KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2017. a, Tallinn Haldusasja number 3-17-350 Haldusasi A.N.i kaebus Tallinna Vangla 08.02.2017 otsuse

§ 203lg 1 ja § 121 lg 4).

ASJAOLUD

1. Tallinna Vanglas registreeriti 24.01.2017 A.N.i taotlus inspektor-kontaktisiku Kaarel Aupaju taandamiseks tema suhtes 28.12.2016 ettekande nr 4551 alusel algatatud distsiplinaarmenetlusest. A.N. leidis, et menetleja on tema vihavaenlane ja pole erapooletu, mille kohta tal on mõjuvad tõendid. Tallinna Vangla 02.02.2017 otsusega nr 5-8/17/1678-5 jäeti A.N.i taotlus rahuldamata.
2. A.N. esitas Tallinna Vangla 02.02.2017 otsusele nr 5-8/17/1678-5 vaide, mis tagastati 08.02.2017 otsusega nr 5-15/17/52-
3. Otsuses märgitakse, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 2 kohaselt vaidlustatakse haldusmenetluse toiming koos haldusaktiga. Taandamistaotluse näol on tegemist menetlustoiminguga, mis ei muuda iseseisvalt vaide esitaja õigusi ega kohustusi. Menetleja taandamata jätmine saab mõjutada vaide esitaja õigusi juhul, kui talle määratakse käskkirjaga distsiplinaarkaristus ja taandamata jätmine toob kaasa karistuse ebaõige määramise. A.N. saab enda õigusi kaitsta, esitades vastuväite menetleja taandamata jätmise kohta distsiplinaarmenetluses tehtava haldusakti vaidlustamisel.
4. Tallinna Halduskohtusse saabus 13.02.2017 A.N.i määruskaebusena pealkirjastatud avaldus, milles ta vaidlustab Tallinna Vangla 08.02.2017 vaideotsust nr 5-15/17/52-
5. Avalduses on järgmised taotlused: 1) tunnistada vastustajaks Tallinna Vangla; 2) tühistada vaideotsus; 3) kohustada vanglat välja vahetama kontaktisik ja menetleja K. Aupaju; 4) vabastada riigilõivust, kuna raha pole ega tule. Määruskaebuse eesmärgina on A.N. märkinud preventiivse, otsuse ÜRO-le ja EIK-ile, saada soovitu. 3-17-350 KOHTU PÕHJENDUSED
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes kohtule esitatud kaebusest ja sellele lisatud Tallinna Vangla otsusest mõistab kohus kaebaja eesmärki selliselt, et kaebaja soovis vanglale esitatud taotluses tema suhtes 28.12.2016 ettekande nr 4551 alusel algatatud distsiplinaarmenetlustest taandada inspektor-kontaktisikut Kaarel Aupaju. Seda eesmärki aitab saavutada kohustamisnõue, mitte nõue tühistada otsus vaide tagastamise kohta. 5.

§ 120

lg 1 p-de 3 ja 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud alluvusjärgsel kohtul kontrollida, kas selles on esitatud kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kas esineb aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks. Kaebuse tagastamise alused on sätestatud

§-is 121. Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui selliseid aluseid ei esine (

§ 120lg 2). 6. Menetleja taandamist aitab saavutada kohustamisnõue. Vang

S § 11 lg 5 kohaselt tuleb kohustamisnõude esitamisel läbida kohtueelne menetlus. Kohtueelne menetlus loetakse läbituks, kui vaie tagastatakse, v.a juhul, kui vaie tagastatakse põhjusel, et vaides ei kõrvaldata tähtaegselt puudusi või vaie esitatakse mittetähtaegselt, vaie rahuldatakse osaliselt või jäetakse tähtaegselt lahendamata. Praegu on kaebaja kohtueelse menetluse läbinud. Kaebaja on esitanud kohtule 08.02.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/52-2. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kaebaja on nõudnud K. Aupaju taandamist distsiplinaarasja menetlusest. Kohtupraktika kohaselt on distsiplinaarmenetluses menetleja taandamiseks esitatud taotluse lahendamine distsiplinaarmenetluse toiming (RKHKo 21.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-56-10, p 12).

§ 45

lg 3 alusel on piiratud võimalust vaidlustada menetlustoimingut enne lõpliku halduakti vaidlustamist. Sätte kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Ka kohtupraktikas ei ole menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine reeglina lubatud (RKHKo 18.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5; 19.03.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-73-13, p 15), välja arvatud, kui selline õigus tuleneb seadusest või kui seda õigustavad menetlusökonoomia kaalutlused, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (RKHKo 21.06.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-39-10). Distsiplinaarmenetleja taandamisest keeldumine ei kujuta endast menetlustoimingut, mille õigusvastasus mõjutaks tingimata menetluse lõpptulemust. Nimelt on karistuse määrajal VangS § 64 lg-st 3 tulenevalt otsustamisel kaalumisruum ning menetlust läbi viinud ametniku seisukoht ei ole talle siduv (RKHKo nr 3-3-1-56-10, p 14). Kohus möönab, et vanglate praktika kohaselt viivad distsiplinaarmenetlust läbi ja määravad karistuse samad ametnikud. Samas ei tähenda menetleja ja karistuse määraja kokkulangemine tingimata, et inspektor-kontaktisik oleks isiklikult huvitatud asja lahendist või tekitaks muud asjaolud kahtlust tema erapooletuses HMS § 10 lg 1 punkti 4 mõistes. Kaebaja peab lõpliku haldusakti vaidlustamisel tõendama asjaolusid, mis viitavad menetleja erapoolikusele. Kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust reeglina järelkontrolli raames ega saa sekkuda haldusorgani otsustusruumi enne haldusakti andmist. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta, sh esitada vastuväited menetleja taandamata jätmise kohta, distsiplinaarmenetluses tehtava lõpliku haldusakti, s.o distsiplinaarmenetluse käskkirja 2

§ 43

lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik 3