← Eesti

3-16-2424/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-2424 Haldusasi A.N.i kaebus Vanglas Menetlustoiming Kaebuse tagastamine lisapesemise võimaldamiseks Tallinna RESOLUTSIOON Tagastada A.N.i kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD
  3. A.N. (kaebaja) esitas 16.08.2016 Tallinna Vanglale taotluse, milles soovis kartseris ja pärast kartserikaristuse kandmist pesemise võimaldamist rohkem kui 1 kord nädalas, kuna on palav ja kaebaja peab kartseris päev otsa kõndima. Tallinna Vangla jättis 15.09.2016 kirjaga nr 5-8/16/19365-2 kaebaja taotluse lisapesemise võimaldamiseks rahuldamata. Kaebaja esitas 20.09.2016 Tallinna Vanglale vaide, milles taotles nii õigusvastasuse tuvastamist kui ka vangla kohustamist tagada pesemine rohkem kui 1 kord nädalas. Tallinna Vangla jättis 19.10.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/304-2 kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja esitas 21.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles vangla kohustamist täiendava lisapesemise võimaldamiseks (haldusasi nr 3-16-2110). Tallinna Halduskohus tagastas 31.10.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna vaidlustatud tegevus ei riku ilmselgelt kaebaja õigusi. Kohus leidis, et vangla peab võimaldama dušši vähemalt 1 kord nädalas ning kaebaja pole väitnud, et talle seda ei võimaldatud. Eelnimetatud piirangu põhiseaduspärasuses ei ole alust kahelda. See, et kaebajale ei võimaldata dušši rohkem kui kord nädalas, võib olla talle ebameeldiv, ent pole inimväärikust alandav ega ei riku muul moel kaebaja õigusi. 3-16-2424 Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.12.2016 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 31.10.2016 määruse muutmata. Riigikohus jättis 13.02.2017 määrusega kaebaja määruskaebuse ringkonnakohtu 19.12.2016 määruse peale menetlusse võtmata.
  4. Kaebaja esitas 28.11.2016 Tallinna Vanglale teabenõude, milles soovis selgitust, miks saab seal ainult 1 korra nädalas pesemas käia, kuigi Tartu ja Viru vanglates saab igal päeval pesemas käia.
  5. Kaebaja esitas 28.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingu, lisapesemise mittevõimaldamise, õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja märgib, et soovib hiljem esitada kahjunõude. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest.
  6. Tallinna Halduskohus palus 30.11.2016 kohtunõudega Tallinna Vanglal esitada kohtule kaebaja nõudega seonduvad haldusmenetluse dokumendid.
  7. Tallinna Vangla edastas 02.12.2016 kohtule kaebaja 16.08.2016 taotluse ja muud sellega seonduvad haldusmenetluse materjalid ning kaebaja 28.11.2016 teabenõude vanglale, mille kohta teatas, et vangla ei ole sellele veel vastanud.
  8. Tallinna Halduskohus palus 07.12.2016 kohtunõudega vanglal teatada, kas kaebaja kuulub isikute gruppi, kelle on võimaldatud duši kasutamist enam, kui seaduses kehtestatud miinimumnõue.
  9. Tallinna Vangla vastas 08.12.2016 halduskohtule, et vangla meditsiiniosakond ei ole tuvastanud kaebaja puhul terviseseisundist tulenevat vajadust lisapesemisvõimaluse näidustamiseks, seega ei esine vanglale teadaolevalt kaebajal mitte ühtki terviseprobleemi, mis võiks tingida vajaduse tavapärasest tihedamini pesemas käia. Kaebaja ei ole vanglas tööga hõivatud isikuks, mistõttu ei ole kinnipeetavale ka sellel alusel täiendavaid duši kasutamise võimalusi. Samas paikneb kaebaja jätkuvalt elukambris, kus on ligipääs voolavale kraaniveele, mistõttu on isikul võimalus elementaarseid hügieenitoiminguid sooritada igapäevaselt kambris. Vangla esitas kohtule ka 30.11.2016 vastuse kaebaja 26.11.2016 selgitustaotlusele (sh miks lähtuvalt korduvatest CPT soovitustest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ei saa vangla I üksuses kasutada kogu keha pesemiseks duširuumi vähemalt 2 korda nädalas), et graafiku kohaselt toimub pesemine 1-4 sektsioonis laupäeval/pühapäeval kl 8.30-16.30 pärast spordisaali kasutamise aega ja teistele korraldatakse pesemine jooksvalt kambrite kaupa. Tallinna Vanglas on kinnipeetavatele tagatud oludele vastav pesemisvõimalus, samuti on kambris veevärk. Seega vastavad vangistuse tingimused CPT soovitustele ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetele. KOHTU PÕHJENDUSED
  10. Kaebaja on pöördunud kohtusse täiendava pesemisvõimaluse mittevõimaldamise õigusvastasuse tuvastamise nõudega, sooviga esitada hiljem taotlus kahju hüvitamiseks. Kohus leiab, et kaebaja soovib tuvastada vangla 15.09.2016 kirjas nr 5-8/16/19365-2 väljendatud keeldumise õigusvastasust.
  11. Vangistusseaduse (VangS) § 50 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel saun, vann või dušš. Kaebaja ei kurda, et tal pole võimalik kord nädalas ühte seaduses osundatud pesemisviisidest kasutada. Ka Tallinna Vangla leidis 16.11.2016 vastuses (haldusasjas nr 3-16-2110), tuginedes Riigikohtu 31.12.2014 otsusele asjas nr 3-4-1-50-14, et VangS § 50 lg-s 2 sätestatu ei anna kinnipeetavale subjektiivset 2

(3)3-16-2424 avalikku õigust kasutada dušši nädalas rohkem kui ühe korra. Samuti ei tulene kaebaja subjektiivset avalikku õigust kasutada dušši sagedamini kui kord nädalas ka soovitusliku iseloomuga Euroopa vanglareeglistikust (p 19.4). Halduskohus ei kahtle eelmärgitu põhjal, et asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik Tallinna Vanglas tihedamini kui 1 kord nädalas pesemas käia, ei riku kaebaja õigusi ja kaebus tuleb selle esitajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
  1. Kohus märgib, et kaebaja on varasemalt Tallinna Halduskohtule esitanud esialgse õiguskaitse taotluse lisapesemise võimaldamise nõude osas (haldusasi nr 3-16-2070). Osundatud haldusasjas leidis halduskohus, et kaebaja nõudel ei ole erilisi eduväljavaateid, ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.11.2016 määrusega halduskohtu 18.11.2016 määruse muutmata. Ringkonnakohus märkis, et lisapesemise nõude eduväljavaated on arsti ettekirjutuse puudumise tõttu vähesed. Riigikohus jättis 30.01.2017 määrusega kaebaja määruskaebuse ringkonnakohtu 29.11.2016 määruse peale menetlusse võtmata.
  2. Kaebaja on Tallinna Halduskohtusse pöördunud ka nõudega kohustada vanglat võimaldama kaebajale lisapesemine (haldusasi nr 3-16-2110) ja halduskohus tagastas 31.10.2016 määrusega kaebuse, sest leidis, et vaidlustatud tegevus ei riku kaebaja õigusi. Halduskohtu määrus on praeguseks jõustunud. Seega ei ole kohtud haldusasjades nr 3-16-2110 ja 3-16-2070 leidnud, et lisapesemise mittevõimaldamine oleks õigusvastane. Järelikult on ka praeguses asjas esitatud kaebus ilmselgelt eduväljavaadeteta.
  3. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
  4. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, siis riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu. Seetõttu ei võta kohus ka seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.