Obsah (7)

§ 142§ 143§ 146§ 147§ 153§ 150§ 154

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts 2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-18056 Tsiviilasi Xxxx hagi X

) § 153 lg 1 kohaselt on surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja on väitnud, et tööõnnetus juhtus 30.11.2011 ning selleks kuupäevaks oli hagejal teada ka võimaliku kahju tekitaja ehk kostja. Hageja esitas kostjale avalduse kahju nõude osas 27.10.2015 ehk peaaegu 4 aastat hiljem. Hageja ja Xxxxi direktori vaheline 20.12.2011 toimunud internetivestluse väljavõte kinnitab hagi aegumist ja tõendab, et kogu kostjale esitatud 30.11.2011 tööõnnetuse olemasolu võib olla fiktiivne. Maakohtu põhjendused 3. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud nõue on aegunud, mistõttu teeb kohus lõppotsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

§ 142

lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (

§ 143). 4.

Hageja tugineb nõude alusena asjaolule, et 30.11.2011 toimus temaga Xxxxis tööõnnetus, mille tagajärjel sai ta tervisekahjustuse ning hageja nõuab kostjalt mittevaralist kahju ja varalise kahjuna saamata jäänud töötasu 20% alates

1. a novembrist. Dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et Põhja-Eesti Regionaalhaiglas diagnoositi 30.11.2011 hagejal seljavigastus (tl 7). 07.11.2012 otsusega nr xxxx on tuvastatud hagejal töövõime kaotus 50% alates 01.11.2012 kuni 30.11.2013 (tl 68). 16.02.2015 otsusega on tuvastatud hagejal püsiv töövõimetus alates 01.11.2012 kuni 31.03.2015 ning põhjuseks on märgitud sh 20% töövigastus (tl 69). 12.05.2016 otsusega nr XXXX on hagejal tuvastatud töövõime kaotuse protsent 80% alates 31.03.2016 kuni 31.03.2018 (tl 10). Hagejaga on tööleping üles öeldud alates 06.01.2015 (tl 11).
2. Aegumise kohaldamiseks on vaja esmalt määratleda, mis nõudega on tegemist, kui pikk on konkreetse nõude aegumistähtaeg ning millal hakkas aegumistähtaeg kulgema. Vastavate asjaolude kohtu ette toomise kohustus lasub sellel menetlusosalisel, kes aegumise kohaldamist taotleb, antud juhul kostjal. Kui kostja on vastavad asjaolud kohtu ette toonud, võib vastaspool (käesoleval juhul hageja) tuua kohtu ette sellised asjaolud, mille alusel tuleb 3 kohtul jõuda veendumusele, et nõude aegumine oli mingi konkreetse perioodi osas peatunud või katkenud.
3. Hageja saab nõuda kostjalt kui tööandjalt kahju hüvitamist otseselt töölepingu rikkumisele tuginedes kui ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätetele tuginedes.

§ 146

lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest.

§ 147

lg 2 ja VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi muutub nõue sissenõutavaks hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Tehingulise nõude aegumise algusaja määramisel ei ole üldjuhul, kui seaduses või välislepingus ei ole teisiti sätestatud, tähtsust sellel, kas võlausaldaja nõudest ja selle sissenõutavusest teadis või pidi teadma. Oluline tehingulise nõude aegumise algusaja arvutamise juures on üksnes nõude tekkimine, mis tähendab VÕS § 82 lg 7 järgi selle sissenõutavaks muutumist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-168-10, p 12). Seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Hagejal tuvastati püsiva töövõime kaotus alates 01.11.

1. Tagasiulatuvalt tehti 16.02.2015 otsus nr xxxx, et 20% on töövõimetusest töövigastus (tl 69). Hageja leiab, et sissetulek vähenes tal alates 01.11.
2. Kohus leiab, et kahju tekkimise aluseks olevast elusündmusest sai hageja teada kohe pärast selja vigastamist (vt töötaja ja tööandja esindaja kirjavahetus 20.12.2011, tl 79). Seda kinnitab patsiendikaart, kus on kajastatud, et hagejal tekkis tugev valu alaseljas peale raskuste tõstmist töö juures (tl 7). Saab tõsikindlalt eeldada, et patsiendikaart on täidetud hageja sõnade kohaselt. Nõue tekkis hagejal kostja vastu alates 01.11.2012, mil hageja oli teadlik kahju tekkimisest ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust. Kohtu hinnangul võib mõistlikult vajalikuks ajaks pärast kohustuse tekkimist lugeda üks kuu, so 01.12.
3. Seega on hagi esitatud kohtusse pärast kolme aasta möödumist. Nimetatud tähtaeg kohaldub nii mittevaralise kui varalise kahju hüvitamise nõudele.
4. Järgnevalt hindab kohus, kas hageja nõue on aegunud ka lepinguvälisel alusel. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätetele (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2) kohaldub

§ 153

(surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumine), mis on

§ 150

(kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg) suhtes erinormiks.

§ 153

lg 1 järgi on nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Tervisekahjustuse korral tuleb õiguste rikkumisest teadasaamiseks lugeda tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju tekkimisest teadasaamine, mitte õigusvastasest teost ega tervisekahjustusest teadasaamise aega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-177-12, p 10). Hageja leiab, et tema varaline kahju tekkis alates 01.11.

1. 4 Õiguste rikkumisest teadasaamine tähendab kahju tekitamisest teadasaamist. Käesoleval juhul esitati perioodiliste maksetena tehtav tervisekahju nõue kohtusse 30.11.
2. Seega on oluline, kas hageja sai tervisekahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada vähemalt kolm aastat enne nimetatud tähtpäeva. Kohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt, sest kahju tekkimise aluseks olevast elusündmusest sai hageja teada kohe pärast selja vigastamist haiguslehele jäädes (vt töötaja ja tööandja esindaja kirjavahetus 20.12.2011, tl 79). Seda kinnitab patsiendikaart, kus on kajastatud, et hagejal tekkis tugev valu alaseljas peale raskuste tõstmist töö juures (tl 7). Saab tõsikindlalt eeldada, et patsiendikaart on täidetud hageja sõnade kohaselt. Hageja ise väidab, et tema sissetulek vähenes
3. a. Mittevaralise kahju tekkimisest sai hageja teada 30.11.2011, so õnnetuse tekkimise ajal. Seega on

§ 153

lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja alguse ja hagi esitamise vahele jääv periood rohkem kui kolm aastat. 8. Kuigi perioodiliselt hüvitamisele kuuluvate tervisekahju hüvitiste puhul kohaldub aegumisele lisaks

§ 154

, eeldab tervisekahju nõude aegumise peatumine seda, et kahjustatud isik esitab kahju põhjustanud isiku suhtes

§ 153

lg 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi, millega välistatakse tervisekahju nõude kui sellise aegumine. Kui kahju põhjustanud isik jätab edaspidi mõne perioodilise hüvitise makse tasumise kohustuse täitmata, tuleb vastava kohustuse aegumistähtaega arvestada

§ 154järgi.

Kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning seega hakkab ka aeguma kogu tulevikus tekkiva kahju osas, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse ja nõuda samas hagis ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1126-12, p 14). Aegumise kohaldamist ei välista, et pärast esialgset töövõimetusest teada saamist töövõimetus hiljem suureneb. Ka sellisel juhul tuleb esitada nõue

§ 153

lg 1 sätestatud aegumistähtaja jooksul ja töövõime kaotuse suurenemisest tingitud hüvitise suurendamise nõue hakkaks aeguma kahju suurenemisest teada saamisest või teada saama pidamisest.

1. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu, siis ei tuvasta kohus kahju hüvitamise eeldusi ega hinda teisi asjas esitatud väiteid ega tõendeid. Menetluskulud
2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostjal menetluskulud puuduvad.
4. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 6