KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2017. a, Tallinn Haldusasja number 3-17-509 Haldusasi A.N.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvas

§ 121lg 4, § 203 lg 1 ja § 204 lg 2).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 06.03.2017 A.N.i tuvastamiskaebusena pealkirjastatud avaldus. Kaebaja heidab avalduses Tallinna Vanglale ette, et tema kontaktisik Kaarel Aupaju koostas iseloomustuse ennetähtaegseks vabastamiseks. Iseloomustuses olid suured vead. Vead parandati, kui kaebaja esitas sisekontrollile kuriteoteate. Kaebaja riskiprotsente oli võrreldes eelmise iseloomustusega tõstetud 30% ja pandud valed kvalifikatsioonid. Seda tehti tahtlikult, et kaebajat kohtus halvemas valguses näidata. Vead parandati kõigest üks päev enne kohut: parandus saadeti
2. jaanuaril, istung toimus
3. jaanuaril. Prokuratuur lähtus vanast iseloomustusest. Kaebajale ei tutvustatud allkirja vastu uut iseloomustust, mille koostas samuti K. Aupaju. Protsendid olid kõigest 10% madalamad, võrreldes eelmise iseloomustusega. Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise kõrval soovib kaebaja, et kohus kontrolliks, kuidas ja mille alusel protsente määratakse, kas tema kohta esitatud iseloomustus vastab nõuetele. Kaebaja soovib ka teada, kas vangla käitus õiguspäraselt, kui jättis kaebajale iseloomustuse tutvustamata ja prokuratuur uut iseloomustust ei näinud. Avalduses on esitatud järgmised taotlused: 1) tunnistada vastustajaks Tallinna Vangla; 2) tuvastada õigusvastane tegevus Tallinna Vangla poolt; 3) küsida kuriteoteade materjalidega Tallinna Vangla sisekontrollilt; 4) küsida vanglalt kaebaja pöördumine seoses selle teemaga; 5) küsida Harju Maakohtult
4. jaanuaril toimunud ennetähtaegse kohtu materjalid; 6) kontrollida protsentide arvutamist iseloomustuses; 7) vabastada riigilõivust, kuna raha pole juba üks aasta; 8) küsida Tallinna Vanglalt vana iseloomustus; 9) kinnist istungimenetlust. Tuvastamiskaebuse 3-17-509 eesmärgina on A.N. märkinud preventiivse, otsuse ÜRO-le ja EIK-ile, tuvastada õigusvastasus ja soov esitada hiljem kahjunõue.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes kohtule esitatud kaebusest, mõistab kohus kaebaja eesmärki selliselt, et tema sooviks on tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus tema kohta iseloomustuse andmisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. 3.

§ 120

lg 1 p-ide 1, 3 ja p 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus muu hulgas välja vaidluse eseme, kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollib, kas esineb aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks. Kaebuse tagastamise alused on sätestatud

§-is 121. Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui selliseid aluseid ei esine (

§ 120lg 2).

4. Kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 1 alusel: kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Iseloomustus ei saa tekitada, muuta või lõpetada isiku õigusi kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise menetlemisel. Iseloomustuse koostamise eesmärgiks on esitada kohtule materjalid kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks. Iseloomustuse näol ei ole tegemist seega haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses, mida saaks

§ 37lg 2 p 1 alusel tühistada, vaid menetlustoiminguga.

Kaebajal ei ole õigust nõuda uue iseloomustuse koostamist või faktiliste tagajärgede kõrvaldamist. Eesmärgipärane on nõuda kaebaja kohta antud iseloomustuse õigusvastasuse tuvastamist.

§ 45lg 2 kohaselt on tuvastamiskaebuse esitamise õigust piiratud.

Tuvastamiskaebuse saab esitada üksnes juhul, kui kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Kuigi tuvastamiskaebust saab pidada n-ö eelkaebuseks hüvitamiskaebusele, ei ole kaebajal õigust esitada tuvastamiskaebust, kui hüvitamiskaebus oleks perspektiivitu.

§ 38

lg-s 4 sätestatakse, et tuvastamiskaebuse esitamisel selgitatakse, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Teisisõnu peab õigusvastasuse tuvastamine andma isikule eelise või mingi kasu. Riigikohtu praktika kohaselt on tuvastamiskaebus lubatav siis, kui isik kavatseb hiljem esitada kahju hüvitamise nõude või kui kaebusel on rehabiliteerivad, s.o olukorda parandavad, või preventiivsed ehk ennetavad eesmärgid. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud, kui kaebajal on lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses.

§ 45

lg-s 3 piiratakse ka õigust vaidlustada menetlustoimingut: menetlustoimingu vaidlustamine on lubatud üksnes siis, kui see rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kohtu hinnangul leidub kaebaja õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid kui tuvastamiskaebus, mistõttu puudub kaebajal õigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses võib isik väita, et tema kohta esitatud iseloomustus sisaldab vääraid andmeid. Isik võib esitada ka tõendeid, mis lükkaksid iseloomustuses esitatud väited ümber. Kriminaalmenetluse seadustiku § 383 lg 1 kohaselt on tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määrus ka vaidlustatav. Isikule on seega tagatud tõhusad õiguskaitsevahendid väljaspool halduskohtumenetlust. Praegu on kriminaalasi, mis puudutab kaebaja ennetähtaegset vabastamist, registreeritud kohtute infosüsteemis numbriga 111-14174. Harju Maakohus jättis 18.01.2017 määrusega kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tallinna Ringkonnakohus muutis oma 13.02.2017 määruses Harju Maakohtu 18.01.2017 määrust osas, mis puudutas kaebaja kahtlustamist uute kuritegude toimepanemises katseajal, jättes muus osas Harju Maakohtu 18.01.2017 määruse muutmata. Kaebaja on esitanud Riigikohtule riigi õigusabi taotluse, et esitada Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2017 määrusele määruskaebus. Seega on A.N. juba kasutanud tõhusamat õiguskaitsevahendit, s.o 2

§ 45lg-test 2 ja 3 tulenevalt kaebeõigus.

Kohus märgib täiendavalt, et reeglina ei saa muus kohtumenetluses menetlusosalise sooritatud toimingut halduskohtumenetluses vaidlustada. Ebaõigete faktiväidete esitamisele tuleb tähelepanu juhtida kohtumenetluses, kus need esitatakse. Halduskohtu pädevusse ei kuulu kriminaalmenetluses esitatud tõendite kohtulik hindamine. Kriminaalmenetluses esitatud tõendeid hindab maakohus. 5. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust.

§ 43

lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik 3