← Eesti

1-12-8436/68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

  1. mai 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-8436 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andres Põdra vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ANDRES PÕDRA, i.k. 35808210335, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 06.09.2000 ja lõpp 06.09.
  2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 22.05.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
  3. RESOLUTSIOON Vabastada Andres Põdra tingimisi enne tähtaega temale Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2001 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni karistusaja lõpuni s.o. 06.09.2018 ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Andres Põdra suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2 ja 4 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 1 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale vanglast vabanemist. Andres Põdra vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Andres Põdrale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Põdra vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andres Põdra on süüdi tunnistatud Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2001 otsusega KrK § 101 p 1,7 ja § 140 lg 2 p 1 lg 1 järgi ning kohus mõistis talle karistuseks 18 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 06.09.
  4. Tulenevalt Andres Põdra ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtuistung Andres Põdra taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et viibib avavanglas ja vabanemisel tahab minna tööle xxxx, kuna xxxx ei ole erilisi väljavaateid tööd saada. Vanematega on suhted head ja positiivsed, vanemad toetavad teda. Avaldas, et on vangistuse jooksul püüdnud puhastada oma organismi, ei joo ega suitseta ja on pühendunud tööle. Arvas, et vabanemisel alkoholi tarvitama ei hakka ja kriminaalhooldus pakub talle tuge ja abi. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on seisukohal, et korduv kriminaalkorras karistatus viitab Andres Põdra puhul impulsiivsusele, kehvadele probleemilahenduse oskusele ning sellele, et kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Samuti märgib prokurör, et kohtul on õigus jätta süüdlane vabastamata ka üksnes kuriteo raskuse motiivil (käesoleval juhul tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel, avalik vargus), mis näitab ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Prokurör juhib tähelepanu ka kinnipeetava ohtlikkusele ning kehtivale distsiplinaarkaristusele. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ja prokuröri seisukohaga leiab, et Andres Põdra saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2 KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Andres Põdrale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetav asub vabanedes elama vanemate juurde: tegemist on vanematele kuuluva 2korruselise turvalise individuaalmajaga. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Suhted vanematega on head ning toetavad, suheldakse telefonitsi ja lühiajaliste väljasõitude teel. Vanemad on eakad inimesed, nad ootavad poja koju saabumist, kes aitaks neil talupidamisega toime tulla. Isikule on garanteeritud töökoht xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Positiivne on ka asjaolu, et kinnipeetaval ei ole tasumata võlanõudeid ning vabanemisfondis on 2410 eurot. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et alates 15.05.2014 on Andres Põdra paigutatud avavanglaosakonda ning alates 02.10.2015 töötab kinnipeetav väljaspool vanglat xxxx. Kinnipeetav on 11 korda käinud lühiajalisel väljasõidul eesmärgiga hoida ja säilitada positiivseid peresuhteid. Vangla hinnangul on kõik väljasõidud olnud eesmärgipärased. Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine ning väljaspool vanglat töötamise ning lühiajaliste väljasõitude võimaldamine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Ka on kinnipeetav vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, kus osales aktiivselt. Samuti on Andres Põdra läbinud vestlused väärtushinnangute ja hoiakute teemadel ning probleemide erinevatest lahendusviisidest. Seega on Andres Põdra vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval head sotsiaalsed oskused, isik analüüsib ennast adekvaatselt, oskab teha järeldusi ning mõistab seost põhjus-tegu-tagajärg. Kinnipeetav väärtustab kodu, perekonda, tööd. Ka ei ole Andres Põdra puhul täheldatud vägivaldset käitumist ega agressiivsust ei kaasvangide ega vanglatöötajate suhtes. Ametnikega suhtleb viisakalt ja vaoshoitult. Vangla hinnangul on vangistus muutnud kinnipeetava hoiakuid. Kinnipeetav on aru saanud, et edaspidiste probleemide vältimiseks tuleb alkoholi tarbimisest täielikult loobuda. Oma kuritegu ta tunnistab ja kahetseb. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ja kõik tema kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kohus on seisukohal, et kuna isik on üle 16 aasta viibinud kinnipidamisasutuses, kus tal ei ole olnud võimalust alkoholi tarvitada, siis ei ole põhjendatud näha esmase riskitegurina võimalust, et isik vabanemisel jätkab alkoholi kuritarvitamist. Vangla hinnangul on Andres Põder motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et kuriteo 3 asjaolude tähtsus aja jooksul väheneb ja seetõttu ei saa nende ainuüksi nende põhjal eeldada, et isik ei suuda õiguskuulekalt käituda vabaduses. Edasi leiab kohus kõike eelnevat hinnates, et midagi sellist, mis Andres Põdra käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal olemas elu- ja töökoht, suhted lähedastega on head, võlad puuduvad. Oma vanemaid on Andres Põder külastanud ka korduvatel lühiajalistel väljasõitudel ning rikkumisi ei ole esinenud. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul teha järelduse, et Andres Põder on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Ehk siis kirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. Andres Põdra õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine. Seda enam, et kinnipeetav on vangistuses viibinud juba pikka aega ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Andres Põdra üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 märgitud kohustuste panemine. Lõpetuseks rõhutab kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Andres Põdra lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Andres Põdra suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et Andres Põdra kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.