Obsah (5)

§ 45§ 38§ 44§ 121§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-296 Haldusasi A.N.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus

) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 07.02.2017 A.N.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole Tallinna Vanglas kartseris viibimise ajal võimalik tellida oma raha eest ajalehti, samas Tartu Vanglas selline võimalus kartseris viibimise ajal on olemas. Kaebuse eesmärgiks on A.N. märkinud: „preventiivne, otsus ÜRO-le ja EIK-le, hilisem kahjunõude esitamise soov“. Ühtlasi palub A.N. enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest ja riigi õigusabi korras esindaja saamist.
2. A.N. soovib Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses asjaoluga, et kartseris viibimise ajal ei ole tal võimalik tellida oma raha eest ajalehti. Kaebusest ei nähtu, kas kaebaja ka käesoleval hetkel viibib kartseris. Samuti ei nähtu kaebusest, et kaebaja oleks vastavasisulise taotlusega vangla poole pöördunud.
3. Tuvastamiskaebuse lubatavuse kontrollimisel tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas kaebaja õiguste kaitseks leidub efektiivsem õiguskaitsevahend. Tõhusam õiguskaitsevahend piirab tuvastamiskaebuse esitamist

§ 45

lg 2 järgi vaid siis, kui seda on võimalik tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise ajal veel kasutada (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-31-14, p 20).

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. 3-17-296

1. Kohus leiab, et juhul, kui kaebaja viibib jätkuvalt kartseris, võib tema kaebuse eesmärgi saavutamiseks pidada tõhusamaks õiguskaitsevahendiks kohtule kohustamiskaebuse esitamist. Kohustamiskaebuse rahuldamise korral oleks vangla kohustatud tagama, et kartseris viibimise ajal võimaldataks kaebajal oma raha eest ajalehti tellida. Üksnes õigusvastasuse tuvastamine vanglale sellist kohustust kaasa ei too. Eelnevast nähtuvalt ei oleks olukorras, kus kaebaja viibib jätkuvalt kartseris, tuvastamisnõude esitamine kohtule lubatav. Seejuures ei saaks kaebaja kohustamisnõudega pöörduda otse halduskohtusse, vaid ta peaks eelnevalt läbima kohustusliku kohtueelse menetluse – see tähendab, et kaebaja peaks esmalt pöörduma vastava taotlusega vangla poole ning kui kaebaja vangla vastusega ei nõustu, on tal võimalik selle peale esitada vaie. Antud juhul ei nähtu kaebusest, et kaebaja oleks vanglale vastavasisulise taotluse esitanud ning vangla vastuse vaidemenetluse korras vaidlustanud. Eelnevast tulenevalt ei oleks tõhusama nõude esitamine kaebuse muutmise läbi võimalik, kuivõrd kaebajal on vastavas osas läbimata kohutuslik kohtueelne menetlus.
2. Samas juhul, kui kaebaja enam kartseris ei viibi, ei saa kaebuse eesmärgi saavutamiseks pidada tõhusamaks õiguskaitsevahendiks kohustamiskaebuse esitamist. Sellises olukorras, kus tõhusamate õiguskaitsevahendite kasutamine küsimuse all ei ole, tuleb kohtul kontrollida põhjendatud huvi olemasolu tuvastamiskaebuse esitamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-22-15, p 15; määrus nr 3-3-1-75-16, p 8). A.N. on kaebuses tuvastamisnõuet esitades viidanud soovile esitada tulevikus kahjunõue. Kohus leiab, et tuvastamiskaebuse menetlemine hüvitamiskaebuse eelkaebusena ei ole

§ 45

lg 2 ls 3 järgi praegusel juhul lubatav, sest võimalik hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja ei ole välja toonud, et talle oleks vangla võimaliku õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud varalist või mittevaralist kahju, mille hüvitamist tal oleks hiljem alus nõuda. Kaebuses toodud asjaolude põhjal ei ole ka usutav kaebajale varalise või mittevaralise kahju tekkimine. Isegi juhul, kui eeldada, et kaebaja taotles kartseris viibimise ajal vanglateenistuse vahendusel isiklike vahendite arvel ajalehtede tellimist ning sellest keelduti, siis ei saanud sellest kaebajale tekkida sellist kahju, mis kuuluks rahaliselt hüvitamisele. Seega ei anna ka kaebaja kavatsus esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue talle tuvastamiskaebuse esitamise õigust. A.N. on kaebuses tuvastamisnõuet esitades viidanud ka soovile pöörduda hiljem ÜRO ja EIK poole. Nimetatud asjaolud ei ole kohtu hinnangul käsitatavad põhjendatud huvina (

§ 38lg 4 ja § 44 lg 1) ning ka seetõttu ei saa tuvastamiskaebust lubatavaks pidada.

6. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja on erinevates halduskohtule saadetud kaebustes märkinud, et tal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Nimetatu seab kahtluse alla kaebaja võime tellida enda rahaliste vahendite arvel kartserisse ajalehti. Vastavalt

§ 44lg-le 1 võib halduskohtusse isik pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks.

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav ning praeguses kohtumenetluses ei ole võimalik kohustamisnõudele kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu üle minna. Seega tuleb kaebus

§ 121

lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada, kuna kaebajal puudub ilmselgelt õigus tuvastamiskaebuse (ja kohustamiskaebuse) esitamiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 8. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, puudub A.N.il vajadus menetlusabi järele, mistõttu tuleb A.N.i menetlusabi taotlus läbi vaatamata jätta. Samuti puudub vajadus lahendada muid kaebuses esitatud menetluslikke taotlusi. 2

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 3