← Eesti

2-16-7228/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu, 28. aprill 2017. a Tsiviilasja numbe

§ 24

lg 6 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud tõendid kohtusse esitatuks. Kohtumenetluses on tõendina arvestatavad nii töövaidluskomisjonile esitatud kirjalikud tõendid kui ka töövaidluskomisjonis üle kuulatud tunnistajate ütlused. Maakohus leidis, et on tõendatud, et kostjal oli hagejale tööd anda, kuid hagejast endast tingitud põhjustel ta täistööaja ulatuses tööd ei teinud ja hagejal ei ole TLS § 35 järgi õigust nõuda töötasu aja eest, mil ta tegelikult tööd ei teinud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2017 otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et töövaidluskomisjonis antud seletusi ei saa kohus kohtumenetluses pidada tunnistajate ütlusteks

§ 24

lg 6 järgi ning sellega rikkus kohus oluliselt menetlusõiguslikke norme.

§ 24

lg-st 4 tuleneb, et kohus ei kontrolli töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. Kohtumenetluses saab kasutada üksnes neid töövaidluskomisjonis kogutud tõendeid, mis vastavad TsMS sätetele. Töövaidluskomisjonis antud seletusi ei saa pidada tunnistajate 3 ütlusteks, kuna isikuid ei ole hoiatatud kriminaalvastutusest valeütluste andmise eest.

ei reguleeri ütluste andmise korda. Arvestada tuleb ka menetlusosaliste õigustega, mis tulenevad TsMS § 262 lg-st 5, s.o menetlusosaliste õigus esitada tunnistajale küsimusi. Maakohus oleks pidanud arvestama ka asjaolu, et hageja ei ole töövaidluskomisjoni menetluses kasutanud õigusteadmistega esindajat ning sisuliselt jättis maakohus kohtumenetluses hageja ilma õigusest esitada tunnistajatele küsimusi. Maakohus ei ole arvestanud, et tunnistajad on kostja töötajad, kes ei anna ütlusi, mis kahjustavad kostjat ning maakohus pidi tunnistajad kutsuma kohtusse ütluste andmiseks, kui maakohus pidas tunnistajate seletusi oluliseks kohtuotsuse tegemisel. Maakohus ei ole analüüsinud hageja väiteid õpingukaartide kohta ega muid täistööaega mõjutavaid asjaolusid (TsMS § 442 lg 8). Hageja käes olevad õpingukaardid ei tõenda tööga kindlustamist asjaolu. Hagejaga sõlmitud tööleping ega ametijuhend ei näinud ette olukorda, et hageja töötasu oleks sõltunud faktiliselt teostatud sõidutundidest. Maakohus ei ole kahtluse alla seadnud kostja väited, et hageja „ei ilmunud hommikul tööle“, „oli töökohast eemal“, „ei ilmunud korduvalt töökohta“, „ei olnud korduvalt töö ajal kättesaadav“, kuna kõik need asjaolud annavad aluse töölepingu lõpetamiseks töötajast tulenevatel põhjustel. Hageja koondamine tõendab, et kostjal ei olnud piisavalt tööd. Kostja paljasõnalised väited tõendavad, et hageja pidi igal hommikul tööle tulema, vaatamata sellele, kas õppesõidud toimusid või mitte. Maakohus ei ole neid asjaolusid analüüsinud. 5. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et apellatsioonkaebus ei ole esitatud TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses kinnitanud maakohtu otsuse kättesaamist, mistõttu tuleb eeldada, et hageja on otsuse kätte saanud selle avalikult teatavaks tegemise päeval, s.o 6. jaanuaril 2017. Põhjendamatu ja alusetu on hageja väide, mille kohaselt kohtumenetluses saab kasutada üksnes neid töövaidluskomisjonis kogutud tõendeid, mis vastavad TsMS sätetele (

§ 24lg 6).

Tunnistaja K.S. andis ütlusi

  1. detsembril 2016 toimunud kohtuistungil, mitte töövaidluskomisjonis. Asjaolu, et hageja ei kasutanud töövaidluskomisjoni istungil õigusteadmistega isikut, oli hageja enda otsus ja on ebaõige sellest järeldada nagu kohus oleks seetõttu võtnud hagejalt ära õiguse tunnistajatele küsimusi esitada. Hageja väide, et maakohus ei ole analüüsinud ega maininud hageja väiteid õpingukaartide ja muude asjaolude kohta, on ekslik. Maakohus on oma otsuse punktis 7 põhistanud kohtu seisukoha kujunemist. Hageja väidab ekslikult, et kohus tugineb ainult ametijuhendi punktile 17, et sõidutundide kokkuleppimine oli sõiduõpetaja kohustus. Kohus on põhistanud kohustust lisaks ametijuhendi punktile 17 ka tunnistajate K.S.i, M.V. ja T.V. ütlustega, töövaidluskomisjonile esitatud kirjalike seisukohtadega ja selgitustega, kostja töövaidluskomisjonile esitatud töötajate koosolekute protokollide ning hagejale väljastatud õpingukaartide loeteluga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse ühistamiseks.
  3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on võetud õigesti menetlusse ja kostja taotlus jätta kaebus menetlusse võtmata tuleb jätta rahuldamata. 4 TsMS § 632 lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuinfosüsteemi kohaselt (tl 93) sai hageja esindaja kohtuotsuse kätte
  4. jaanuaril 2017 kell 13.
  5. Seega hakkas 30-päevane tähtaeg kulgema alates
  6. jaanuarist 2017 ning viimane esitamise päev oli
  7. veebruar
  8. Apellatsioonkaebus on esitatud ringkonnakohtule
  9. veebruaril 2017, seega tähtaegselt.
  10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et maakohus kasutas vääralt töövaidluskomisjonis tunnistajate T.V. ja M.V. antud seletusi ja ütlusi, sest TsMS § 262 lg 2 järgi tuleb vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatada ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse tunnistajalt kohtu protokolli või hoiatuse tekstile allkiri. Käesoleval juhul ei ole seda tehtud. Ringkonnakohus leiab, et töövaidluskomisjonis antud tunnistajate ütluseid ja seletusi tuleb hinnata kui dokumentaalseid tõendeid TsMS § 272 järgi, mitte aga tunnistajate ütlustena. TsMS § 232 lg 1 sätestab kõikide tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustuse ning tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest ei ole üldjuhul ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 24

lg 6 lause 3 järgi loetakse töövaidluskomisjonile esitatud tõendid kohtusse esitatuks. Seega on T.V. ja M.V. töövaidluskomisjonis antud seletused ja ütlused kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, mis on sama jõuga nagu teised kohtule esitatud tõendid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eksinud tõendi liigitamise osas, kuid tegemist ei ole olulise menetlusnormi rikkumisega (vt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-17-06 p 13).
  3. Maakohus asus seisukohale, et on tõendatud, et kostjal oli hagejale tööd anda, kuid hageja endast tingitud põhjustel täistööaja ulatuses tööd ei teinud. Seega ei ole hagejal TLS § 35 järgi õigust nõuda töötasu aja eest, mil ta tegelikult tööd ei teinud ning tema hagi tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Kostja on tõendanud nii dokumentaalsete tõenditega kui ka tunnistaja K.S.i ütlustega, et hageja töökorraldus oli kostja juures reguleeritud selliselt, et hageja pidi õpilastega ise sõidutundide ajad kokku leppima ning hagejale oli väljastatud piisavalt õpilaste õpingukaarte, et tagada täistööajaga töö. Hageja ei ole esitanud omalt poolt tõendeid, mis lükkaksid ümber kostja esitatud tõenditest tulenevad asjaolud. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et arvestades vaidluse eset ei ole asjakohased poolte väited ja esitatud tõendid, mis käsitlevad hageja väidetavaid tööalaseid rikkumisi, mis ei seondu tööaja ja töötasuga, mistõttu maakohus jättis need põhjendatult tähelepanuta.
  4. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonmenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja tasu 700 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja keerukust ning mahtu arvestades ei ole esindaja ajakulu 7 tunni ulatuses apellatsiooniastmes vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohtus on kostja esitanud kaks menetlusdokumenti, s.o vastus apellatsioonkaebusele (ajakulu 2 tundi) ja kostja täiendav seisukoht (ajakulu 3 tundi). Lisaks on kostja esindajal kulunud 2 tundi ringkonnakohtus edastatud materjalidega tutvumisele ja analüüsile kostjaga. Tartu Ringkonnakohtu
  5. märtsi 2017 määrusega määrati tsiviilasja läbivaatamine kirjalikus menetluses ning võimaldati menetlusosalistel vajadusel esitada avaldusi ja seisukohti, sh menetluskulude nimekirjad. Kostja esitas tähtaegselt täiendava seisukoha. Kohus, võrrelnud kostja vastust apellatsioonkaebusele ning kostja täiendavat vastust, on seisukohal, et tegemist on sisuliselt identsete dokumentidega, kuhu on lisatud mõned laused maakohtu otsusega nõustumise ja apellatsioonkaebusega mittenõustumise kohta. Seetõttu kohus leiab, et 5
  6. aprillil 2017 esitatud menetlusdokumendi koostamiseks kulunud ajakulu 3 tundi ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus peab hageja esindaja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtu menetluses 4 tunni ulatuses, s.h materjalide analüüs, suhtlemine kostjaga ja apellatsioonkaebuse koostamine. Ringkonnakohus peab hageja esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta 4 tunni ulatuses ringkonnakohtu menetluses põhjendatuks, kokku 400 eurot ilma käibemaksuta.
  7. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et kostja ei saa menetluskuludelt sisendkäibemaksu tagasi arvestada. Kostja on käibemaksukohustuslaste registrist nähtuvalt käibemaksukohustuslane alates
  8. märtsist
  9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et töövaidluses kantud esindajakulu on ettevõtlusega seotud kulu käibemaksuseaduse § 29 lg 1 mõttes, millelt saab sisendkäibemaksu maha arvata. Seega ei ole põhjendatud mõista hagejalt kostja menetluskulu välja koos käibemaksuga. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 400 eurot ilma käibemaksuta. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.