KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2017. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-1

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus ja kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas. Maakohus leidis, et üldjuhul ei tohi väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Maakohus sedastas, et käesoleval juhul on hagihind 117,48 eurot. Maakohus arvestas asjaoluga, et maakohtu menetluses on kolm hageja samasisulist ja sarnase hagihinnaga nõuet erinevate kostjate vastu. Seetõttu on kõigis kolmes asjas esitatavad materjalid suures osas kattuvad. 2 Maakohus jõudis seisukohale, et käesoleval juhul on tegemist tavapärase keerukuse ja mahuga võlanõudega. Hagiavalduses on hageja nõue toodud peamiselt ühel leheküljel, muu osas sisaldab hagiavaldus üksnes viiteid seaduse sätetele (sh asjasse mittepuutuvatele), kostjate vastusele esitatud seisukoht on võrreldes hagiavaldusega küll sisukam, kuid selle koostamine ei eeldanud esindajalt uute materjalide, tõendite kogumist ega läbitöötamist; kohtuistung kestis 7 min. Arvestades eeltoodut pidas maakohus põhjendatuks rahuldada hageja menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt; summas 225 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulu. Maakohus märkis hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lõikele 4, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis kostjatelt välja mõistmata hageja menetluskulud summas 282 eurot. Hageja palub teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjatelt välja hageja kasuks menetluskulude katteks täiendavalt 282 eurot. Hageja palub märkida, et kostjatel tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) esines menetluses palju asjaolusid ja kostja vastuväiteid, mille tõttu oli vajalik koostada põhjalikud menetlusdokumendid. Hagejal tuli põhjalikult analüüsida kohtule esitatud mahukaid tõendeid ja nende seoseid kohtupraktikaga; 2) ei nähtu kohtuotsusest, mitu tundi hagejale osutatud õigusabi on põhjendatud; 3) ei andnud maakohus hinnangut hageja lepingulise esindaja tunnitasule. Tunnitasu oli mõistliku suurusega (80 eurot tunnis); 4) ei mõjuta analoogsete hagide menetluses olemine õigusabi osutamise mahtu igas asjas ning hageja arvestas õigusabi osutamisel sellega, et menetluses on kolm sarnast hagi.
2. Vastustajad (kostjad) ei vaidlesid kaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Tegu ei olnud keeruka vaidlusega. Hagejal on samasisulisi hagisid menetluses kolm ja nende materjalid kattuvad suuremas osas. Kostjate menetluskulud ringkonnakohtus on 100 eurot. Kostjad paluvad mõista selle hagejalt välja ja märkida, et hagejal tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasuda viivist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab,

§ 657lg 1 p 1 alusel tuleb Viru Maakohtu 30.

juuni

1. a otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2. Ringkonnakohus märgib,

§ 175

lg 1 annab kohtule diskretsiooniõiguse lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Ringkonnakohus kui kõrgema astme 3 kohus saab maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda vaid siis, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-43-10 p 19; RKTKm 3-2-1-132-10 p 10; RKTKm 3-2-1-14311 p 14). Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus tegema kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (3-2-1-6-16 p 14). Diskretsioonipiiride ületamisega on tegu eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Samuti tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetega ja kaalutlusnormi eesmärkidega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus viis diskretsiooni nõuetekohaselt läbi ja seetõttu ei saa ringkonnakohus sekkuda maakohtu otsustatusse. Maakohus hindas õigusabile kuluvat aega ja asja keerukust. Maakohus märkis diskretsiooni aluseks olevaid asjaolusid kaaludes, et tegu on keskmise keerukusega tsiviilasjaga, samuti hindas maakohus esitatud dokumentide ja osutatud õigusabi mahtu, sisu ja vajalikkust. Samuti leidis maakohus õigesti, et üldjuhul ei tohi väljamõistetavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Seega on maakohus piisava põhjalikkusega kaalunud diskretsiooni seisukohalt olulisi asjaolusid ja ei ole seejuures teinud kaalumisvigu ega ületanud diskretsioonipiire.

1. Vastusena apellatsioonkaebuses märgitule selgitab ringkonnakohus järgmist. Hageja leidis apellatsioonis, et tsiviilasjas oli vajalik koostada mahukaid menetlusdokumente ja analüüsida kostja esitatud arvukaid tõendeid. Kuna ringkonnakohus leidis käesolevas otsuses (p 7), et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, ei saa ringkonnakohus ise asuda osutatud õigusabi vajalikkust ja põhjendatust hindama. Samal põhjusel ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta, kas sarnaste hagide menetluses olemine mõjutab osutatud õigusabi mahtu või mitte. Tegu on asjaoluga, millele tugines maakohus kaalutlusotsuse tegemisel. Samuti ei ole kohus kohustatud menetluskulude kindlaksmääramisel märkima vajaliku ja põhjendatud õigusabi mahtu täpsetes ajaühikutes. Kohus peab hindama õigusabi osutamisele kulunud aega kogumis ja seostades seda asja keerukusega. Seda on maakohus teinud. Ebaõige on apellandi seisukoht, et maakohus oleks pidanud andma eraldi hinnangu lepingulise esindaja tunnitasule. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus ei ole seadunud kahtluse alla hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikkust. Seetõttu on hageja sellekohane väide asjakohatu.
2. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on otsusega koos määranud kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kooskõlas TsMS § 174 lg-ga
3. Apellatsioonkaebus on esitatud üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale, seega vastavalt TsMS § 178 lõikele 4 ei hüvitata ka apellatsiooniastmes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi