageja tasus uskudes lepingu sõlmimisse. 12. Lepingueelse vastutuse subjektiks saab olla mitte üksnes potentsiaalne lepingupartner, vaid ka isik, kes pidas läbirääkimisi või muul viisil on lepingu sõlmimist ettevalmistanud. See tuleneb
Riigikohus on viidatud asjas selgitanud, et poole esindajana läbirääkimistel osalenud isiku vastutus
kohustuste rikkumise eest ei põhine
§-l 115, vaid
§-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l 7. Hageja kahju peab
lg 3 järgi olema hõlmatud
Eelkõige tuleb esindaja vastutus kõne alla, kui teisel poolel on konkreetse läbirääkimisi pidanud isiku vastu eriline usaldus nt tulenevalt tema ametiseisundist läbirääkimistel osalevas äriühingus või kui tema majanduslikud huvid kattuvad äriühingu huvidega. Lisaks peavad esindaja vastutuseks olema täidetud muud deliktilise vastutuse eeldused, mh peab isik olema kahju tekitavas käitumises süüdi (
). Ringkonnakohus leiab, et asjas on poolte e-kirjavahetusega tõendatud, et läbirääkimisi osaluse võõrandamiseks Reisiguru OÜ-s pidas kostja I kõigi osanike nimel ja hagejal kui läbirääkimiste teisel poolel tekkis kostja I vastu seoses läbirääkimistega eriline usaldus. Just kostja I jättis täitmata
novembri 2014 e-kirjaga. Täidetud on esindaja vastutuseks nõutavad deliktilise vastutuse eeldused – õigusvastane käitumine (
lg 2 ja 3 rikkumine), kahju tekkimine hagejal (hageja tasus lepingu sõlmimisse uskudes kostjale II 7000 eurot lepingu hinna ettemaksuna), põhjuslik seos õigusrikkumise ja kahju vahel (kui kostja I ei oleks läbirääkimisi pahatahtlikult lõpetanud või teavitamiskohustust rikkunud, ei oleks hageja kas raha üldse tasunud või oleks leping sõlmitud ja hageja oleks omandanud Reisiguru OÜ osa, milleks ettemaks oli mõeldud). Kostja I rikkus lepingueelsete läbirääkimiste lõpetamise kohustust tahtlikult. Kostja I ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-113-07 lahendi p-s 13 avaldanud, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus tekkivate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisel tuleb muu hulgas arvestada rikutud kohustuse kaitse-eesmärki (
lg 2) ning hageja kui kannatanu enda võimalikku osa kahju tekkimises (
). 10 Kahju hüvitamise eesmärgiks on antud juhul asetada kahjustatud isik olukorda, milles ta oleks olnud, kui nurjunud lepingueelseid läbirääkimisi ei oleks olnud. Seetõttu kuulub ka loodetava lepingu täitmiseks tasutud müügihinna ettemaks kohustatud isiku poolt kahjustatud isikule tagastamisele. Sellega on hageja seatud olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingueelseid läbirääkimisi ei oleks toimunud.
Kahjustatud isiku enda osa kahju tekkimises ringkonnakohus ei tuvastanud. 13. Kuna hagi kostja I vastu on võimalik rahuldada kahju hüvitamise nõudena, puudub vajadus analüüsida hagi rahuldamise võimalikkust alternatiivsel alusel. Ringkonnakohus peab siiski vastuseks apellatsioonkaebusele vajalikuks märkida, et põhjendatud on apellandi seisukoht, et
kohaldamisel on esmaseks eelduseks, et üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, st tegemist peab olema ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks. Käesolevas asjas sellise lepingu olemasolu ei ole tuvastatud (vt ka käesoleva otsuse p 15). Samas ei ole kostja I vastu esitatud nõude ebaõige kvalifitseerimine kaasa toonud maakohtu lõppjärelduste ebaõigsust.
lg 1 alusel rahuldades jätnud tähelepanuta
§-des 1029 ja 1030 sätestatu. 15. Riigikohus on leidnud, et
ja 1030 on
suhtes erinormiks (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-136-08 p 11).
kohaldamine tuleb kõne alla üksnes siis, kui üleandja sooviks oli täita oma kohustust saaja ees. Antud juhul soovis hageja 11 kostjale II raha ülekandmisega täita oma tulevast kohustust mitte kostja II ees, vaid osanike ees, kellega toimusid kostja I kaudu läbirääkimised Reisiguru OÜ osaluse omandamiseks. Nimetatu on tõendatud mh kostja I 15. detsembri 2014 e-kirjaga hageja esindajale (I kd lk 91).
sisaldab
regulatsioonile täiendavat erisätet juhuks, kui alusetu rikastumise kaasa toonud suhtes osaleb ka kolmas isik. Kuna hageja täitis kostjaga I kokkuleppel kohustuse kostjale II, siis saab ta alusetu rikastumise nõude
kohaselt esitada üksnes osanike, keda esindas kostja I, vastu.
on
kõrval
suhtes erinormiks, sätestades erandi üldreeglist, mille kohaselt võib üleantu tagasi nõuda isikult, kes on soorituse saajaks. Hageja ja kostja I vahelist kokkulepet tasuda lepingu läbirääkimiste ajal müügihinna arvelt ettemaksuna 7000 eurot, kuid teha see sooritus kostjale II, tuleb tõlgendada nn ebaehtsa lepinguna kolmanda isiku kasuks, kuna asjas ei ole tõendatud läbirääkimiste osapoolte kokkulepe anda kostjale II täitmisnõue ja see ei tulene ka seadusest. Ebaehtsa lepingu puhul kolmanda isiku kasuks ei teki kolmanda isiku ja hageja vahel
§-s 1028 sätestatud juhul soorituskondiktsiooni ning võimalikud nõuded eksisteerivad üksnes hageja ja osanike, sh kostja I vahel (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-107-16 p 12). Seega ei saa hageja kostjalt II solidaarselt kostjaga I 7000 euro tagastamist nõuda ning hagi tuleb kostja II vastu jätta rahuldamata. Kuna rahuldamata jääb põhivõla nõue, siis sellega seonduvalt jääb kostja II vastu rahuldamata ka nõue kahjuhüvitise ja viiviste saamiseks.
Kuna maakohtu otsus jääb kostja I osas põhinõude väljamõistmise osas muutmata, jääb muutmata ka maakohtu otsus kostjalt I viivise väljamõistmise osas. Kohtuotsuse resolutsiooni selguse ja ühemõttelisuse (TsMS § 442 lg 5) tagamiseks täpsustab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni põhivõlalt viivise väljamõistmise osas. 18. Kuna kostja II apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, tuleb vastavalt muuta ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Hagi oli esitatud solidaarselt kahe kostja vastu, kellest kostja I osas hagi rahuldatakse ja kostja II osas jääb hagi täielikult rahuldamata. Eeltoodut ja TsMS § 162 sätteid arvestades jätab ringkonnakohus kõik kostja II menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda ning kostja I menetluskulud tema enda kanda. Kuna hageja käsitles kostjaid solidaarvõlgnikena, siis on põhjendatud jaotada hageja menetluskulud võrdselt hagi rahuldatud osaga ning jätta 50 % hageja menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus tema enda kanda ja 50 % kostja I kanda, va hagiavalduselt tasutud riigilõiv 500 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 500 eurot, mis tuleb jätta kostja I kanda (tegemist oli riigilõivuga solidaarnõudelt ja kostja I vastu kuulub hagi rahuldamisele ja apellatsioonkaebus rahuldamata jätmisele) ning ringkonnakohtus hagi tagamiselt tasutud riigilõiv 50 eurot, mis tuleb jätta hageja enda kanda. Kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks 12 saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust (TsMS § 174 lg 5). Maakohus on lugenud hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 2636,77 eurot (sh riigilõiv 500 eurot) ning apellatsioonimenetluses ei ole maakohtu nimetatud otsustust vaidlustatud. Vastavalt menetluskulu jaotusele tuleb kostjalt I välja mõista hageja kasuks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 500 eurot ning 50% põhjendatud õigusabikulust maakohtus 1068,39 eurot (ilma km-ta), kokku 1568,39 eurot. Hageja taotleb menetluskulude nimekirjas ringkonnakohtus menetluskulu 1373 eurot (ilma käibemaksuga) hüvitamist. Menetluskulu koosneb riigilõivust 50 eurot (tasutud hagi tagamise avalduse esitamisel) ja õigusabikulust 9 h 48 min hinnaga 135 eurot/h. Kostjad peavad hageja kulutusi õigusabile põhjendatuks summas 585 eurot 4 h 30 min ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tegemist on õiguslikult keskmisest keerukama vaidlusega. Nimetatud asjaolu ning apellatsioonimenetluses hageja esindaja poolt tehtud toimingute ja koostatud menetlusdokumentide mahtu arvestades peab ringkonnakohus hageja põhjendatud ning vajalikuks menetluskuluks õigusabikulu 8 h ulatuses kokku 8x 135 = 1080 eurot (käibemaksuta), millest 50 % ehk 540 eurot kuulub väljamõistmisele kostjalt I. Hagi tagamise taotluselt tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot jääb hageja enda kanda, kuna hagi tagamine rahuldati kostja II osas, kelle vastu jääb hagi ringkonnakohtu otsusega rahuldamata. Kokku tuleb kostjalt I välja mõista hageja kasuks menetluskuluna maakohtus 1568,39 eurot (ilma km-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.