KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2017. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-1

§ 127

lg 1, § 128); • kostja on rikkunud mingit kohustust ja vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1, KOS § 11 lg 3); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4). 2 Ts

MS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Maakohus jättis tähelepanuta vastavalt TsMS § 33 lõikele 3 hageja venekeelsed dokumendid, mis asuvad toimiku lehtedel 6, 6 pöördel, 7, 7 pöördel, 8, 8 pöördel ja

1. Maakohus küsis dokumentide tõlget ja andis tõlkimiseks tähtaja (tl lk 42), kuid hageja ei tõlkinud neid dokumente. Maakohus jättis need tõendid tähelepanuta, kuna hageja ei esitanud tõlget. Kostja taotlusel tunnistajana ülekuulatud Nadežda Grebenštšikova (tl lk 87-87) andis ütlusi selle kohta, et ta on insener ja Kraavi 12 maja elanik. Korteriühistu esimees kutsus teda hageja korterisse vaatama, mis seal on, kuna hageja kirjutas järjekordse avalduse, et kahju on tekkinud. See oli 02.10, koosseisus olid KÜ esimees, Balõševa, Andrei, tunnistaja. Helistati hageja korterisse, ta avas ukse ja lubas tunnistajal siseneda väikse tuppa. Korteriühistu esimeest ei lubatud korterisse. Hageja hakkas näitama tunnistajale väidetavad uputuse tagajärgi, kuid mingisuguste uputuse jälgi tunnistaja ei märganud, musta ega kollast veeplekke ei olnud. Tunnistaja teab millised on veeuputuse tagajärjed ning missugused plekid pidid olema. Hageja rääkis sellest, et palun vaadake, mis tal toimub, et see juhtus pärast katuse remonti teostamist. Hageja näitas tunnistajale mingi seina osa, aga tunnistaja ei näinud seal kahjustusi. Tunnistaja Irina Balõševa andis ütlusi (tl lk 87 -88), et elab hagejaga ühel trepikojas ning tema korter on samuti viimasel korrusel. 13.08.2014 ei olnud hageja korter uputatud. Tunnistaja viibis pärast 13.08.2014 hageja korteris 07.09 ja 02.10.
2. Ta käis korteris sees ja seal oli puhas. Esimene kord oli ta seal koos esimehega ja Andreiga. Teine kord käis tunnistaja korteris, aga esimeest hageja ei lubanud enam sisse. Hageja korteris ei näinud tunnistaja mustust ja kollaseid plekke. Tapeedid ei olnud seina küljest lahti. Kui tunnistaja käis hageja korteris, ei olnud seal remonti tehtud. Tapeedid olid puhtad, mustust ja plekke ei olnud. Maakohus leidis, et hagejale kahju tekitamine ei ole tõendatud, mistõttu ei kuulu hagi rahuldamisele. Kuna kahju tekitamine ei ole tõendatud, ei ole vaja analüüsida teiste eelduste olemasolu või puudumist. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, kuid ei määranud kindlaks menetluskulude suurust. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja hinnangul rikkus maakohus menetlusõigust. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis maakohus hageja venekeelsed tõendid ebaõigesti tähelepanuta. Menetlus toimus tervikuna vene keeles. Kohus pidi otsuses põhjendama, miks kohus leidis, et asjas tuleb venekeelsed dokumentaalsed tõendid jätta tähelepanuta; 2) pidi kohus kooskõlas TsMS § 230 lõikega 2 tegema hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid juhul, kui kohus jättis esitatud tõendid tähelepanuta; 3) jättis maakohus ebaõigesti üle kuulamata OÜ Jarvservis Grupp juhatuse liikme Vladimir Šatenko, kes oskas öelda, kas hagejale tekitati kahju. TsMS § 251 lg 1 järgi võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellel võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Vladimir Šatenko kinnitas 3 kirjalikult, et töövõtja kõrvaldab tekitatud kahju. Vladimir Šatenko ülekuulamist tunnistajana taotlesid nii hageja kui ka kostja.
4. Vastustaja vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohus ei rikkunud materiaal- või menetlusõigust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta kaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Maakohus on menetluses järginud menetlusnorme ning otsuse tegemisel õigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses on maakohtule ette heidetud menetlusnormide rikkumist seoses tõlgete nõudmise, vastaspoole tunnistaja üle kuulamata jätmise ning tõendite esitamiseks täiendava tähtaja andmata jätmisega. Ringkonnakohus apellandi väidetega ei nõustu ning märgib, et TsMS § 669 lg-st 2 tuleneb, et kui menetlusosaline esitab edasikaebuse seoses sellega, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, peab menetlusosaline ringkonnakohtule näitama, milliseid menetlustoiminguid võiks ta teha juhul, kui selgitamiskohustus oleks täidetud, ning mis on nende menetlustoimingute mõju kohtu otsusele.
6. Apellandi väide, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja poolt esitatud vene keelsete tõenditega, ei ole õige. Asja materjalidest nähtub, et maakohus andis esmalt 14..12.2015 hagejale 20 päevase tähtaja dokumentide tõlke esitamiseks (lk 42) ja seejärel veel 2.05.2016 selgitas maakohus hagejale keda esindas riigi õigusabi korras advokaat, et tõendid, mis kohtule esitatakse peavad olema tõlgitud eesti keelde (lk 114). Apellandi väide, et ka kostja esitas venekeelsed tõendid on asjakohatu, kuna kostja täitis maakohtu korralduse tõlkimise osas ja esitas kohtu nõudmisel tõlke (lk 99, 107).Õige ei ole ka apellandi seisukoht, et seadusest tuleneb kohtu kaalutlusõigus tõlke nõudmise osas. TsMS § 33 lg 1 esimene lause sätestab lause kohtu kohustuse (mitte vaid õiguse) nõuda menetlusosaliselt avalduse, taotluse, kaebuse või vastuväite eestikeelset tõlget, kui see ei ole esitatud eesti keeles (vt ka RKTKm 29.03.2017, 3-2-1-4-17, p m17).
7. Ringkonnakohus märgib, et hageja, keda esindas maakohtus advokaat ei esitanud tõlke nõudmise osas maakohtule vastuväidet TsMS § 333 alusel. Samuti ei esitanud apellant ringkonnakohtule taotlust, et ringkonnakohus arvestaks uute asjaoludega või võtaks asja juurde uusi tõendeid TsMS § 652 lg 3 ja 4 alusel.
8. Apellandi väide, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, ei ole kohane. Kui hageja leidis maakohtus, et ta soovib tõendeid esitada, siis oli tal selleks võimalus. Kui maakohus jättis kostja taotluse rahuldamata, oli hagejal õigus esitada omapoolne taotlus ning selle rahuldamata jätmisel vastuväide kohtu tegevusele. Hageja ei esitanud maakohtule ühtegi tõendit hagi aluses toodud kahju tekkimise kohta. Kostja taotlusel kuulas maakohus ära kaks tunnistajat Nadežda Grebenštšikova (tl lk 87-87) ja Irina Balõševa (tl lk 87 -88), kes vande all kinnitasid, et hagejal ei ole hageja poolt esile toodud asjaoludel kahju tekkinud.
9. Maakohus määratles õigesti poolte tõendamiskoormise ning pidas lubatavaks hageja kui korteriomaniku hagi kostja vastu

§ 115lg 1 alusel kahju hüvitamiseks.

Maakohus on õigesti tuvastanud asjas esitatud asjaolude ja tõendite alusel, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud ning õigesti jätnud hagi rahuldamata. 4 11. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Vabastada apellant apellatsiooniastmes riigilõivu ja riigiõigusabi tasu riigile hüvitamise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel, kuna apellandi majanduslik seisund ei seda ei võimalda. Apellant peab aga tasuma maakohtu lahendi alusel 400 eurot saadud menetlusabi eest. Riigiõigusabi tasu suuruse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi