1-15-2501/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-2501 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2017 määrus süüdimõistetu Pavel Solokhini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Pavel Solokhin 38101182213), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. aprilli 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Pavel Solokhini määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 09.04.2015 otsusega tunnistati P. Solokhin süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva ja rahalise karistusega 70 päevamäära ulatuses. KarS § 64 lg 5 alusel määrati rahalise karistuse täideviimine iseseisvalt. KarS § 74 lg 1, lg 3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte täitmisele pöörata 2aastase katseajaga. Katseaja kestel pidi P. Solokhin täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 21 ja p 8 sätestatud kohustusi.
7. Viru Maakohtu 02.03.2016 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti 30.05.2016 ja lõpp saabub 26.11.
9. Viru Vangla esitas 24.03.2017 Viru Maakohtule materjalid P. Solokhini elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
10. Viru Maakohtu 18.04.2017 määrusega jäeti P. Solokhin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata elektroonilise järelevalve alla. 4.
11. Kohus luges positiivseks, et P. Solokhinil on võimalik asuda ennetähtaegsel vabanemisel elama emale kuuluvas majas asukohaga XXX. Vabanemisjärgselt on P. Solokhinil olemas ka garanteeritud töökoht OÜ-s XXX, kus ta töötas ka enne vangistust. Samuti on P. Solokhin läbinud vangistuses sotsiaalprogrammi ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 4.
12. Kinnipeetava iseloomustustest nähtub, et P. Solokhini varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus, korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Samuti näitab karistuse täitmisele pööramise asjaolu, et isik ei suuda alluda ettenähtud korrale. P. Solokhinit on karistatud kriminaalkorras 5 korda, viimati narkokuriteo eest. 4.
13. Kohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel üles tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ja uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. 4.
14. P. Solokhini ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebus
15. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu P. Solokhin, kes palub vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.
16. Kaebuse esitaja hinnangul on maakohtu väited paljasõnalised ja põhjendamatud. Ei ole arusaadav, millega on põhjendatud kohtu väide sellest, et P. Solokhini käitumine vangistuses ei anna võimalust tema vabastamiseks. Kaebaja toob välja, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on läbinud sotsiaalprogramme, ei ole diagnoositud sõltuvust ja on ametnikega koostöövalmis ja viisakas.
17. Ei vasta tõele kohtu väide, et P. Solokhini poolt toimepandud kuriteo raskus, iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Ta on süüdi mõistetud amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises enda tarbeks. Tal on alati olnud seaduslik sissetulek. Vabastamise takistuseks ei saa olla ka kuritegude korduvus, toimepandud kuriteod ei ole kunagi olnud rasked ega ohtlikud. P. Solokhin kannab esimest korda vanglakaristust.
18. Ekslik on kohtu hinnang resotsialiseerimise kohta. P. Solokhinile on tagatud tema endine töökoht, mis on seotud raske ja keerulise tehnikaga. Seega edaspidiseks resotsialiseerimiseks on otstarbekam tema viibimine seaduskuulekas ja toetavas pereümbruskonnas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et P. Solokhini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
20. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg-s 2 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle positiivset, mistõttu ei ole maakohus P. Solokhinit ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. Viru Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on P. Solokhini puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.
21. Kaebaja on määruskaebuses toonud välja teda iseloomustavad positiivsed tegurid ja leidnud, et ekslik on kohtu väide selles, et P. Solokhini käitumine vangistuses ei anna võimalust vabastamiseks. Nähtuvalt määrusest on ka maakohus lugenud positiivseks, et P. Solokhin on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ja puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kogumis hinnates nii positiivseid kui ka negatiivseid faktoreid on aga maakohus õigustatult leidnud, et P. Solokhini ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud (5 korda kriminaalkorras karistatud, viimase 2 karistuse katseajal täitmisele pööramine). Arvestades katseaja ebaõnnestumist on alust arvata, et P. Solokhinile kriminaalhoolduse määramine ei anna tulemusi ning selle teostamine võib osutuda problemaatiliseks.
22. Kaebaja ei nõustu, et toimepandud kuriteo raskus, korduvus ja iseloom viitaksid tema ohtlikkusele ühiskonnas. Tema poolt toime pandud kuriteod ei ole kunagi olnud rasked ega ohtlikud. P. Solokhin viibib esimest korda vanglas. P. Solokhin on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude eest, omastamise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Viimane karistus on narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Seega ei saa väita, et kuritegude arv ja suures koguses narkootilise aine käitlemine oleks väheohtlikud kuriteod. Kohus võtab ohtlikkuse ja riski hindamisel arvesse ka vangla hinnangut uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele – üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 68%, mis on keskmisest kõrgemad riskiprotsendid. Kuigi kohtule ei ole siduv vangla ja prokuratuuri seisukohad, siis toob kohus välja, et kumbki asutus ei toeta P. Solokhini ennetähtaegset vabastamist tulenevalt kõrgest retsidiivsusnäitajast. Kuigi on positiivne, et resotsialiseerumisel on P. Solokhinil olemas perekond, kellega on suhted head ja toetavad, siis arvestades P. Solokhini korduvat karistatust on alust eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga tuttavad, kes suurendavad riski vangistusest vabanemisel ja resotsialiseerumisel. Ringkonnakohus, hinnanud KarS § 76 lg-s 4 toodud materiaalseid eelduseid tingimisi ennetähtaegseks vabanemise hindamiseks, leiab, et P. Solokhini karistuse kandmise eesmärk ei ole käesolevaks hetkeks täidetud ning ei esine asjaolusid, mille tõttu oleks põhjendatud P. Solokhini ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla.
23. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas