) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus PlusPlus Baltic OÜ (hageja) ja Xxxx(kostja) vahel 08.01.2015 sõlmitud võla tasumise kokkulepe nr 23363012, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud. Kohtu selgitused
Tulenevalt
lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 2 2-16-112212 Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 67,79 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 157,21 eurot ja õigusabikulud 288 eurot (käibemaksuga). Seoses hageja poolt tasutud riigilõivu summaga peab kohus vajalikuks tähelepanu juhtida järgnevale. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja selle lisa 1 alusel tuleb hagejal tasuda riigilõivu hagilt sõltuvalt hagi hinnast. Tulenevalt
lg-st 2 loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (09.06.2016) kehtinud RLS lisa 1 nägi ette, et tsiviilasja hinnalt kuni 1500 eurot tuleb tasuda riigilõivu summas 200 eurot. Käesoleval juhul on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 67,79 eurot ja hagiavalduse esitamisel 157,21 eurot, kokku seega 225 eurot ehk 25 eurot ettenähtust rohkem. Vastavalt
lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejal enamtasutud riigilõivu tagasi saamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus ning märkida, kellele ning millisele kontonumbrile riigilõiv tagastada.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 288 eurot (käibemaksuga) selgelt põhjendamatu. Arvestades hageja esindaja tegelikku töö mahtu ning asja keerukust on kohtu hinnangul käesoleva tsiviilasja käigus hagejale osutatud õigusabiteenuse toimingute (s.o õigusabikulu dokumentide komplekteerimise, analüüsi, hagiavalduse koostamise ja esitamise eest vastavalt 20.10.2014 õigusabiarvele nr 52189 ning täiendavalt ka 14.10.2016 hagi täpsustuse koostamise ja kohtule esitamise eest) ajakulu põhjendatud kokku 2 tunni ulatuses. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 2 tunni eest kokku 120 eurot (s.o 2 tundi x tunnihind 60 eurot), millele lisandub käibemaks 20%, seega kokku 144 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 144 eurot (käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.