Obsah (8)

§ 13§ 4§ 11§ 131§ 14§ 76§ 46§ 817

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 20.04.2017 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-17339 Tsiviilasi

§ 13lõike 1 punktile 1, § 131 lõikele 2, § 14 lõikele 3 ning § 817 lõikele 1.

Samuti viitas hageja VÕS §-le 1043, § 1045 lg 2 punktile 5, § 127 lõikele 6. Luba teoste avalikuks esitamiseks Xxxxja grupp Xxxx kontserdil polnud. Kostja ei pöördunud enne kontserdi korraldamist hageja poole teoste avalikuks esitamiseks loa saamiseks. Kostjale saadetud litsentsilepingut kostja ei allkirjastanud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostja saanud hagejalt luba teoste avalikuks esitamiseks ning teoste avalik esitamine oli Xxxxja grupp Xxxx kontserdil

§ 13¹ lõikest 2 ja § 14 lõikest 3 tulenevalt keelatud.

Kontserdi korraldamisega rikkus kostja

13 lõikest 1 tulenevat teoste autorite ainuõigust teoste kasutamisele. 8. Hageja leidis, et tal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 127 lg 6 alusel kahjuhüvitist kindla summana kahekordses tasu suuruses, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Kostja oli teadlik vajadusest saada teoste avalikuks esituseks hagejalt litsents, kuivõrd hageja teavitas kostjat sellest e-kirja teel ning saatis lepingu. Eeltoodule vaatamata ei allkirjastanud kostja litsentsilepingut ning vaatamata meeldetuletusele on kostja hoidnud tahtlikult kõrvale

§ 13lõikes 1 ja § 14 lõikes 1 sätestatud tasu maksmisest.

Kostja ei peaks õigusrikkumise tõttu saama eelist nende teoste kasutajate ees, kes on sõlminud litsentsilepingu, kuid mingil põhjusel sattunud viivitusse litsentsitasu maksmisega. Hagejal on õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamisega viivitamisel viivist üksnes seaduses sätestatud määras, mis on vähem kui tavapäraselt teoste avalikuks kasutamiseks litsentsilepingutes kokkulepitu. Järelikult on kostja autorite õigusi rikkudes soodsamas olukorras kui seaduskuulekalt käitudes ning litsentsilepingut sõlmides.

1. Hageja viitas MTÜ Xxxxjuhatuse
2. novembri 2003 otsusele, mis on kõikidele kasutajatele avalikult kättesaadav ja teada hageja veebilehe www.eau.org kaudu. Hageja kodulehel alajaotuses „Teoste kasutajale“ on litsentsitasude all eraldi värvilises kirjas ja rõhutatult välja toodud, et „Teoste kasutamisel ilma EAÜ loata ehk lepinguta jätab EAÜ endale õiguse küsida tasu kahekordse tasumäära ulatuses võrreldes tasuga, mis oleks kuulunud maksmisele EAÜ-ga sõlmitud lepingu alusel.“ Samuti teavitas hageja sellest kostjat oma
3. novembri 2016 e-kirjas. Eeltoodu alusel nõudis hageja kostjalt kahjuhüvitist kindla summana, mille määramisel lähtutakse kahekordsest tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õigus kasutamiseks. Hageja tugines ka varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt on analoogses olukorras väljamõistetud kahekordne tavapärane tasu määr.
4. Kuivõrd kostja ei esitanud kontserdi kohta finantsaruannet, tugines hageja kahjunõude suuruse arvutamisel muudest allikatest pärinevatele andmetele. Vastavalt Nordea Kontserdimaja kodulehel olevale informatsioonile müüdi algselt pileteid hinnaga 30,50 eurot kuni 60,50 eurot. Vastavalt AS Piletilevi kodulehel toodud informatsioonile müüdi
5. novembrist 2016 kuni
6. novembrini 2016 kontserdi pileteid soodushinnaga 15,50 eurot kuni 35,50 eurot. Hageja lähtus kahjunõude suuruse arvutamisel konservatiivsemast lähenemisest ning võttis aluseks üksnes AS Piletilevi kodulehel toodud 50% soodustusega hinnad. AS Piletilevi kodulehel toodud info kohaselt müüdi pileteid hinnaga 15,50 eurot kuni 35,50 eurot, seega keskmine pileti hind oli 15,50 eurot + 35, 50 eurot / 2 = 25 eurot 50 senti. Kontserdi külastajaid oli umbes 720, mistõttu sissepääsutasud kokku olid 720 piletit x 25 eurot 50 senti = 18 360 eurot. Tavapärane litsentsitasumäär on 5% sissepääsutasudest. Seega tavapärane litsentsitasu oleks olnud 18 360 eurot/100 x 5 = 918 eurot. Litsentsitasu kahekordne määr ehk hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõudesumma on 918 x 2= 1836 eurot.
7. Hageja viitas VÕS § 101 lg 1 punktile 6 ning § 113 lõikele 1 ja lõikele
8. Samuti viitas hageja TsMS §-le
9. Vaidluste vältimiseks leidis hageja, et tema nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks alates hagi esitamisest. Hageja soovis viivist arvestada alates 16.11.2016 kahju hüvitiselt summas 1836 eurot.
10. 25.11.2016 seisukohtades selgitas hageja täiendavalt, et tema esitatud tõenditest on kasutatud lühendeid, millel üldiselt kasutatavad eestikeelsed vasted puuduvad. Hageja samas selgitas, et tähis „C“ tähendab heliloojat ehk viisi autorit, tähis „A“ teksti ehk sõnade autorit, tähis „CA“ nii viisi kui ka sõnade autorit, tähis „AP“ ühte tuntud esitajatest, tähis „AR“ arranžeerijat, tähis „SA“ uue teksti loojat, tähis „E“ originaalkirjastajat ning tähis „SE“ allkirjastajat.
11. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1677 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. Hageja tasus hagi esitamisega seoses riigilõivusid summas 275 eurot, tasus äriregistri- ja kinnistusregistri päringute eest 8 eurot ning hageja tasu õigusabi eest oli 1394 eurot. Hageja esindajal kulus
12. aasta detsembris hagi ja hagi tagamise avalduse koostamiseks 6,1 tundi, Harju Maakohtu 17.11.2016 hagi tagamisega seotud määrustega tutvumiseks 0,4 h ja 0,2 h. Kostja 24.11.2016 edastatud AS Piletilevi müügiandmetega tutvumisele kulus 0,3 h ning seisukohtade koostamisele seoses tõlgetega 0,5 tundi.
13. aasta jaanuaris kulus menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks 0,4 h ning kliendile lihtmenetluse osas selgituste andmisele 0,3 tundi. Kokku kulus esindajal õigusabi osutamiseks 8,2 tundi. Õigusabi osutati hinnaga 170 eurot tunnis ning kokku kulus 1394 eurot. Õigusabi summa ei sisalda käibemaksu. Hagi rahuldamisel palus hageja tagastada hagi tagamisel tasutud tagatise 99,14 eurot MTÜ Xxxxarveldusarvele EExxxxxxxxxxxxxxxx AS-s SEB Pank.
14. 10.03.2017 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väidetega, et kostja ei olnudki kontserdi korraldaja ning kahju summa on juba AS-lt Piletilevi välja mõistetud. Kostja pole esitanud ühtegi tõendit. Kostja oli kontserdi korraldaja, sest kostja oli märgitud korraldajaks piletimüügiportaalis vastava kontserdi kuulutuse juures kui ka kontserdi piletil endal. Samuti on AS Piletilevi kinnitanud, et kontserdi korraldajaks oli kostja.
15. Asjaolu, et kostja oli kontserdi korraldaja, nähtub ka hagi tagamise täitmisega seotud asjaoludest. Harju Maakohus tagas
16. novembri 2016 määrusega hagi ning keelas AS-l Piletilevi piletite müügist saadud tasu 1836 euro ulatuses kostjale üleandmise ning kohustas AS Piletilevi vastavate summade kostjale välja maksma asumisel tasuma need kohtumääruses toodud pangakontole. AS Piletilevi on vastava summa tasunud kohtumääruses toodud pangakontole, mis kinnitab asjaolu, et kontserdi ja piletimüügi korraldajaks oli kostja. Samuti pöördus hageja enne kontserdi korraldamist korduvalt kostja poole ja selgitas talle vajadust sõlmida leping. Kostja ei vastanud kirjadele ega väitnud, et ta ei ole kontserdi korraldaja.
17. Xxxxja grupi Xxxx kontserdi saamata jäänud litsentsitasu pole AS-lt Piletilevi välja mõistetud, vaid Harju Maakohus on hagi tagamisega keelanud kostjal käsutada piletite müügist tulenevat nõuet AS Piletilevi vastu, et hagi rahuldamisel oleks otsust võimalik vastava summa arvel täita. Hagejal on võimalik nõuda kohtu määratud pangakontole makstud summa arvelt oma nõude täitmist üksnes juhul, kui hagi rahuldatakse. Seega on ekslik kostja arusaam nagu oleks sama summa sama asja eest juba AS-lt Piletilevi välja mõistetud.
18. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 2374 eurot ning viivise menetluskulude summalt. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 275 eurot, tegi äriregistri- ja kinnistusregistri päringuid summas 8 eurot ning tasus lepingulise esindaja kulusid summas 2091 eurot. Hageja selgitas, milliseid toiminguid tema esindaja tsiviilasjas tegi. Kokku osutati õigusabi 12,3 tunni ulatuses hinnaga 170 eurot tunnis. Õigusabikulude summa ei sisaldanud käibemaksu. Kostja vastuväited
19. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et tema ei ole korraldanud
20. novembril 2016 Nordea Kontserdimajas toimunud Xxxxja grupp Xxxx kontserti ega muud kontserti. Kostja ei ole kunagi varem kokku puutunud kontsertide korraldamisega. Lisaks leidis kostja, et kahju nõue on juba AS-lt Piletilevi välja mõistetud. Kohtuotsuse põhjendused
21. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
22. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja on teoste autoreid ja muusikakirjastajaid esindav kollektiivse esindamise organisatsioon; 2)
23. novembril 2016 toimus Nordea Kontserdimajas Xxxxja grupp Xxxx kontsert; 3)
24. novembri 2016 kontserdile müüd pileteid AS Piletilevi; 4) kostja ei pöördunud hageja poole selleks, et saada muusikateoste avaliku esitamise luba ega sõlminud hagejaga lepingut teoste esitamiseks.
25. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oli kontserdi korraldaja või mitte ning kas kostja on sellest tulenevalt kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kahju.
26. Hageja tugines nõude esitamisel sellele, et kostja oli AS Piletilevi kodulehel avaldatud ja müüdud piletitel kajastatud informatsiooni kohaselt kontserdi korraldaja. Kontserdil osales ligikaudu 720 inimest ning kuni 14.11.2016 müüdi pileteid hindadega 15,50 eurot kuni 35,50 eurot. Kuna kostja ei sõlminud hagejaga litsentsilepingut, ei olnud tal muusikateoste avalikuks esitamiseks olemas luba. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist, mis vastab kahekordse tasu määrale võrreldes sellega, mida luba omav kontserdi korraldaja oleks pidanud maksma. Hageja teavitas kostjat vajadusest leping sõlmida. Otsuse kahekordse tasu nõudmise kohta tegi hageja juhatus ning see on hageja kodulehel avalikult kättesaadav. Kostja ei peaks õigusrikkumise tõttu saama eelist nende kasutajate ees, kes sõlmivad hagejaga seaduspäraselt lepingu.
27. Kostja ei esitanud hagejale pärast kontserdi korraldamist finantsaruannet. Samuti ei esitanud kostja kohtule vaatamata kohtu nõudmisele andmeid piletimüügist saadud tulu kohta. Hageja lähtus tasu suuruse määratlemisel soodushindadega müüdud piletitest, milliste keskmine hind pileti kohta oli 25,50 eurot. Kui kontserti külastas umbes 720 inimest, oli pileti müügist saadud summa kokku 18 360 eurot. Tavapärane litsentsitasu oleks olnud 918 eurot, kuid hageja soovis kostjalt kahju hüvitise väljamõistmist litsentsitasu kahekordses määras ehk summas 1836 eurot.
28. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub täielikult rahuldamisele. Kostja ei ole vastuväiteid hageja nõudele põhistanud ega tõendanud.

§ 4

lg 3 p 7 kohaselt kuuluvad tekstiga ja tekstita muusikateosed autoriõigusega kaitstavate teoste hulka. Kooskõlas

§ 11

lõikega 1 tekivad teose autoril selle loomisega varalised ja mittevaralised õigused. Varaliste õiguste hulka kuulub

§ 13

lg 1 p 7 alusel õigus lubada ja keelata teoste avalikku esitamist elavas või või tehniliselt vahendatud ettekandes. 25.

§ 131

lg 1 kohaselt teostab autor oma varalisi õigusi kas iseseisvalt või kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja näol on tegemist kollektiivse esindamise organisatsiooniga.

§ 131

lg 2 järgi võib teose avalik esitamine toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. Kui teose avalikku esitamist korraldab üheaegselt mitu isikut, siis vastavalt isikute omavahelisele kokkuleppele taotleb loa üks nendest. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta ei saanud enne kontserdi toimumist hagejalt luba teoste avalikuks esitamiseks. 26.

§ 14

lg 1 näeb ette, et autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud autoriõiguse seadusega ettenähtud juhud. Autoritasu, sealhulgas rendi suurus, selle kogumise ja väljamaksmise kord määratakse

§ 14

lg 2 kohaselt kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või autori volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega

§ 763. lõikes ning § 77 3.

lõikes sätestatud erisusi arvestades. Kooskõlas

§ 14

lõikega 3 on teose kasutamine keelatud seni, kuni ei ole saavutatud eelpool viidatud kokkulepet. Ka

§ 46

lg 1 näeb ette, et teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud

neljandas peatükis ettenähtud juhtudel. Kohus osundab, et keegi ei sõlminud hagejaga lepingut muusikateoste avalikuks esitamiseks 14.11.2016 kontserdil. 27.

§ 76

lg 1 kohaselt on autoritel, esitajatel, fonogrammitootjatel, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel ning teistel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatel õigus asutada kollektiivse esindamise organisatsioone. Kooskõlas

§ 76

lõikega 2 on kollektiivse esindamise organisatsioon mittetulundusühing, kes teostab kollektiivselt autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Õiguste teostamine peab olema selle juriidilise isiku ainuke või peamine eesmärk ning seda juriidilist isikut peavad kontrollima õiguste omajad. Õigustest saadav tasu on

§ 76

lg 7 kohaselt tasu, mida kollektiivse esindamise organisatsioon kogub õiguste omajate nimel ja mida saadakse kas ainuõigusest või õigusest tasule. Kasutaja on vastavalt

§ 76

lõikele 10 isik, kes teeb toiminguid, mille jaoks on vaja õiguste omaja luba või millega seoses tuleb õiguste omajale maksta tasu, ja kes ei toimi tarbijana. Eeltoodust lähtudes oli hagejal kollektiivse esindamise organisatsioonina õigus nõuda kontserdi korraldajalt tasu muusikateoste avaliku esitamise eest. 28.

§ 817

reguleerib autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõiguslikku kaitset õiguste objekti õigusevastase kasutamise korral.

§ 817

lg 1 p 1 näeb ette, et autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt VÕS §-le

2. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodud sätetest tulenevalt on hagejal kui kollektiivse esindamise organisatsioonil õigus nõuda teoste ilma loata kasutajalt kahju hüvitamist.
3. VÕS § 127 lg 6 näeb ette, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus hageja väidetega, et hagejal oli õigus nõuda kahju tekitajalt hüvitist, mis vastas kahekordsele tasu suurusele juhul, kui teoste kasutaja oleks sõlminud hagejaga eelnevalt lepingu.
4. Kohus nõustub hageja väitega, et teost ilma loata kasutav kasutaja ei peaks saama eelist nende kasutajate ees, kes hagejaga seaduspäraselt lepingu sõlmivad, kuid peavad näiteks tasu maksmisega viivitamise eest tasuma hagejale lepingus märgitud suuruses viivist, mis on suurem seadusjärgsest viivisest. Eesti Autorite Ühingu juhatuse 04.11.2003 koosoleku protokollist (toimiku lk 41-42) nähtub, et seal otsustati EAÜ poolt esindatud teoste ilm loata kasutamisega seoses tekitatud varalise kahju sissenõudmisel kohaldada litsentsitasu kahekordset määra. Seega tuli ka teistel ilma loata teoste kasutajatel tasuda hagejale kahju hüvitist määras, mis vastas kahekordsele litsentsitasu määrale.
5. Kohus selgitas kostjale 20.02.2017 määruses (toimiku lk 88-89), et TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuleb hagimenetluses kummalgi poolel oma väiteid ja vastuväiteid tõendama. Kohus selgitas kostjale vajadust põhistada ja tõendada, miks ei ole tema kontserdi korraldaja, kui vastava info on avaldanud AS Piletilevi. Samuti selgitas kohus kostjale, et vaidlusalust summat ei ole AS-lt Piletilevi välja mõistetud, vaid kohus kohaldas hagi tagamise abinõud. Ühtlasi kohustas kohus sama määrusega kostjat esitama kohtule hiljemalt 01.03.2017 tõendid, mis tõendavad kontserdi piletite müügist laekunud kogu sissetulekut, samuti bartertehingute raames ja tasuta üle antud piletite arvu. Kostja ei esitanud kohtule määrusega nõutud tõendeid ega tõendanud täiendavalt oma vastuväiteid. Hageja arvestusi müüdud piletite arvu ja piletite keskmise müügihinna kohta kostja ei vaidlustanud.
6. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et AS Piletilevi kodulehal avaldatud teabe kohaselt (toimiku lk 13-14) oli kostja 14.11.2016 Nordea kontserdimajas toimuva Xxxxja grupi Xxxx kontserdi korraldaja. Pileteid müüdi kuni 14.11.2016 soodushindadega vahemikus 15,50 eurot kuni 35,50 eurot. Nordea kontserdimaja kodulehel avaldatud informatsiooni kohaselt (toimiku lk 17-18) olid piletite täishinnad vahemikus 30,50 eurot kuni 60,50 eurot. Samuti nähtub kontserdi piletist (toimiku lk 93), et kontserdi korraldaja oli kostja. AS Piletilevi kinnitas vastuseks hageja pöördumisele, et antud ettevõte oli piletite eelmüügi korraldamiseks sõlminud lepingu kostjaga (toimiku lk 94). Kohtu hinnangul on vaatamata kostja vastuväidetele eelviidatud tõenditega tõendatud, et kostja oli 14.11.2016 Nordea kontserdimajas toimunud kontserdi korraldajaks.
7. Hageja poolt kostjale saadetud e-kirjadest (toimiku lk 15-16) nähtub, et hageja saatis kostja e-posti aadressile xxxx 11.11.2016 kirja, milles ta teavitas kostjat vajadusest sõlmida enne kontserdi toimumist litsentsileping hagejaga. Hageja selgitas, et ansambli Xxxx lugude põhiliseks heliloojaks on Xxxx , kes on Venemaa autorite ühingu RAO liige. Hageja selgitas, et tal on sõlmitud RAO-ga leping, mille alusel saab hageja koguda autoritasu Eesti territooriumil toimuvate teoste esitamiste eest. Hageja edastas kostjale lepingu koopia ja selgitas, et lisaks lepingu allkirjastamisele tuleb kostjal kahe nädala jooksul pärast kontserti esitada finantsaruanne ja repertuaari aruanne. Kostja antud kirjale ei vastanud.
8. Seejärel saatis hageja kostjale
9. novembril 2016 meeldetuletuse ning 15.11.2016 veel ühe kirja, milles selgitas, et kuna kontsert toimus ilma litsentsilepinguta, on maksmisele kuuluv tasu kahekordne võrreldes tasuga, mida kostjal oleks tulnud tasuda siis, kui ta oleks lepingu sõlminud. Kostja ei vastanud ka antud pöördumisele. Hageja saatis e-kirjad e-posti aadressile xxxx , milline oli kostja kui kontserdi korraldaja kontakt postiaadressina avaldatud AS Piletilevi kodulehel.
10. Kohtu hinnangul on eelviidatud tõenditega tõendatud, et hageja võttis kostjaga enne kontserdi toimumist korduvalt ühendust ning selgitas talle litsentsitasu maksmise ja lepingu sõlmimise vajalikkust. Samuti on hageja kostjale selgitanud, et teose ilma loata kasutamise korral tuleb tasuda kahju hüvitist, mis vastab kahekordsele litsentsitasu määrale. Kostja ei vastanud hageja pöördumistele ega väitnud enne hagi kohtusse esitamist ka kordagi seda, et ta ei ole kontserdi korraldaja.
11. Hageja esitas kohtule ühtlasi väljatrükid rahvusvahelisest muusikateoste andmebaasist viie teose kohta, millised tulid kontserdil ettekandele (toimiku lk 19-23, tõlked eesti keelde, lk 5862). Väljavõtetest nähtub, et viidatud teoste autorite õigusi teostavad kollektiivse esindamise organisatsioonid, keda hagejal oli omakorda õigus esindada Eesti territooriumil.
12. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja kahju hüvitise nõue kostja vastu on põhjendatud ja tõendatud. Kostja korraldas 14.11.2014 Nordea kontserdimajas Xxxxja grupi Xxxx kontserdi, millel esitati avalikult autoriõigusega kaitstud teoseid. Kostja ei omanud muusikateoste avalikuks esitamiseks hageja kui kollektiivse esindamise organisatsiooni luba, kuigi kostjat teavitati loa vajalikkusest ning hilisema kahju nõude esitamisest. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väidetele seoses müüdud piletite arvu ja nende hindadega. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks kahju hüvitisena välja mõista summa, mis vastab kahekordsele litsentsitasu suurusele ehk 1836 eurot.
13. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu kuulus rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest 16.11.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning seejärel alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise päevaks 20.04.2017 on sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras 62,73 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kogumis 1836 eurot + 62,73 eurot = 1898,73 eurot. Alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast (21.04.2017) tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kahju hüvitise summalt 1836 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahju hüvitise täieliku tasumiseni.
14. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.
15. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 2374 eurot ning viivise menetluskulude summalt. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 275 eurot, tegi äriregistri- ja kinnistusregistri päringuid summas 8 eurot ning tasus lepingulise esindaja kulusid summas 2091 eurot. Hageja selgitas, milliseid toiminguid tema esindaja tsiviilasjas tegi. Kokku osutati õigusabi 12,3 tunni ulatuses hinnaga 170 eurot tunnis. Õigusabikulude summa ei sisaldanud käibemaksu.
16. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud. Samuti leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja poolt menetlustoimingute tegemiseks ja menetlusdokumentide esitamiseks kulunud aeg on mõistlik ning kooskõlas toimingute sisu ja menetlusdokumentide keerukusega. Küll aga on Riigikohus asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on ka tsiviilasja hind (RK TKm 3-2-1-65-13, p 17, 3-21-64-13, p 13) ning üldjuhul ei tohiks välja mõistetav menetluskulu ületada hagi hinda (RK TKo 3-2-1-4-15, p 14). Üksnes erandlikel asjaoludel võib menetlusosaliselt välja mõistetav menetluskulu ületada hagi hinda. Käesoleva asja hind on 1982,88 eurot ning asjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid menetluskulu kostjalt välja mõista hagi hinda ületavas ulatuses. Seetõttu leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1982,88 eurot, millest 275 eurot on hageja tasutud riigilõiv, 8 eurot äriregistri- ja kinnistusraamatu päringute kulu ja 1699,88 eurot on lepingulise esindaja kulud.
17. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 1982,88 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik