← Eesti

2-15-114040/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2017. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-1

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas. Maakohus sedastas, et üldjuhul ei tohi väljamõistetava menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Riigikohus on märkinud, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (3-2-1-4-15, p 14). Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades on tegemist mahuka ja keeruka tsiviilasjaga. Asjaolu, et poolte vahel on põhimõtteline vaidlus, ei tee nõuet keerukaks. Ka lehekülgede arv toimikus ei tee iseenesest vaidlust keerukaks. Maakohus märkis, et hagihind on käesolevas tsiviilasjas 89,45 eurot (põhinõue 63,79 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 9,36 eurot + ühe aasta viivis 16,30 eurot). 2 Maakohus arvestas muuhulgas asjaolu, et maakohtu menetluses on kokku kolm hageja samasisulist nõuet erinevate kostjate vastu (2-15-114041, 2-15-114042). Seega on kõigis kolmes asjas esitatavad materjalid väga suures osas kattuvad ja hagiavaldused on identsed (isegi vead tekstis). Vahetatud on ainult kostjate andmed ja võlgnevuse suurused. Maakohus oli seisukohal, et tegu on tavapärase võlanõudega. Hagiavalduses on hageja nõue toodud peamiselt ühel leheküljel, muu osas sisaldab hagiavaldus üksnes viiteid seaduse sätetele. Kostja vastusele esitatud seisukoht on võrreldes hagiavaldusega küll sisukam, kuid selle koostamine ei eeldanud esindajalt uute materjalide esitamist, tõendite kogumist ega läbitöötamist. Maakohus märkis, et hageja esindajal kui kogenud ja korteriühistute vaidlustes kvalifitseeritud juristil ei kulunud kolme identse hagiavalduse koostamiseks 2 tundi ja seiskohtade koostamiseks 2,5 tundi. Maakohus leidis, et põhjendatud on õigusabikulud 2 tunni osas. Maakohus pidas põhjendatuks rahuldada hageja menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt summas 267 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 192 eurot (sh käibemaks) on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märkis maakohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu 9. septembri 2016 (apellatsioonkaebuses ekslikult märgitud 20. mai 2016) otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt välja mõistmata hageja menetluskulud 240 eurot. Hageja palub teha selles osa uus otsus, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks täiendavalt 240 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei olnud hagiavalduse näol tegu lihtsa võlakirjaga, kus millest tulenev kohustus oli täitmata. Hageja kohustus oli lükata ümber kõik kostja vastuväited põhjendades seda viidetega seadusele ja kohtupraktikale; 2) ei nähtu kohtuotsusest, mitu tundi hageja õigusabi on põhjendatud; 3) on väär maakohtu seisukoht, et kostja vastusele esitatud seisukoha koostamine ei eeldanud esindajalt uute materjalide ja tõendite kogumist ja läbitöötamist; 4) ei andnud maakohus hinnangut õigusabi tunnitasule; 5) ei mõjuta analoogsete hagide menetluses olemine õigusabi suurust igas asjas (3-2-1-154-09 p 10). 5. Kostja vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta see menetlusse võtmata või rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab,

§ 657lg 1 p 1 alusel tuleb Viru Maakohtu 9.

septembri

  1. otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  2. Ringkonnakohus märgib,

§ 175

lg 1 annab kohtule diskretsiooniõiguse lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Ringkonnakohus kui kõrgema astme 3 kohus saab maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda vaid siis, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-43-10 p 19; RKTKm 3-2-1-132-10 p 10; RKTKm 3-2-1-14311 p 14). Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus tegema kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (3-2-1-6-16 p 14). Diskretsioonipiiride ületamisega on tegu eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Samuti tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetega ja kaalutlusnormi eesmärkidega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus viis diskretsiooni nõuetekohaselt läbi ja seetõttu ei saa ringkonnakohus sekkuda maakohtu otsustatusse. Maakohus hindas õigusabile kuluvat aega ja asja keerukust. Maakohus märkis diskretsiooni aluseks olevaid asjaolusid kaaludes, et tegu on keskmise keerukusega tsiviilasjaga, samuti hindas maakohus esitatud dokumentide ja osutatud õigusabi mahtu, sisu ja vajalikkust. Samuti leidis maakohus õigesti, et üldjuhul ei tohi väljamõistetavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Seega on maakohus piisava põhjalikkusega kaalunud diskretsiooni seisukohalt olulisi asjaolusid ja ei ole seejuures teinud kaalumisvigu ega ületanud diskretsioonipiire.

  1. Vastusena apellatsioonkaebuses märgitule selgitab ringkonnakohus järgmist. Hageja leidis apellatsioonis, et hagi esitamisel ei olnud hageja teadlik kostja poolt põhivõla 63,79 eurot tasumata jätmise põhjendustest ning hageja pidi menetluses vastuväidete kohta seisukoha kujundamiseks nendega tutvuma ning neid analüüsima. Kuna ringkonnakohus leidis käesolevas otsuses (p 7), et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, ei saa ringkonnakohus ise asuda osutatud õigusabi vajalikkust ja põhjendatust hindama. Samal põhjusel ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta, kas sarnaste hagide menetluses olemine mõjutab osutatud õigusabi mahtu või mitte. Tegu on asjaoluga, millele tugines maakohus kaalutlusotsuse tegemisel. Samuti ei ole kohus kohustatud menetluskulude kindlaksmääramisel märkima vajaliku ja põhjendatud õigusabi mahtu täpsetes ajaühikutes. Kohus peab hindama õigusabi osutamisele kulunud aega kogumis ja seostades seda asja keerukusega. Seda on maakohus teinud. Ebaõige on apellandi seisukoht, et maakohus oleks pidanud andma eraldi hinnangu lepingulise esindaja tunnitasule. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus ei ole seadunud kahtluse alla hageja lepingulise esindaja tunnitasu (80 eurot) mõistlikkust. Seetõttu on hageja sellekohane väide asjakohatu.
  2. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on otsusega koos määranud kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kooskõlas TsMS § 174 lg-ga
  3. Apellatsioonkaebus on esitatud üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale, seega vastavalt TsMS § 178 lõikele 4 ei hüvitata ka apellatsiooniastmes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.