← Eesti

2-16-11638/33

Obsah (7)§ 19§ 27§ 37§ 35§ 66§ 15§ 14

2-16-11638 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 18. aprill 2017 Tsiviilasja number 2-16-11638 Tsiviilasi Xxxxvs Xxxxühisv

§ 19

lg 2 p 3 mõista korteriomand asukohaga Xxxx, Tallinnas ning deposiitkontol xxxx asuvad rahalised vahendid summas 10 004,09 eurot (156 529,99 krooni) täies ulatuses hageja ainuomandisse. 29.11.2007 sõlmisid hageja ja tema isa kinkelepingu, millega hageja isa kinkis hagejale 4/6 mõttelist osa korteriomandist asukohaga Xxxx, Tallinn. Hageja müüs kokku 5/6 korteriomandist asukohaga Xxxx, Tallinn, mis kuulus hagejale lahusvarana. Müügist saadud rahalised vahendid kanti 14.05.2008 hageja pangakontole xxxx. Lahusvara müügist saadud rahaga ostis hageja 26.06.2008 korteriomandi asukohaga XxxxTallinnas. 07.06.2008 ja 25.06.2008 tasus hageja lahusvara müügi arvel saadud rahast korteriomandi müüjale ostusummana 52 727,11 eurot (825 000 krooni). Hageja tasus 31.07.2008 kostja nimele avatud deposiitkontole lahusvara müügi arvel saadud rahast 10 004,09 eurot (156 530 krooni). Hageja on tõendanud müügilepingutega ning pangaväljavõttega vara omandamise lahusvara arvel. Hageja palub lõpetada poolte ühisomand ja jagada ühisvara järgmiselt: -jätta korteriomand (kinnistusregistriosa nr xxxx) hageja ainuomandisse; -jätta sõiduauto Nissan X-Trail (reg.märk xxxx) turuväärtusega 5000 eurot kostja ainuomandisse ning mõista kostjalt hageja kasuks 2500 eurot; -jätta deposiitkonto nr xxxx hageja ainuomandisse ning mõista kostjalt hageja kasuks 10 004,09 eurot; -jätta üks kuldmünt hageja ainuomandisse ja teine kuldmünt kostja ainuomandisse, kostja kohustub ühe kuldmündi andma hageja valdusse; -jätta vallasasjad mis asuvad hageja või kostja otseses valduses, kummagi poole ainuomandisse. 05.10.2016 esitatud menetlusdokumendis ei nõustu hageja kostja väitega, et sõiduauto turuväärtus on 3000 eurot ja palub määrata ekspertiis. Samuti ei ole hageja nõus kostja väitega, et kostja kasutas deposiitkontol olevaid rahalisi vahendeid perekonna hüvanguks. Hageja kinnitab, et deposiitkonto avati hageja lahusvara arvel pikaajalise investeeringuna. Ainetud on kostja väited nagu nõuaks hageja mingit rahasummat, mis on juba ära kasutatud. Hagejal oli ligipääs viidatud deposiitkontole, kuid pärast poolte kooselu lõppemist 2015 kevadel, piiras kostja hageja ligipääsu viidatud deposiitkontole, ligipääsu piiramisel oli deposiitkontol rahalised vahendid summas 10 004,09 eurot, millele lisandus intress. Hageja leiab, et deposiitkontol xxxx olevate rahaliste vahendite kasutamise ning olemasolu kohta tuleb krediidiasutuselt välja nõuda deposiitkonto väljavõte perioodil 31.07.2008- 11.12.2015, lisaks deposiitkonto avamise leping, selle võimalikud lisad ning kontot kasutama õigustatud isikute nimed. Kuna kostja on kompromissiläbirääkimiste käigus väitnud, et deposiitkontol raha enam ei ole siis on hagejal kahtlus, et pärast deposiitkontole ligipääsu piiramist on kostja deposiitkonto lepingu lõpetanud ning rahalised vahendid deposiitkontolt välja võtnud. Selgitamaks, milline oli deposiitkonto jääk poolte kooselu lõppemise seisuga, milliseid kulutusi ning võimalikke väljamakseid on kostja teostanud perioodil 31.07.2008-11.12.2015, palub hageja nõuda Swedbank AS-ilt välja kostja deposiitkonto xxxx väljavõte perioodil 31.07.2008-11.12.2015, lisaks deposiitkonto xxxx avamise lepingu, selle võimalikud lisad ning kontot kasutama õigustatud isikute nimed. 05.01.2017 menetlusdokumendis märgib hageja, et 29.11.2016 esitatud kostja konto xxxx väljavõttest selgub, et hageja on kandnud kostja kontole 31.07.2008 kokku 10208,60 eurot (159 730 EEK). Hagejalt saadud raha on kostja samal päeval, s.o. 31.07.2008 kandnud 3 2-16-11638 deposiitkontole nr xxxx summas 10 000 eurot. Lisaks on kostja 31.07.2008 teostanud makse teisele deposiitkontole nr xxxx summas 204,17 eurot. Hageja palub nõuda Swedbank AS-ilt välja kostja deposiitkontode nr xxxx ja xxxx väljavõtte perioodil 31.07.2008 kuni 11.12.2015, lisaks deposiitkontode avamise leping, selle võimalikud lisad ning kontot kasutama õigustatud isikute nimed. Kostja vastus ja seisukohad Kostja ei vaidle vastu hageja nõudele lõpetada poolte ühisomand korteriomandile aadressil Xxxx, Tallinnas ning jätta korteriomand hageja ainuomandisse. Samuti ei vaidle kostja vastu hageja nõudele lõpetada ühisomand muudele vallasasjadele. Kostja nõustub sõiduauto Nissan X-Trail (reg.märk xxxx) jätmisega kostja ainuomandisse, kuid ta ei ole nõus pakutud hüvitise summaga. Hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi ühisvara jagamise osas ning said kokkuleppele, et sõiduki maksumus on 4000 eurot ning kostja tasub hagejale 2000 eurot igakuiste maksetega 100 eurot kuus. Kostja on tänaseks hagejale selle sõiduki eest tasunud kokku 1300 eurot. Kui hageja leiab, et sõiduki osas ei ole pooled kokkulepet saavutanud, siis tuleb lähtuda sõiduki tänase päeva turuväärtusest ning kostja leiab, et sõiduki maksimaalne turuhind on 3000 eurot. Seega jääb kostjal hagejale hüvitisena tasuda 200 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele lõpetada ühisomand deposiitkontole xxxx, jätta deposiitkonto hageja ainuomandisse ning mõista kostjalt hageja kasuks 10 004,09 eurot. Hageja nõue on alusetu ning põhjendamatu, samuti ei ole hageja põhistanud ega tõendanud 10004,09 euro hüvitamise õigusliku alust. Ainuüksi asjaolu, et 7 aastat enne abielu lahutust kandis hageja kostja kontole mingi rahasumma, ei eelda antud summa tagastamist abielu lahutamise korral, arvestades siinjuures sellega, et raha oli ära kasutatud perekonna huvides. Kostja on nõus lõpetama ühisomandi kuldmüntidele, kui hagejal on need kuldmündid. Kostjal ei ole kuldmüntide kohta mingeid andmeid ning palub hagejat neid kohtule esitada. 30.01.2017 esitatud menetlusdokumendis on kostja seisukohal, et hageja taotlus nõuda Swedbank AS-ilt välja kostja deposiitkontode xxxx ja xxxx väljavõtted ei ole põhjendatud, kuna ei ole selge, mida hageja soovib tõendada olukorras, kus ta ise peab nimetatud kostja deposiitkontole kantud summat lahusvaraks. Kostja on seisukohal, et käesolevas menetlusstaadiumis ei ole mõistlik ega vajalik avaldada kostja isiklikke andmeid, so pangakontode väljavõtteid kolmandatele isikutele, nagu seda on hageja, mis oleks kostja eraellu mittevajalik sekkumine. Kostja ei vaidle selle üle, et hageja kandis 31.07.2008 tema arvelduskontole 156 530 EEK. Vaidlust lahus- ja ühisvara üle ei saa lahendada kostja kontode väljavõtetega, kuna kõigepealt tuleb kindlaks teha, mis rahaga tegemist on. Kostja leiab, et tegemist oli ühisvaraga. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Asjaolu, et hageja sai kinnisasja müügist mingi rahasumma ja seejärel kandis kostja isiklikule arvele, ei tõenda, et see raha on lahusvara. Hagiavalduse lisa 4 (hageja konto väljavõte) lükkab ise tagasi hageja väite, et kostjale ülekantud summa oli 100% ulatuses saadud kinnistu müügitehingust, kuna väljavõtte algsaldo moodustas 21 511,73 EEK ja 31.07.2008 kandis hageja enda teiselt arvelduskontolt üle 57 000 EEK. Need rahasummad ei ole seotud kinnistu müügiga. Kohtuistung Hageja lepinguline esindaja vastas kohtule, et hageja palub jätta hageja ainuomandisse korteriomandi XxxxTallinnas ja kostja omandisse sõiduauto Nissan X-Trail. Deposiitkonto on avatud hageja lahusvara arvelt, seega peaks see kuuluma hagejale ja hageja soovib selle hüvitamiseks mõista kostjalt välja 10 004,09 eurot. Hageja on tõendanud, et 2008.a müüs hageja kinke teel saadud kinnisasja ja avas saadud rahaga deposiitkonto kostja nimele. Kui 4 2-16-11638 suhted olid lõppenud, võttis kostja selle raha välja. See on tegelikult hageja lahusvara ja on tõendatud väljavõtetega. Kooselu jooksul omandati kuldmündid, investeerimiskuld 2 x 50 gr, mis asub hetkel kostja valduses. Mõlema poole valduses olevad asjad jäävad poole ainuomandisse. Hageja arvates on kostja enne ekspertiisi sõidukit kahjustanud, aga see on hetkel ainult väide ja sõiduauto võib arutlusest välja arvata. Mündid on Tavidist ostetud, kuid summa ei olnud piisavalt suur, nii et seda ei registreeritud, mistõttu hagejal tõendid puuduvad. Hageja väidab, et oli kaks münti, mis said ostetud ühiselt ja mis tuleks jagada, tõendid hagejal puuduvad, ta loodab kostja aususele. Deposiitkonto oli pikaajaline investeerimiskonto, mis on avatud kostja nimele, mitte perekonna kulutusteks. Hageja andmetel peab see raha kontol alles olema ja hageja näeb seda hageja lahusvarana, mis tuleb kostjalt välja mõista, arutada võib siin täpset summat. Deposiitkonto on olnud 10 aastat, hageja küsib algselt summat, mitte osa, mis on selle ajaga kogunenud juurde. Kelle nimel konto avati, ei ole oluline. Hageja avaldab, et saab panna kirja, et hüvitis 1700 eurot auto eest on makstud. Hageja soovib, et mündid jagataks üks münt mõlemale. Hageja taotles kohtult, et vaadataks deposiitkonto jääki, seda ei vaadatud, sest oli piisavalt tõendatud, et raha on lahusvara. Kostja ei ole tõendanud, et raha on perekonna huvides kasutatud. Hageja jääb oma nõude juurde. Kostja lepinguline esindaja vastas kohtule, et kostja ei vaidle vastu sellele, et korter Xxxxjääb hageja ainuomandisse ja et sõiduauto Nissan X-Trail jääb kostja ainuomandisse. Kostja kohustub hüvitama 1700 eurot, mis on tänaseks päevaks ka makstud, so pool autole hindamisaktiga määratud väärtusest. Konto loodi perekonna huvides ja sinna kanti raha 7 aastat enne abielulahutust ning raha kasutati perekonna huvides. Kuldmündid on vaid hageja väide, sellist vara kostjal ei ole. Kostja ei nõua hüvitist korteri eest, mida kostja on arendanud ja mis jääb hageja ainuomandisse. Kostja jääb seisukoha juurde, et raha oli mõeldud perekonna huvides kasutamiseks, tegemist oli tähtajatu hoiusega. Asjaolu, et raha oli kasutatud perekonna huvides, on näha ka kontoväljavõtetelt. 31.01.2009 oli võetud välja 200 eurot, mis näitab, et kontot kasutati. Käidi kolmekesi reisil Tenerifel ja raha kulutati pidevalt, pooled ei teeninud nii palju, et selliseid asju niisama lubada. Ei saa jagada raha, mis on ühiselt kulutatud. Teadaolevalt ei ole sellel kontol alles enam midagi. Pärast lahkuminekut kandis kostja hageja arvele 11.09.2015 2695 eurot (tlk 51). Selle, mida pidi kostja hagejale tagastama, on ta tagastanud. Kostja ei ole nõus, et deposiitkotol olev raha oli hageja lahusvara. Hageja käsutas oma lahusvara nii nagu tema õigeks pidas, ta soovis anda selle raha mehe arvele ja kostja avas sellega deposiitkonto ning see kulutati pere ettevõtmisteks seitsme aasta jooksul. Hageja tegi ise selle otsuse oma raha niimoodi kasutada, kui ta oleks soovinud seda raha hoida lahusvarana, oleks ta pidanud avama konto enda nimele. Ei ole usutav, et inimene annab sellise summa hoiule eeldusega see tagasi saada. Pooled kinnitavad, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse ning selles küsimuses vaidlus puudub ja soovivad kohtuotsusega asendada kostja nõusoleku ühisomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse. Pooled ei vaidle, et kummagi poole valduses olevad vallasasjad jäävad poolte ainuomandisse. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning 5 2-16-11638 otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu ohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Perekonnaseaduse (

) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb käesoleva ühisvara jagamise hagi lahendamiseks jagatava vara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud Perekonnaseaduse sätteid ning tuleb välja selgitada, milline on poolte osa ühisvaras.

§ 27

lg 6 kohaselt, varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka.

§ 37

lg 1 kohaselt, varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.

§ 37

lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 35

p 3 kohaselt, varaühisuse varasuhe lõpeb kui abielu lahutatakse.

§ 66

p 3 kohaselt, abielu lõpeb perekonnaseisuasutuses abielu lahutamise korral abielulahutuse kande jõustumisel. Kohtule esitatud Tallinna Perekonnaseisuameti tõendi kohaselt sõlmiti poolte abielu 29.09.2006 ja abielu lahutati 11.12.2015, kande nr 49-35-2015/1140. Seega lõppes poolte varaühisus 11.12.2015 ja ühisvara jagamisel tuleb kohaldada alates 01.07.2010 kehtiva

sätteid. Hageja nõue jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr xxxx) Hageja palub jagada korteriomandi asukohaga XxxxTallinnas (kinnistusregistriosa nr xxxx) hageja omandisse. Hageja on seisukohal, et korteriomandi turuväärtus oli hagiavalduse esitamise ajal (01.08.2016) 55 000 eurot ning et korteriomand on omandatud hageja lahusvara arvel, millest tulenevalt on põhjendatud ühisvara jagamisel kõrvale kalduda osade võrdsusest. Kostja on vastuses hagile ja kohtuistungil nõustunud sellega, et korteriomand XxxxTallinnas jääb hageja ainuomandisse. Kohtuistungil on kostja kinnitanud, et ta ei nõua hüvitist korteri eest. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada ja korteriomand (kinnistusregistriosa nr xxxx), tuleb jagada hageja omandisse. Kinnistusraamatu andmetel on nimetatud kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud hageja. Kuivõrd kohtuotsus ei saa olla hageja ainuomandi tekkimise aluseks, sest hageja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis tuvastab kohus juhindudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas 3-2-1-42-13 hageja soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o. kostja tahteavalduse omaniku muutmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega kohustab kohus kostjat andma nõusolek ühisomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse. Samuti kohustada kostjat andma nõusolek (Kinnistusraamatuseaduse § 34¹ tähenduses) kinnistu omanikukande muutmiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuks kinnistusraamatusse hageja. Kohtuotsus asendab selles osas asjaõiguslepingut ja kostja nõusolekut omanikukande muutmiseks. Hageja nõue jagada sõiduauto Nissan X-Trail (reg.märk xxxx) 6 2-16-11638 Hageja palub jagada sõiduauto Nissan X-Trail kostja omandisse. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõiduauto Nissan X-Trail on poolte ühisvara, samuti on pooled nõustunud eksperdi hinnanguga selles, et sõiduauto Nissan X-Trail turuväärtus on 2016 detsembris 3400 eurot. Kostja on nõus sõiduauto kostja omandisse jätmisega ja kinnitas kohtuistungil, et on hagejale hüvitanud poole sõiduauto väärtusest, so 1700 eurot. Hageja on kohtuistungil nõustunud sellega, et temale on sõiduauto kostja omandisse jäämise eest makstud hüvitist 1700 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada. Hageja nõue jagada poolte valduses olevad ühisvarasse kuuluvad vallasasjad Hageja palub jagada poolte valduses olevad ühisvarasse kuuluvad vallasasjad selliselt, et vallasasjad, mis on hageja valduses, jäävad hageja omandisse ja vallasasjad, mis on kostja valduses, jäävad kostja omandisse. Kostja on vastuses hagile ja kohtuistungil nõustunud hageja nõudega jagada vallasasjad selle poole omandisse, kelle valduses vallasasjad on. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada. Hageja nõue jagada 2 kuldmünti Hageja palub jagada kaks kuldmünti selliselt, et üks kuldmünt jääb hageja omandisse ja teine kuldmünt jääb kostja omandisse. Hagiavalduse kohaselt on mõlemad kuldmündid (investeerimiskuld), kokku väärtusega 4000 eurot, omandatud 2012 detsembris AS-st Tavid ja on kostja valduses ning hageja soovib, et kostja annaks ühe kuldmündi hagejale üle. Kohtuistungil selgitas hageja, et mündid on investeerimiskuld 2x50 grammi, ostetud ühiselt AS-st Tavid, kuid kuna summa ei olnud piisavalt suur, siis ostu ei registreeritud ja hagejal kuldmüntide kohta tõendeid ei ole. Kostja on vastuses hagile väitnud, et temal ei ole hageja poolt nimetatud kahe kuldmündi kohta mingeid andmeid ja et tema valduses kuldmünte ei ole. Kohtuistungil kinnitas kostja, et kuldmündid on vaid hageja väide, et kostjal kuldmünte ei ole. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab 2 kuldmündi omandamise abielu ajal ja kuldmüntide väärtuse tõendama hageja. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja nõue jagada ühisvarana 2 kuldmünti, tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue jagada 31.07.2008 avatud kontole nr xxxx (Swedbank) hoiustatud summa 10 004,09 eurot Hageja palub jagada hageja omandisse kostja nimele 31.07.2008 avatud kontole nr xxxx (Swedbank) hoiustatud summa 10 004,09 eurot. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 29.11.2007 kinkelepingu alusel 4/6 mõttelist osa korteriomandist asukohaga Xxxx Tallinnas, mis jäi tema lahusvaraks vastavalt enne 01.07.2010 kehtinud

§ 15lg 1.

Korteriomandist asukohaga Xxxx Tallinnas hagejale kuuluva 5/6 mõttelist osa oli hageja omandanud osaliselt pärimise ja osaliselt kinke teel, mis on tõendatud 29.11.2007 kinkelepinguga (notar Robert Kimmeli ametitoimingute raamatu registri nr 7467) ja 12.05.2008 korteriomandi müügilepinguga (notar Merle Saar-Johansoni ametitoimingute raamatu registri nr 1909). 12.05.2008 müüs hageja temale lahusvarana kuuluva 5/6 korteriomandist asukohaga Xxxx, Tallinnas ja müügist saadud raha kanti 14.05.2008 hageja pangakontole xxxx. Hageja tasus 31.07.2008 kostja nimele avatud pangakontole lahusvara müügi arvel saadud rahalistest vahenditest 10 004,09 eurot (156 530 krooni). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja nimele avatud kontole nr xxxx tehti 31.07.2008 sissemakse ainult hagejale lahusvarana kuulunud korteriomandiosa müügist saadud rahast. Hageja arvelduskonto nr xxxx väljavõttelt ajavahemiku 01.05.2008-31.07.2008 eest nähtub, et 01.05.2008 seisuga oli hageja 7 2-16-11638 arvelduskontol 21 511,73 EEK ja 15.05.208 seisuga oli hageja arvelduskontol 1 671798,44 EEK, millest 1 670 000 EEK oli 14.05.2008 tehtud makse Xxxx korteriomandi ostuhinna tasumiseks ja 1798,44 EEK oli hagejal arvelduskontol raha ilma ostuhinna makseta. Hageja arvelduskontolt nähtub, et 30.07.2008 seisuga oli hageja kontol raha 100 514,41 EEK, millest 7349,77 eurot on hageja arvelduskontole laekunud pärast 14.05.2008. 31.07.2008 on hageja teinud enda teiselt arvelduskontolt arvelduskontole nr xxxx ülekande summas 57 000 EEK ja kostja arvelduskontole nr xxxx makse summas 156 530 EEK. Seega on tõendatud, et hagejal oli arvestuslikult võimalik oma lahusvara arvelt, so 14.05.2008 laekunud korteriomandi ostuhinna tasumise maksest, teha kostja arvelduskontole ülekanne summas 91 366,20 EEK/5839,36 eurot (100 514,41-7349,77-1798,44). Ülejäänud summa osas ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kostja arvelduskontole tehti makse just hagejale korteriomandi eest makstud rahast. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-46-06 selgitanud, et raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see

§ 14lg 1 järgi poolte ühisvaraks.

Seega ei olnud pangaarvel olev raha kummagi abikaasa lahusvara ja makse summas 156 530 EEK tehti

§ 14lg 1 alusel ühisvaraks olnud raha eest.

Samas ei tähenda lahusvara müügist saadud raha muutumine ühisvaraks seda, et nimetatud asjaoluga ei saaks ega peaks arvestama ühisvara jagamisel. Kohtu hinnangul on võimalik arvestada ühisvara jagamisel sellega, et perekonna rahalised vahendid suurenesid hageja lahusvara arvel summas 91 366,20 EEK/5839,36 eurot. Hageja on nimetanud kostja kontot nr xxxx deposiitkontoks ja oli ka kohtuistungil jätkuvalt seisukohal, et tema poolt kostja arvelduskontole makstud raha tuleb jagada hageja omandisse ning hagejale tagastada ja kui raha ei ole pangakontol säilinud, peab kostja hagejalt saadud raha hagejale hüvitama. Hageja taotlusel on Swedbank AS esitanud kohtule kostja arvelduskonto nr xxxx väljavõtte ajavahemiku 31.07.2008-11.12.2015 eest ja konto avamise lepingu. Panga 28.11.2016 kirja kohaselt oli kostja konto nr xxxx arvelduskonto, mitte tähtajaline hoiukonto ja konto juures volitusi vormistatud ei ole ning kasutamise õigus kuulus üksnes konto omanikule, so kostjale. 31.07.2008 arvelduskonto lepingu p 1.1 kohaselt on arvelduskonto avatud arvelduste tegemiseks ja sissemaksete hoiustamiseks kuni nõudmiseni. Hageja ei ole tõendanud, et pooltel oleks olnud kokkulepe, et kostja pangakontole nr xxxx makstud raha abielu kestel ei kasutata või et pooled oleksid kokku leppinud raha pangakontol nr xxxx säilitamiseks tähtaja. Arvelduskonto nr xxxx väljavõtte kohaselt on 31.07.2008 kantud kostja deposiidile nr xxxx summa 10 000 eurot ja kostja deposiidile nr xxxx summa 204,17 eurot. 31.01.2009 on kostja kandnud summa 204,17 eurot tagasi arvelduskontole nr xxxx ja 16.02.2011 on kostja kandnud hageja arvelduskontole 238,24 eurot. Hageja on 05.01.2017 esitanud taotluse nõuda pangalt kostja kontode nr xxxx ja xxxx väljavõtted selleks, et teha kindlaks kui suur oli nimetatud kontode jääk abielu lõppemise seisuga ja kuidas nimetatud pangakontodel olnud raha kasutati. Kohus jättis hageja taotluse 10.02.2017 e-kirjaga rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja on esitanud nõude arvestada hageja lahusvarana kostja kontole nr xxxx 31.07.2008 kantud 10 004,09 eurot, siis pärast teisele pangakontole kandmist nimetatud summast tehtud maksed ei anna täiendavat teavet summa 10 004,09 eurot kuuluvuse kohta lahus- või ühisvarasse. Hageja ei ole esitanud hagiavalduses nõuet jagada ühisvarana poolte pangakontode jäägid, seega ei ole vaja tõendada, milline oli pangakontode jääk. Kohtu hinnangul on hageja teinud oma lahusvara müügist saadud rahast 31.07.2008 kostja arvelduskontole nr xxxx makse summas 91 366,20 EEK/5839,36 eurot, ülejäänud makse osas ei ole raha saamine hageja lahusvara müügist tõendatud. Seega suurenes poolte ühisvara hageja lahusvara arvelt 5839,36 euro võrra, kuid kuna hageja ei ole taotlenud poolte arvelduskontodel oleva raha jäägi jagamist, ei ole kohtul võimalik arvestada hageja vastavat rahalist panust. Lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-46-06, mille kohaselt muutub raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele 8 2-16-11638 laekumisega enne 01.07.2010 kehtinud

§ 14

lg 1 järgi poolte ühisvaraks, ei ole hageja poolt 31.07.2008 kostja arvelduskontole nr xxxx tehtud makse hageja lahusvara ja kalduda raha jagamisel kõrvale poolte võrdsusest saaks juhul, kui raha oleks arvelduskontol nr xxxx olemas abielulahutuse seisuga või kui hageja oleks soovinud muudel pangakontodel oleva raha jagamist. Swedbank AS teabe kohaselt on arvelduskonto nr xxxx suletud 16.02.2011, so poolte abielu ajal. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata hageja nõude jagada 31.07.2008 hoiustatud summa 10 004,09 eurot hageja omandisse. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.