lg 1 kohaselt on apellandil õigus apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. L.V. esitas apellatsioonkaebusest loobumise avalduse
Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul takistusi hageja apellatsioonkaebusest loobumise vastuvõtmiseks.
lg 4 kohaselt, kui teine pool ei ole esimese astme kohtu otsuse peale edasi kaevanud, teeb ringkonnakohus apellatsioonkaebusest loobumise kohta määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse. Kuna teine pool ei ole maakohtu otsuse peale edasi kaevanud, lõpetab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse
3. Samuti on apellandil hagejana
Hagist loobumise vastuvõtmise puhuks ei ole seadusandja kehtestanud vastaspoole nõusoleku eeldust. Vastavalt
üldisele mõttele tuleb kohtul reeglina hagist loobumine vastu võtta ning aluse sellest keeldumiseks annavad üksnes erandlikud asjaolud (nt
Hagist loobumine on võimalik ka apellatsiooniastmes (
lg 1, 2 koostoimes
Ringkonnakohus leiab, et L.V.i hagist loobumisega ei rikuta olulist avalikku huvi.
lg 1 kohaselt apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Eeltoodud sätete alusel tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 24. märtsi 2016 otsuse ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. 4. Ringkonnakohus jätab
lg 4 alusel menetluskulud hageja kanda, kuid jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kostjale hüvitatavad kulud puuduvad.
lg 3 teise lause kohaselt apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud hageja kanda, kuid jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kostjale hüvitatavad kulud puuduvad. 5. Ringkonnakohus leiab, et hageja tuleb
lg 7 alusel vabastada temale osutatud riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja on vanaduspensionär ning riigi õigusabi kulude temalt väljamõistmine oleks hagejale materiaalselt raske. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada ka sellega, et kostja Eesti Vabariik on käitunud hageja suhtes mõnevõrra vastuoluliselt, nõustudes hüvitama hagejale tervisekahjustuse põhjustamisega seotud lisakulutused ning asudes alles hagi menetlemise käigus positsioonile, mille kohaselt on kahju põhjustanud tööandja õigused ja kohustused läinud tehingulise õigusjärgluse korras üle uuele äriühingule. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus hagejale maakohtus osutatud riigi õigusabi tasu 336 eurot Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.