2-15-13017/55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-15-13017 Tsiviilasi N.M. hagi A.M.i vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. septembri 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.M.i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): A.M. (isikukood XXXX), lepinguline esindaja Maksim Fedotov Vastustaja (hageja): N.M. (isikukood XXXX), lepinguline esindaja Jana Tanissaar RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. septembri 2016 otsus osas, milles maakohus jättis lahendamata N.M. nõude kohustada A.M.i andma tahteavaldust kinnistusraamatu kande parandamiseks korteriomandi, asukohaga XXXX (kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX), kohta, ning saata nõue tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5. Muus osas jätta Viru Maakohtu
6. septembri 2016 otsus muutmata.
7. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
8. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.M.i kanda.
9. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse täielikku jõustumist (k.a nõude lahendamine kohustada A.M.it andma tahteavaldust kinnistusraamata kande parandamiseks) TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
10. Jätta tähelepanuta A.M.i poolt esitatud OÜ Pallatis Grupp arve-kviitung tellimus nr 1012-1 ja tellimus nr 11.12.
11. nr 1012-1, Edasikaebamise kord: Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
12. N.M. (hageja) esitas
13. septembril 2015 Viru Maakohtule hagi A.M.i (kostja) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud
14. oktoobril
15. Poolte kooselu on lõppenud, mistõttu palub hageja abielu lahutada. Samuti palub hageja jagada poole ühisvara. Poolte ühisvara hulka kuulub kinnistu asukohaga XXXX (13 800 eurot), garaaž XXX Hooneühistus XXX (1700 eurot), sõiduk Volkswagen Passat (registreerimismärk XXX, 500 eurot) ja mopeed (900 eurot), kokku 16 900 eurot. Abielu kestel on pooled soetanud korteri sisustust ja tehnikat: neli gaasi küttesüsteemi katelt (400 eurot), kolm külmkappi (1500 eurot), dušikabiini (390 eurot), köögi komplekti (900 eurot), pesumasina (360 eurot), laua ja neli tooli (400 eurot), elektripliidi (900 eurot), laelambi (500 eurot), toamööbli (500 eurot), nõudepesumasina (360 eurot), nurgakapi (400 eurot), laste narivoodi (300 eurot), kaks nahkdiivanit (900 eurot), kolm televiisorit (1200 eurot), kokku 12 610 eurot. Hageja on nõust jätma nimetatud vara kostjale ja soovib selle eest hüvitist 14 755 eurot. Hageja soovib jätta endale televiisori, külmkapi, pesumasina, nõudepesumasina, köögilambi, söögilaua ja neli tooli, magamistoavoodi, kaks diivanit ja sektsiooni. Hageja lahusvaraks oli vanaisa pärandatud korter asukohaga XXXX. Hageja müüs selle korteri 397 000 krooni eest. Saadud raha soetasid pooled korteri asukohaga XXXX. Seega kuulub nimetatud korter hagejale. 2
16. Kostja oli abielu lahutamisega nõus. Ühisvara jagamise kohta märkis kostja, et XXX asuva korteri hinnaks on 6847 eurot 75 senti ja XXXX hinnaks 2556 eurot 45 senti, kokku 9404 eurot 20 senti. Kostja osa abikaasade ühisvaras on 4702 eurot 10 senti. Korter asukohaga XXX on poolte ühisvara. Garaaž oli soetatud väga ammu ja selle kulumist arvestades ei ole võimalik maksumust määrata. Sõiduki vanust ja tehnilist seisukorda arvestades on selle maksumuseks 500 eurot. Mopeedi ei ole olemas. Kostja pakkus, et ühisvara jagamisel jääks temale korter asukohaga XXXX, garaaž XXX Hooneühistus XXX, sõiduk Volkswagen Passat, köögilaud ja neli tooli. MAAKOHTU LAHEND
17. Viru Maakohus rahuldas
18. septembri 2016 otsusega hagi osaliselt, lahutas poolte abielu ja lõpetas nende varaühisuse. Maakohus jättis hageja ainuomandisse korteriomandi asukohaga XXX ning tema valduses oleva vara: pesumasina (360 eurot), laste narivoodi (300 eurot), televiisori (400 eurot) ja elektripliidi (300 eurot). Maakohus jättis kostja ainuomandisse korteriomandi asukohaga XXXX (10 000 eurot), garaaži XXX liikmelisuse Hooneühistus XXX (1700 eurot), sõiduauto Volkswagen Passat (
19. a, registreerimismärk XXX, 600 eurot), neli gaasi küttesüsteemi katelt (390 eurot), kolm külmkappi (1500 eurot), dušikabiini (390 eurot), köögikomplekti (900 eurot), laua ja neli tooli (400 eurot), kaks elektripliiti (600 eurot), laelambi (500 eurot), toamööbelsektsiooni (500 eurot), nõudepesumasina (360 eurot), nurgakapi (400 eurot), kaks nahkdiivanit (900 eurot) ja kaks televiisorit (800 eurot). Maakohus otsustas, et hageja kohustub hüvitamata kostjale 680 eurot ja kostja kohustub hüvitama hagejale 11 775 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja rahalise hüvitise enamsaadud ühisvara eest 11 095 eurot. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt kinnitasid hageja ja kostja kohtuistungil, et on nõus abielu lahutamisega, poolte abielulised suhted on lõppenud ja nende taastamist pooled ei soovi. Vaidlust ei ole selles, et ühisvara hulka kuuluvad neli gaasi küttesüsteemi katelt (400 eurot), kolm külmkappi (1500 eurot), dušikabiin (390 eurot), köögikomplekt (900 eurot), pesumasin (360 eurot), laud ja toolid (400 eurot), elektripliit (900 eurot), laelamp (500 eurot), toamööbel (500 eurot), nõudepesumasin (360 eurot), nurgakapp (400 eurot), laste narivoodi (300 eurot), kaks nahkdiivanit (900 eurot), kolm televiisorit (1200 eurot). Need esemed on jaotatud mitme korteri vahel, kuid soetanud on need pooled. Esemete väärtuseks on 12 610 eurot, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Istungil selgitas hageja, et tema valduses on pesumasin, laste voodid, üks televiisor ja elektripliit. Kuna pooltel selle vara jagamise osas vaidlust ei ole, jättis maakohus selle hagejale. Ülejäänud esemed jättis kohus kostjale, sest kostja on esemete kaudseks valdajaks. Kostja küll väidab, et vara on kolmandate isikute valduses, kuid nende kolmandateks isikuteks on kostja vanemad, mis ei peaks tekitama raskusi asjade saamisega enda valdusesse. Kuna hageja ei ole tõendanud mopeedi olemasolu, ei saa kohus seda ühisvarana jagada. Hageja palus jätta garaaži kostja omandisse, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kuna kostja ei ole garaaži maksumust nimetanud, lähtus kohus garaaži maksumusest 1700 eurot ning jättis selle kostja omandisse. Kostja on nõustunud hagejaga, et sõiduk Volkswagen Passat tuleb jätta kostja omandisse, ja kostja nõustus maksma hagejale hüvitisena 300 eurot. Korteriomandi, asukohaga XXXX, soovisid pooled jätta kostja omandisse. Kostja ei ole tõendanud, et korteri hinnaks on 6847 eurot. Samuti on kostja teinud takistusi korteri hindamiseks, mistõttu saab lähtuda hageja pakutud väärtusest (13 800 eurot). Vaadates kinnisvaraportaalides välja toodud korteri hindasid ja võttes arvesse korteri seisundit, on maakohtu hinnangul reaalsem korteri väärtus 10 000 eurot. 3 Maakohus leidis, et kostja väited korteri, asukohaga XXXX, kohta on vastuolulised. Maakohus asus seisukohale, et korter on soetatud hageja lahusvara arvelt, mistõttu tuleks see jätta lahusvarana hageja omandisse. Poolte ühisvara väärtus on 24 910 eurot, ühele poolele kuuluva osa väärtus 12 455 eurot. Kohus jättis hageja omandisse vara väärtusega 1360 eurot ja kostja omandisse vara väärtusega 23 550 eurot. Seega peab kostja hüvitama hagejale 11 095 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
20. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega tühistada maakohtu otsuse p 3.6, suurendada maakohtu otsuse p-s 3.2 märgitud hageja vara väärtust kuni 1559 euroni, suurendada maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 4 märgitud summat 1349 euro 32 sendini, p-s 5 märgitud summat 525 euroni ja p-s 6 märgitud summat 824 euro 32 sendini. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt jättis maakohus tähelepanuta, et hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et p-s 3.6 loetletud esemeid soetasid abikaasad abielu jooksul ning, et ühisvara jagamise hetkel olid need olemas. Hageja ei tõendanud p-s 3.6 loetletud esemete maksumust. Maakohus andis kostjale vara, mida pole olemas ja kohustas kostjat hüvitama hagejale olematu vara väärtuse. Tuleb kahelda ka hageja väidete usaldusväärsuses nende asjade arvu kohta, mis olid justkui soetatud abielu kestel. Hageja dokumentidest nähtub, et abielu kestel soetasid abikaasad nõudepesumasina, mille maksumuseks oli 559 eurot, kuid maakohus hindas selle väärtuseks 360 eurot. Seega moodustab osa ühisvarast, mis hagejale üle läks, 1559 eurot. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja esitatud dokumentidest nähtub, et abielu kestel soetasid abikaasad korteri jaoks köögimööbli maksumusega 25 156 krooni (1607 eurot 76 senti). Kuna otsuse alusel läheb korter asukohaga XXXX, peab hageja hüvitama kostjale pool köögimööbli maksumusest (803 eurot 88 senti). Hüvitise summa, mis on märgitud maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 4, peab olema 1349 eurot 32 senti. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 5 märgitud hüvitise suurus peab olema 11 250 euro võrra väiksem ja moodustama 525 eurot. Seega peab hageja hüvitama kostjale 824 eurot 32 senti.
21. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
23. septembri 2016 otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis lahendamata hageja nõude kohustada kostjat andma tahteavaldust kinnistusraamatu kande parandamiseks korteriomandi, asukohaga XXX (kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX), kohta, ning saata nõue tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu
24. septembri 2016 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 6.
25. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse taotlusest nähtuvalt on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 3.6 (palub selle tühistada), p-i 3.2 (suurendada punktis märgitud hageja vara väärtust kuni 4 1559 euroni), p-i 4 (muuta summat, hageja peab hüvitama kostjale 1349 eurot 32 senti), p-i 5 (muuta summat, kostja peab hüvitama hagejale 525 eurot), p-i 6 (muuta summat, hageja peab hüvitama kostjale 824 eurot 32 senti). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud osas. 6.
26. Samas TsMS § 656 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Hagiavalduses on hageja märkinud, et korteriomandi, asukohaga XXX, jätmisel hageja ainuomandisse tuleb muuta kinnistusraamatu kannet. Vaatamata hageja nõudele, ei ole maakohus täpsustanud, kas hageja taotleb kostja kohustamist tahteavalduse andmiseks vajalike kannete tegemiseks kinnitusraamatusse. Jättes kinnistusraamatu parandamise nõude tähelepanuta, on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 5, mille kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
27. septembri 2016 otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis lahendamata hageja nõude kohustada kostjat andma tahteavaldust kinnistusraamatu kande parandamiseks ning kinnistusraamatu parandamiseks kostja tahteavalduse nõue tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
28. Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-i 3.6, sest hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et p-s 3.6 loetletud esemeid soetasid abikaasad abielu kestel ja, et ühisvara jagamise hetkel olid need olemas. PKS § 37 lg 11 järgi ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Kui üks abikaasa esitab kohtule ühisvara nimekirja, mida ta soovib jagada, teise abikaasa arvates on sealt aga mingi osa ühisvarast puudu, tuleb tal esitada vastuhagi, et kohus saaks arvestada tema nõuet nimekirjas puudu oleva vara osas. Antud juhul on esitanud ühisvara nimekirja kohtule hageja (II kd tl 43-46 – täpsustatud ühisvara koosseis), kostja ei ole vastuhagi esitanud ning seetõttu on maakohus õigesti ühisvara jaganud hageja poolt esitatud nimekirja alusel. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja vaielnud vastu mopeedi kuulumisele ühisvara hulka, muude hageja poolt esitatud ühisvara nimekirjas olevate varaeseme suhtes ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kostja küll väidab apellatsioonkaebuses, et kohtuistungil 05.09.2016 vaidles ta vastu ühisvara koosseisule ja maksumusele ning nõudis hagejalt vastavate tõendite esitamist, kuid nimetatud asjaolu kohtuistungi protokollist ei nähtu (II kd tl 74-75). Seega on õige maakohtu seisukoht, mille kohaselt muuhulgas kuuluvad ühisvara hulka vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 3.6 loetletud esemed.
29. Ühisvara jagamist ei takista asjaolu, et ühisvara hulka kuuluvad esemed on kolmandate isikute (mitte abikaasade) valduses. Seega on asjakohatu kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et hageja oleks pidanud tõendada, et ühisvara hulka kuuluvad esemed on abikaasade valduses. Hageja on maakohtus selgitanud, et ühisvara koosseisu kuuluvad esemed on paigutatud erinevatesse korteritesse, sh ka korterisse, milles elavad kostja vanemad. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga, et kuna osa ühisvarast on kostja vanemate valduses, siis ei ole kostjal varaesemete tema ainuomandisse jätmisel raskendatud nende saamine enda valdusesse (või nõuda nende eest hüvitist).
30. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuses esitatud kostja väide, et hageja ei ole tõendanud otsuse resolutsiooni p-s 3.6 loetletud esemete maksumust. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja vastu vaielnud p-s 3.6 loetletud eseme maksumusele ega ole ka esitanud omapoolseid tõendeid esemete 5 teistsuguse maksumusega kohta. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid vara väärtuse suhtes.
31. Kostja väitel tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p-is 3.2 märgitud hagejale jääva vara väärtust suurendada 1559 euroni, sest hageja esitatud dokumentidest nähtub, et abielu kestel soetasid abikaasad nõudepesumasina, mille maksumuseks oli 559 eurot, kuid maakohus hindas selle väärtuseks 360 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega. Seadusest tulenevalt määratakse ühisvara väärtus kindlaks ühisvara jagamise seisuga. Pesumasina väärtuseks ühisvara jagamise ajal ei olnud selle soetamismaksumus 559 eurot (osteti 03.09.2009). Hageja on ühisvara nimekirjas märkinud pesumasina väärtuseks jagamise seisuga 360 eurot ning kuna kostja ei ole tõendanud, et pesumasina väärtus oli teistsugune, siis on maakohus õigustatult lähtunud hageja poolt märgitud väärtusest.
32. Kostja väitel on maakohus jätnud tähelepanuta, et abielu kestel soetasid abikaasad köögimööbli maksumusega 25 156 krooni (1607 eurot 76 senti), millest hageja peab hüvitama kostjale pool (s.o 803 eurot 88 senti). Nähtuvalt hageja poolt esitatud ühisvara nimekirjast, ei ole hageja palunud maakohtus ühisvarana jagada köögimööblit. Kui kostja arvates oli hageja ühisvara nimekirjast puudu köögimööbel, siis tuli tal esitada vastuhagi selleks, et kohus saaks arvestada tema nõuet nimekirjas puudu oleva vara osas. Kostja vastuhagi ei ole esitanud ning seetõttu puudus maakohtul alus väidetavalt ühisvarasse kuuluva köögimööbli jagamiseks. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg-s 3 nimetatud asjaolude puudumise tõttu tähelepanuta kostja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud OÜ Pallatis Grupp arve-kviitung nr 1012-1, tellimus nr 1012-1 ja tellimus nr 11.12.
33. Kuna maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3.2 ja 3.6 ei ole ebaõiged, siis ei ole ebaõiged on resolutsiooni p-d 4, 5 ja
35. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse täielikku jõustumist (k.a nõude lahendamine kohustada kostjat andma tahteavaldust kinnistusraamata kande parandamiseks) TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson