Obsah (4)

§ 423§ 658§ 631§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2017. a Tartu Tsiviilasja number 2-12-14810 Tsiviilasi

§ 423lg 1 p 13).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. Hageja Nordea Rahoitus Suomi OY (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub võtta 09.07.2015 esitatud hagiavaldus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt on Tartu Ringkonnakohus 14.11.2016 otsuses asunud seisukohale, et käesoleva vaidluse esemesse ei puutu kohtualluvuse vaidlus, üksnes vaidlus kohalduva õiguse üle. Juhul, kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle, allub hagi Brüsseli I määruse art 24 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust. Kuna

§ 658

lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud, on Viru Maakohtu 09.02.2017 määrus sisuliselt vale ning vastuolus ringkonnakohtu seisukohtadega. Eeltoodust tulenevalt ei saa käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse võtmata jätmine põhineda kohtualluvusel. Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2016 otsuse kohaselt oleks maakohus pidanud asja läbivaatamisel tegema kindlaks asjassepuutuva Soome õiguse sisu. Hageja märkis, et pooltel on ka kohtumenetluse vältel võimalik kokku leppida vaidluse lahendamisele kohaldatava õiguse suhtes. Arvestades, et avaldaja on esitanud nõude lähtudes Eesti õigusest ning asjaolu, et vastustaja on ka enda 23.09.2015 vastuses hagiavalduses viidanud just Eesti õigusele, kuulub käesoleva asja lahendamisel kohaldamisele Eesti Vabariigi õigus. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Kostja Priit Tähe (vastustaja) esitas 20.03.2017 seisukoha määruskaebusele, milles palub jätta määruskaebus läbi vaatamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastustaja seisukoha kohaselt oleks asja pidanud lahendama Soomes nii nagu lepingus kokku lepitud. Vastustaja ei nõustu, et kohtule vastamist saab lugeda nõusolekuks lahendada asi Eesti kohtus. Õige on vaielda asja üle selle õiguse alusel, mille alusel see on tekkinud ja mis lepingus kokku lepiti ehk siis on käesoleva vaidluse lahendamine Helsingi Ringkonnakohtu pädevuses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
3. veebruari
4. a määruse ja saadab tsiviilasja samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt 09.07.
5. a esitatud hagiavaldus on Viru Maakohtu
6. septembri
7. a määrusega juba võetud kohtu menetlusse. Seega puudub vajadus otsustada uuesti hagi menetlusse võtmist. Kui hagi on juba võetud kohtu menetlusse, on kohtul võimalik jätta sellekohaste eelduste esinemise korral hagi läbi vaatamata (

§ 423

). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on maakohus ennatlikult jätnud hagi läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 13 alusel, s.o põhjendusel, et kohus ei ole pädev läbi vaatamata.

3

1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei ole enam võimalik tugineda ebaõigele kohtualluvusele. Maakohus leidis, et kohtualluvuselt saab asja lahendamise pädevus kuuluda Soome Vabariigi Helsinki ringkonnakohtule (seejuures on kohtule esitatud tõlge ebatäpne: soomekeelse lepinguteksti järgi I kd tl 18 pöördel on pädevaks kohtuks Helsinkin käräjäoikeus, s.o Helsinki maakohus). Kohus viitas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
2. detsembri 2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (edaspidi: Brüssel I bis määrus) artiklile 25, mille lõike 1 kohaselt võivad poole kokku leppida kohtualluvuses. Pooltevahelise kokkuleppe p 21 on käsitatav kohtualluvuse kokkuleppena. Ringkonnakohus märgib, et kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse hindamisel oleks tulnud arvestada ka Brüssel I bis määruse artiklites 17 – 19 sätestatut, mille kohaselt on kehtestatud piirangud kohtualluvuse kokkulepete sõlmimisele teatud liiki tarbijalepingutest tulenevate vaidluste lahendamiseks.
3. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta Brüssel I bis artikli 26 lõike 1, mis sätestab, et lisaks määruse muudest sätetest tulenevale kohtualluvusele on kohtualluvus ka selle liikmesriigi kohtul, kuhu kostja ilmub. Kohtusse ilmumise all nimetatud artikli tähenduses tuleb mõista kohtumenetluses osalemist. Art 26 lõikest 1 tuleneb, et kuigi Eesti kohus ei oleks olnud Brüssel I bis määruse muude sätete alusel kohtualluvuselt pädev asja lahendama, muutus Eesti kohus pädevaks seoses sellega, et kostja osales kohtu menetluses, vastates kohtule oma lepingulise esindaja vahendusel. Muuhulgas on kostja oma lepingu esindaja kaudu 23.09.
4. a hagile esitatud vastuses sõnaselgelt märkinud, et tal ei ole vastuväiteid selle kohta, et Viru Maakohus asja menetlusse võttis. Kuna vastustaja (kostja) ei tuginenud maakohtu menetluses asjaolule, et Eesti kohtul puudub kohtualluvus, oli ta kaotanud õiguse tugineda apellatsioonkaebuses nimetatud asjaolule (

§ 631lg 3 teine lause).

Brüssel I bis artikli 26 lõikest 1 tulenevalt on kohtualluvus ka Eesti kohtul, kuna vastustaja (kostja) seda õigeaegselt ei vaidlustanud Maakohtu määruses viidatud Euroopa Kohtu lahendid ei ole asjakohased. Need puudutavad kohtualluvuse kindlaksmääramist, jättes tähelepanuta ringkonnakohtu 14.11.2016 otsuse, mille kohaselt ei ole käesolevas asjas enam võimalik kohtualluvust vaidlustada. Samuti ei ole asjakohane Euroopa Kohtu lahend C-1/13 (p-d 34-35), kuna puudutab lis pendens-i olukorda, kus hagi oli esitatud kahe liikmesriigi kohtusse korraga. Ringkonnakohus leiab, et kõnealune lahend kinnitab pigem seisukohta, et tsiviilasi kuulub lahendamisele selle liikmesriigi kohtus, kuhu hagiga esimesena pöörduti, kui ükski kohtuvaidluse pool ei ole kohtualluvust vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul puudus alus jätta hagi

§ 423

lg 1 p-le 13 tuginedes kohtualluvuse puudumisele läbi vaatamata, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada.

1. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses tuginenud asjaolule, et pooled on muutnud kohalduva õiguse kokkulepet ning seetõttu tuleks vaidlusele kohaldada Eesti õigust. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 2 lg 1 kohaselt, kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. See tähendab, et Eesti kohtul on kohustus kohaldada välisriigi õigust sõltumata sellest, kas pooled on kohtult välisriigi õiguse kohaldamist taotlenud (M. Torga. Kohalduva õiguse ja selle sisu kindlakstegemine rahvusvahelistes eraõiguslikes vaidlustes. Juridica V/2014, lk 406). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
2. juuni 2008 määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (edaspidi Rooma I määrus) artikli 3 lõike 1 kohaselt kohaldatakse lepingu suhtes lepingupoolte valitud õigust. 4 Sama artikli lõike 2 kohaselt võivad pooled igal ajal kokku leppida selles, et lepingu suhtes hakatakse kohaldama muud õigust, kui selle suhtes kohaldati varem kas käesoleva artikli alusel tehtud valiku või muude Rooma I määruse sätete alusel. Rooma I määruse artikli 3 lõike 5 kohaselt määratakse poolte nõusoleku olemasolu ja kehtivus kohaldatava õiguse valiku suhtes kindlaks artiklite 10, 11 ja 13 kohaselt. Käesolevas asjas on pooled sõlminud kohalduva õiguse kokkuleppe, millest tulenevalt kohaldatakse poolte krediidisuhtele Soome Vabariigi seaduseid. Ringkonnakohus märgib, et õigussuhetes, mille puhul on pooltele jäetud õigus kohalduvas õiguses kokku leppida, võivad pooled ka vaikimisi välisriigi õiguse kohaldamisest Eesti õiguse kasuks loobuda (M. Torga, lk 407). Sama kinnitab Riigikohtu 05.10.2010 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10 p
3. Maakohus on jätnud kindlaks tegemata asja lahendamisel kohaldamisele kuuluva välisriigi õiguse. Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik kõrvaldada määruskaebemenetluses. Maakohtul tuleb asja edasisel menetlemisel lahendada küsimus kohalduvast õigusest. Lähtudes sellest, kas vaidlus tuleb lahendada Soome või Eesti õiguse järgi, tuleb maakohtul järgnevalt hinnata ka hageja nõude aegumise küsimust. Eraldi tuleb seisukoht võtta küsimuses, kas hageja nõude aegumise sai lugeda peatunuks kogu selle aja vältel, mil asjas menetlust ei toimunud. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 13.04.2012.a ning maksekäsk koostati asjas 22.05.
4. a, see toimetati kostjale kätte avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega ei osalenud võlgnik (kostja) tegelikult menetluses ega olnud ka esindatud. Kostja esitas 22.04.
5. a kohtule määruskaebuse, mille tulemusena võttis kohus hagi menetlusse.
6. Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 09.02.2017 määruse, millega jäeti määruskaebuse esitaja (hageja) hagi läbi vaatamata. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
7. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks vastavalt asja lõpptulemusele (

§ 162jj).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 5