← Eesti

2-17-6377/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-17-6377 Tsiviilasi Leonid Rozanovi avaldus pankroti väljakuulutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. aprilli 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Leonid Rozanovi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: Leonid Rozanov (isikukood: XXX); esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilya Zuev RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. aprilli 2017 määrus ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
  5. Leonid Rozanovi määruskaebus rahuldada.
  6. Rahuldada Leonid Rozanovi taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada riigilõiv 50 eurot Ilya Zuev’i arvelduskontole SEB Pangas nr EE
  7. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
  8. Leonid Rozanov (avaldaja) esitas 21.04.2017 Viru Maakohtule pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja püsivalt maksevõimetu ja võlgnevuste maht on 27 921,4 eurot. Avaldaja maksevõimetuse põhjuseks on tema võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees. Avaldaja tegeles ajavahemikus 2007-2011 äriga ja tema firmal Refaim OÜ-l tekkis maksuvõlgnevus, mis hiljem tekkis ka avaldajal isiklikult. Avaldaja leidis, et püsiv maksevõimetus tekkis juba
  9. aastal pärast korteriomandi sundvõõrandamist. Samuti ei leidnud avaldaja endale tööd, et kustutada võlgnevust. Alates
  10. aastast on avaldajal tuvastatud püsiv töövõime kaotus 40 % ulatuses. Avaldajal on järgmised kohustused: 1) Maksu- ja Tolliameti ees 24 284,16 eurot; 2) kohtutäitur Kristel Maalmani ees summas 3 637,24 eurot. Avaldaja kinnitas, et tal ei ole vara. MAAKOHTU SEISUKOHT
  11. Viru Maakohus keeldus 26.04.2017 määrusega Leonid Rozanovi avaldust pankroti väljakuulutamiseks menetlusse võtmast. Võlgniku võlanimekirjast nähtub, et võlgniku põhiliseks kohustusteks on kohustus Maksu- ja Tolliameti ees. Toimiku materjalidest nähtub ka, et võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 19.04.2012 haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks nr 13-13/76-10 ja sissenõudja Maksu- ja Tolliameti avaldus (tl 5). Võlgnik on ühes pankrotiavaldusega esitanud ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Eelpool nimetatud kohustusest soovib võlgnik avalduse asjaoludest tulenevalt vabaneda. Maakohus selgitas, et PankrS § 2 järgi pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Maakohtu hinnangul on võlgnik käesoleval juhul esitanud sisuliselt taotluse pankrotimenetluse kaudu temale määratud riiklikest maksudest vabanemiseks. Maakohus asus seisukohale, et nimetatu ei ole pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas. Maakohus leidis, et pankrotimenetluse eesmärk ei ole väärteo- ja kriminaalasjades määratud karistustest, samuti ka riiklikest maksudest vabastamine ning kohus sellisel juhul õiguskaitset andma ei pea. Kuivõrd võlgniku avaldus ei ole kohtu hinnangul esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  12. Avaldaja Leonid Rozanov (määruskaebuse esitaja) esitas Viru Maakohtu 26.04.2017 määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus millega pankrotiavaldus menetlusse. Määruskaebuse rahuldamise korral palub tagastada tasutud riigilõiv sellele kontole, millelt riigilõivu tasumine toimus. Määruskaebuse kohaselt on avaldaja hinnangul kohtusse pöördumise õigus isiku põhiõigus, mis võiks olla piiratud vaid äärmistel juhtudel. Avaldaja võib esitada kohustustest vabastamise taotluse ka pankrotimenetluse kestel, kuid ta on teinud seda juba avalduse esitamise momendil. Kohus hindab kohustustest vabastamise taotluse põhjendatust PankrS § 175 järgi ja selline menetlus võib kesta kuni viie aastani. Seega selles osas on kohtul kaalutlusõigus. Maakohtu järeldused avaldaja kohustustest vabastamise põhjendamatuse kohta on enneaegsed. Pankrotiseaduses ei ole märgitud, et võlgnik ei saa kohtusse pöörduda, kui tal on maksuvõlg. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  13. Ringkonnakohus leiab, Viru Maakohtu 26.04.2017 määrus tuleb tühistada ja saata TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
  14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud oma määruse nõuetekohaselt põhjendamata. Maakohus keeldus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest viitega PankrS § 14 lg 1 p-le 3 koostoimes TsMS § 371 lg 2 punktiga
  15. PankrS § 14 lg 1 p 3 võimaldab kohtul keelduda pankrotiavalduse menetlusse võtmisest juhul, kui keeldumiseks esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada. Maakohus asus seisukohale, et riik ei pea andma õiguskaitset olukorras, kus avaldaja eesmärgiks on lõpptulemusena vabaneda maksude tasumisest.
  16. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa piisavaks pidada põhjendust, mille kohaselt ei kuulu menetlemisele füüsilisest isikust võlgniku pankrotiavaldus juhul, kui isiku lõppeesmärgiks on kohustustest vabastamise menetluse kaudu vabaneda maksuvõlgnevusest. Pankrotiseadusest ei tulene, et kohustustest vabanemise menetluses ei ole võimalik vabastada isikut maksuvõlgnevusest. PankrS § 176 lg 1 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Ülejäänud liiki kohustustest vabastamine on seevastu põhimõtteliselt võimalik.
  17. Pankrotimenetluse algatamiseks võlgniku avalduse alusel peab olema täidetud kaks peamist eeldust – võlgnik peab olema PankrS § 1 tähenduses maksejõuetu ning seda maksejõuetust tuleb põhistada võlausaldajate nõuetega ning andmetega vara kohta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 32-1-50-05 p 10). Maakohtul tuleb asja menetlusse võtmise otsustamisel hinnata eelnimetatud eeldusi.
  18. Ringkonnakohus märgib, et pankrotiavalduse menetlusse võtmise üle ei otsusta ringkonnakohus ning seetõttu jääb rahuldamata avaldaja taotlus avalduse menetlusse võtmiseks. Ringkonnakohus saadab avalduse samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
  19. Avaldaja palus määruskaebuse rahuldamise korral tagastada tasutud riigilõiv kontole, millelt riigilõiv on tasutud. 3 TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt kuulub riigilõiv määruskaebuse esitajale tagastamisele, juhul kui määruskaebus rahuldatakse ja menetluses ei osale teisi menetlusosalisi. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu arvates taotlus rahuldada ja tasutud riigilõiv tagastada. Vastavalt taotlusele tuleb riigilõiv 50 eurot tagastada Ilya Zuev’i arvelduskontole SEB Pangas nr EE
  20. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.