Obsah (4)

§ 115§ 128§ 161§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-14-125

) § 161 lg 2 alusel vastavas ulatuses vähendada kahjuhüvitist. Kokkuvõttes tuleb kostjalt välja mõista 6356,09 eurot [(3301,48 + 3154,61) – 100]. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kadri Kivit esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2017 otsuse tühistamist osas, milles hagi rahuldati ning menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et poolte vahel oli kehtiv leping. Kohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid täielikult ja objektiivselt, vaid on vaadanud üksnes hageja tõendeid. Hageja tunnistas
3. juuli 2014 vastuses (p 2.1.3) sisuliselt, et ei avaldanud kostjale täielikku informatsiooni, vaid talle sobiva osa, ja viis seeläbi kostja lepingu sõlmimisel eksimusse. Kui varasemalt ei ole tegeletud raieõiguse müügiga, on inimene antud valdkonnas kogenematu. Kuivõrd hageja tegeleb igapäevaselt raieõiguse ostmisega, usaldas kostja, et hageja teeb talle õiglase pakkumise, mis vastab turuhinnale. Hageja kasutas kostja kogenematust ära ning sõlmis lepingu kostjale ebasoodsatel ja ebatäpsetel tingimustel. Kostja pöördus korduvalt hageja poole sooviga lepingut täpsustada, ent hageja tõi erinevaid põhjendusi: ta ei oska arvutit kasutada, raamatupidaja on välismaal. Asjaolule, et lepingus märgitud kasvava metsa hind ei vasta turuhinnale, viitab ka hageja esitatud saamatajäänud tulu nõude suurus, s.o 7488,88 eurot. 5 TsÜS § 86 lg 2 p 1 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Seega sõlmiti tehing kostja eksimusse viimise teel ja on seetõttu algusest peale kehtetu; 2) ei ole võimalik üheselt tuvastada ülestöötatud puidu kogust, kuivõrd hageja ei ole esitanud ühtegi selget tõendit, milles kokku lepiti, mis ulatuses raie teostati, mis ulatuses metsamaterjali saadi. Hageja ei ole täpsustanud, millal mets maha raiuti ja kelle poolt. Väidetavalt töötas hageja üles 30 tm puitu ning võõrandas selle AS-le Lemeks Jõgeva. Puidu koguse märkis omavoliliselt hageja esindaja K. Kõiv, kooskõlastamata või tõendamata seda kostjale. Nimetatud kogus ei olnud eluliselt usutav, kuivõrd hageja vedas kostja maalt ära kaks koormat jämepalki, mille peale esitas hageja hiljem paberi ühe koorma 30 tm puidu kohta. Hageja pidi jätma kostjale 60 tm küttepuid, kuid tegelikkuses sai kostja 20–30 tm korralikku puitu. Seega hageja väited metsaraie koguste kohta on tõendamata. Hagejal puuduvad kostja vastu nõuded, kuivõrd hageja on kostja krundilt vedanud arvatavasti suuremas koguses puitu, kui ta on tõendanud. Kohus ei ole arvestanud ka asjaolu, et hageja on lepingut rikkunud, jättes õigeaegselt üles töötamata kokkulepitud koguse puitu; 3) ei ole kostja kohustuse täitmisega viivitanud. Kuivõrd leping oli segane ja vajas täpsustamist, puudus hagejal alus puitu ära vedada; 4) ei saa nõustuda saamatajäänud tulu arvutustega otsuse p-s
4. 1320 eurot pidi olema tasu mitte 240 tm, vaid 300 tm raieõiguse eest, seega 1 tm puitu = 4,4 eurot. Kohus oleks pidanud hageja kulutustena käsitlema 783,58 eurot (4,4 × 178,086) 979,47 euro asemel.
5. OÜ Mirklain vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja palub apellandilt täiendavalt välja mõista lepingulisele esindajale apellatsioonimenetluses õigusabi eest tasutud 400 eurot. Vastuväidete kohaselt: 1) on väär väide nagu oleks leping õigustühine, kuna on vastuolus hea usu põhimõttega või tehtud eksimuse tagajärjel. Õiguskirjanduses ja Riigikohtu lahendites (3-2-1-24-04; 3-2-1-14007, p 32; 3-2-1-108-02, p 10) on rõhutatud, et tsiviilseaduse mõtte kohaselt ei saa hea usu põhimõtte vastaseks lugeda ostuhinna väidetavat mittevastavust müügilepingu järgi üleantava asja harilikule väärtusele ehk kohalikule keskmisele müügihinnale. Samuti on Riigikohus leidnud (3-2-1-140-07, p 29; 3-2-1-41-04, p 24), et asjaosaliste käitumise võimalik vastuolu hea usu põhimõttega lepingute sõlmimisel ei saa olla aluseks lepingute tühisusele ega tühistamisele. Õiguskirjanduses on leitud ka, et tehingu tühisusele ei saa tugineda ainuüksi viitega kogenematusele. Koos kogenematusega peavad esinema ka muud TsÜS § 86 lg-st 2 tulenevad tühisuse alused, st tehing peab olema kogenematu isiku jaoks äärmiselt ebasoodne ning tehingu teine pool peab kogenematusest teadma. Nimetatud asjaolud puuduvad. Hageja oli teadlik, et kostja on kinnistult ka varem metsa müünud, töötab õpetajana, kostja lähisugulased on tegutsenud metsatöödel. Kolmas isik ja tema vahendusel kostja pöördus hageja poole lepingu sõlmimise sooviga. Seega lepingu sõlmimise initsiatiiv ja tingimused tulid kostjalt. Turumajanduses toimubki lepingu sõlmimine pakkumuse ja nõustumuse vahetamise teel. Kostja saanuks küsida infot kasvava metsa turuhinna kohta. Kostja ei ole tõendanud, millises ulatuses peab kostja vastastikuseid kohustusi ebaproportsionaalseteks või tasakaalust väljas olevateks. Lepingus on märgitud, et raieõiguse müügihind arvestatakse kasvava metsa väärtuse alusel (1320 eurot). Lisaks sai kostja lepingu järgi 60 tm küttepuid. Kuna hageja on pidanud 1 tm raietöö kuluks 13,38 eurot, siis omandas kostja ka hageja poolt metsa raiumisel 60 tm-le kulutatud lisandväärtuse vähemalt 802,80 euro 6 ulatuses. Seega on lepingu hind vähemalt 2122,80 eurot (1320 + 802,80). Kuna 60 tm küttepuu müügist sai kostja vähemalt 1500 eurot (küttepuu hind 25 eurot/tm), sai kostja lepingu alusel vähemalt 2820 eurot (1320 + 1500) (60 tm kasvava metsa hinda, mis pidi jääma kostjale, ei saa arvestada lepingu hinna sisse). Tulenevalt hageja tõendatud raiekuludest ei nähtu samuti, et vastastikuste kohustuste väärtus oleks ebamõistlikult tasakaalust väljas. Hageja kulud raietöödele, raieõiguse omandamisele ja tühisõidule moodustavad vähemalt 5273,20 eurot (3598 + 1320 + 355,20). Koos metsaveotraktori kahjustamisega seotud kuludega moodustavad hageja kulud 6083,80 eurot. Kuna pooled ei leppinud kokku 1 tm lõikuse ja väljaveohinnas, vaid kokku lepiti kasvava metsa müügihinnas, siis tuleb hageja otseste kulude kindlaksmääramisel lähtuda keskmisest turuhinnast. Selle hinna sisse ei ole arvestatud äriühingu kasumit. Kostja on võrrelnud õiguslikus mõttes erinevaid müügiesemeid. Koos metsa raiumise, ladustamise, transpordi jms omandab raiutud metsamaterjal tunduvalt suurema lisandväärtuse, kui on kasvaval metsal. Juhul kui kostja soovinuks võrrelda lepingus märgitud kasvava metsa raieõiguse hinda, saanuks ta seda võrrelda teise samasuguse kasvava metsa väärtuse ja selle raieõigusega, mitte raiutud metsa väärtusega. Kostja kiri, kus viidatakse hageja rikkumistele, on koostatud alles
6. septembril
7. Kirjast nähtub, et kostja oli eelkõige huvitatud lepingu täitmisest. Kiri ei ole käsitatav lepingust taganemise avaldusena. Kostja ei ole seniajani väljendanud menetlusõiguslikku soovi lepingust taganeda või lepingut tühistada. Kostja, heites ette lepingu täitmisega viivitamist, ei ole tähtsustanud asjaolu, et kostja pereliige lõhkus hageja metsaveotraktori; 2) tuleb raiutud metsa koguse kindlakstegemisel eelkõige lähtuda hageja ja kostja realiseeritud metsamaterjali müügidokumentidest ning metsa raiunud töömeeste tunnistustest. Hageja võõrandas AS-le Lemeks Jõgeva männipalki 61,914 tm. Kostja realiseeris hageja raiutud metsamaterjali 162,827 tm. Seega on müügidokumentidega tõendatud vähemalt 224,747 tm metsa raiumine, mis on ligilähedane hageja väidetud raiutud metsa lõppkogusele 268,91 tm. 44,163 tm metsamaterjali kostja valdusesse jäämine on tõenäoline, kuna ka lepingu kohaselt oli kokku lepitud kostjale 60 tm küttepuude jätmine. 44,163 tm ulatuses võis olla sellist puitu, mis ei sobinud realiseerimiseks või mille realiseerimist kostja ei soovinud. Arvestades hageja tunnistusi politseile
8. septembri 2013 ülekuulamisel ja kostja pahauskset käitumist, siis on hageja järjekindlad väited usaldusväärsemad. Hageja on kinnitanud, et ladustatud puidust oli minema viidud üle 140 tm ja alles jäetud ca 20 tm. Hageja juhatuse liikme tunnistused haakuvad tõenditega metsamaterjali realiseerimise kohta, erinedes ainult 10–20 tm osas. Andmed on kooskõlas ka hagi p-s 2.2.9 esitatud asjaoludega. Samuti haakuvad metsa raiekogustega tunnistajate ütlused. Seega jäi hagejal raiumata metsamaterjali 31,09 tm ulatuses (300 – 268,91). Hageja lähtub hagiavalduse p 2.2.10 andmetest, et raiumata materjalist moodustas 1/3 palk hinnaga 40 eurot/tm ja ülejäänu paberipuu hinnaga 20 eurot/tm. 31,09 tm-st 1/3 on 10,26 tm, mille väärtuseks on 410,40 eurot, 20,83 tm paberipuu väärtus on 416,60 eurot, kokku 827 eurot. Hageja aktsepteerib kohtu loogikat otsuse p-s 23, kuna hageja sai 1320 euro eest tõepoolest vastusoorituse 61,914 tm männipalgi näol. Ka on õige kohtu arutelu, et 1320 eurot on tasu 240 tm raieõiguse eest, sest 60 tm metsa pidi jääma kostjale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele osaliselt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud kahju suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ise teha asjas uue otsuse, millega mõistab kostjat hageja kasuks välja kahjuna 4462,03 eurot ning muudab vastavalt menetluskulude jaotust poolte vahel ja kostjalt väljamõistetava menetluskulu suurust. Ülejäänud osas on maakohtu otsus põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. 7 Kostja on maakohtu otsust vaidlustanud osas milles hagi rahuldati. Osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, maakohtu otsust vaidlustatud ei ole. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud kolmanda isiku menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus piirdub maakohtu otsuse läbivaatamisel apellatsioonkaebuse ulatusega. 8.Maakohtu otsus on põhjendatud osas, milles maakohus luges raieõiguse müügilepingu kehtivaks ja kostja seisukohad lepingu tühisuse osas põhjendamatuks (maakohtu otsuse p 18). Samuti on maakohtu otsus põhjendatud osas, milles maakohus tuvastas, et kostja on pooltevahelist raieõiguse müügilepingut rikkunud ja peab rikkumisega tekitatud kahju hüvitama (maakohtu otsuse p 20-22). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks kõiki põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel korrata. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et ta on lepingu 4.septembri 2013 kirjaga tühistanud. Kirjast (I kd lk 21-22) kostja tahet leping tühistada ei nähtu. Kirjas viitab kostja lepingu tühisusele ning soovib saada K. Kõivult andmeid ja tõendeid raiutud metsa koguste ning saadud tulu kohta.
10. Asjas pole ka täidetud TSÜS § 86 sätestatud eeldused, mis võimaldaksid pidada tehingut heade kommetega vastuolus olevaks. Isegi kui pidada kostjat raieõiguse müügi lepingute sõlmimise osas kogenematuks (millist asjaolu ei ole aga kostja tõendanud), ei ole käesoleval juhul täidetud tehingu tühisuse tuvastamiseks kohustuslik eeldus (TsÜS § 86 lg 2 p-d 1 ja 2)et pooltele lepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas või et tehing oleks tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kostja võõrandas kuni 300 tm puidu raieõiguse ja pidi saama vastutasuks 1320 eurot rahas ning 60 tm küttepuid. Tegelikkuses jäi 300 tm-st lepingus kokkulepitud puidukogusest tähtajaks ca 31 tm raiumata. Kostja ei ole kogu menetluse kestel kordagi avaldanud, millisel juhul oleksid poolte kohustused olnud tasakaalus. Kostja on viidanud üksnes asjaolule, et hageja ei ole talle tasunud raieõiguse võõrandamise eest turuhinda, jättes avaldamata, millist hinda ta turuhinnaks peab. Seetõttu puudub kohtul ka võimalus hinnata, kui suures ulatuses lepingujärgne hind turuhinnast erineb. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele põhjendatult viidanud Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt ei saa hea usu põhimõtte vastaseks lugeda ostuhinna väidetavat mittevastavust müügilepingu järgi üleantava asja harilikule väärtusele (RK 3-2-1-24-04, 3-2-1140-07).
11. Kostja heidab ka ette, et asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada hageja poolt ülestöötatud puidu kogust. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited selles, et hageja on kinnistult vedanud välja suuremas koguses puitu, kui kostja on maakohtu menetluses avaldanud, ei ole tõendatud. Asjas on dokumentaalsete tõenditega tõendatud, et raiutud metsamaterjalist võõrandas hageja AS-le Lemeks Jõgeva 61,94 tm männipalki ja hageja võõrandas ise Metsä Forest Eesti AS-le 162,827 tm erinevat sortimenti metsamaterjali, st kokku 224,767 tm. Maakohus on tuvastanud hageja teostatud raie ulatuseks 268, 91 tm, arvestades seejuures hageja väidetega, et osa raiutud materjalist jäi metsa laoplatsile. Kostja ise avaldab apellatsioonkaebuses, et hageja pidi jätma kostjale 60 tm puitu, kuid tegelikult sai kostja vaid 20-30 tm korralikku puitu. Samuti ei vaidle kostja vastu hageja väitele, et osa lepingus kokkulepitud puidu kogusest (300 tm) jäi üles töötamata. Kostja seisukohtadest saab järeldada, et kuigi raie toimus kostja kinnistul, ei ole kostja tema kinnistule jäänud puidu kogust kindlaks teinud. Seda vaatamata asjaolule, et just kostja oli see, kes hageja teadmata võõrandas osa laoplatsile jäänud puitu (162, 827 tm) Metsä Forest Eesti AS-le. Kostjal olid olemas kõik võimalused laoplatsile jäänud puidu koguse väljaselgitamiseks. Hageja on menetluse algusest peale avaldanud, et tema arvestuste kohaselt oli raiutud puitu 268,91 tm (hagiavalduse lk 4) ja arvestades realiseerimist pidi jääma laoplatsile maha 30-40 tm puitu. Samasisulisi ütlusi on hageja seaduslik esindaja K. Kõiv avaldanud ka politseile kannatanuna ülekuulamisel (I kd lk 40-42). Kannatanu ülekuulamise protokoll on käesolevas asjas käsitletav dokumentaalse 8 tõendina. Kostja ei ole muud laoplastile mahajäänud puidu kogust kui hageja väidetu, tõendanud. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatuga, et hageja teostas raiet 268, 91 tm ulatuses. Vastavalt lepingule pidi raiutud puidust jääma kostjale 60 tm küttepuudeks.
12. Lepingu kohaselt oli hagejal kohustus leping täita, sh raiutud metsamaterjal välja vedada,
13. augustiks
14. Maakohus on otsuse p-s 20 tuvastanud, et kostja tegi hagejale selles osas alates
15. augustist 2013 (st ka lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul) takistusi. Kostja ei ole maakohtu poolt tuvastatut vaidlustanud, samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et hageja poolt metsa väljaveoks tellitud sõiduk tegi
16. augustil 2017 seetõttu tühisõidu. Seega on asjas tuvastatud, et kostja on lepingut rikkunud, hageja poolt lepingu täitmist takistanud, samuti ise võõrandanud hagejale võõrandatud raieõiguse tulemusena saadud metsamaterjali kui vallasasja. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hagejal puudus lepingu väidetava segasuse tõttu alus raiutud puit ära vedada. Lepingu täitmise võimatuse tõttu on hagejal õigus nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist

§ 115lg 3 alusel.

Kostja ei ole tõendanud, et kohustuse rikkumine oli vabandatav. 12. Apellatsioonkaebust tuleb mõista nii, et kostja on vaidlustanud kogu temalt väljamõistetud kahju. Otsesõnu ei ole kostja nõustunud maakohtu otsuse p-s 23 esitatud saamata jäänud tulu arvestusega. Ringkonnakohus leiab, et kostjalt väljamõistetud kahju suuruse osas on apellatsioonkaebus osaliselt põhjendatud.

§ 128

lg 1 ja 2 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline, mis liigitub otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks.

§ 128

lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja on esitanud nõude nii otsese varalise kahju kui ka saamata jäänud tulu saamiseks. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ja teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja on esitanud kahjunõude kolmes osas, nõudes otsese varalise kahjuna 5255,58 eurot, saamata jäänud tuluna 2140 eurot ja leppetrahvina 100 eurot. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja otsese varalise kahjuna 3301,48 eurot (sh veoauto tühisõidukulu 355,20 eurot, raieõiguse võõrandamise tasu 979,47 eurot, 146,996 tm puidu raiekulu 1966,81 eurot (arvestusega 13,38 eurot tm eest)), saamata jäänud tuluna 3154,61 eurot ja leppetrahvina 100 eurot, vähendades samas kahjuhüvist

§ 161lg 2 alusel leppetrahvi summa ulatuses.

Seega on maakohus rahuldanud hageja nõude saamata jäänud tulu osas suuremas ulatuses, kui on hageja nõue selles osas, mistõttu tuleb maakohtu otsus saamata jäänud tulu väljamõistmise osas tühistada ainuüksi seetõttu hageja nõuet 2140 eurot ületavas osas. 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult pidanud hageja poolt lepingu täitmiseks kostjale tasutud raieõiguse võõrandamise tasu 979,47 eurot hagejale tekitatud kahjuks. Kuna leping on kehtiv ning kumbki pooltest ei ole lepingust taganenud ega seda kehtivalt tühistanud, siis kuulub leping täitmisele, selle võimatuse korral kuulub lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele (

§ 101lg 1 p 1, 3; § 108 lg 2 p 1; § 115).

Olukorras, kus hagejal on jätkuvalt lepingu täitmiseks huvi, ei saa ta nõuda enda poolt lepingu täitmiseks makstu tagastamist, vaid ta saab just seetõttu, et ta on lepingut ise täitnud, nõuda ka vastaspoolelt lepingu täitmist või selle võimatuse korral kahju hüvitamist, sh saamata jäänud tulu. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada kostjalt varalise kahjuna 979,47 euro väljamõistmise osas. Ülejäänud osas (2322,01 eurot) on maakohus kostjalt hagejale lepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju põhjendatult välja mõistnud. Asjas on tõendatud nii 9 veoauto tühisõit kui ka asjaolu, et kostja võõrandas ise 162,827 tm hageja raiutud puidust, mistõttu hageja ei saanud seda puitu enda valdusesse. Küll aga kandis hageja puidu raiumisega seoses kulusid. Maakohus on põhjendatult arvestanud kahju suuruse hindamisel ka asjaoluga, et arvestades kostja lepingust tuleneva õigusega saada 60 tm ulatuses küttepuid, tuleb raiekulu arvestada mitte 162, 827 tm vaid 146, 996 tm osas (maakohtu otsuse p 21). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus hindas keskmist raiekulu maksumust (maakohtu otsuse p 23). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et põhjendatud raiekuluks tuleb lugeda 13,38 eurot /tm. 14. Hageja väidab, et lootis lepingu alusel raiutud puidu realiseerida kokku 10928,54 euro väärtuses (ilma km-ta). Hageja on oma arvutustes liitnud 61,914 tm realiseerimisest AS-le Lemeks Jõgeva saadud 3532,94 eurot, kostja poolt 162,887 tm realiseerimisest saadud 6568,6 eurot ja raiumata jäänud metsamaterjali (300-268,91 = 31,09 tm) realiseerimisest võimaliku saadaoleva 827 eurot. Maakohus on otsuse p-s 21 välistanud hageja nõudeõiguse raiumata jäänud 31,09 tm puidu realiseerimise eest ning hageja ei ole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud. Maakohus ei ole saamata jäänud tulu arvestades selle puidu kogusega ka arvestanud. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kuna kostjal oli lepingu järgi õigus saada 60 tm puid küttepuudena, tuleb kostja lugeda lepingut rikkunuks 146, 996 tm puitmaterjali omandi hagejale ülemineku mittevõimaldamises. Maakohus on saamata jäänud tulu välja arvestamisel (otsuse p 24) leidnud, et hageja saamata jäänud tulu moodustab 146,996 tm puitmaterjali realiseerimisest saadav kasu, millest on maha arvestatud selle kasu saamiseks tehtud kulutused. Kostja võõrandas materjali keskmise hinnaga 40, 34 eurot/tm ja hageja eeldatav kasu sellelt koguselt oleks olnud 5929,82 eurot. Maakohus on seejärel põhjendatult lahutanud selle tulu saamiseks tehtud kulutused (ülestöötamiskulu 1966,73 eurot ja proportsionaalse osa hageja poolt lepingu alusel kostjale makstud raieõiguse omandamise tasust 808,48 eurot) ning arvestanud sellisel viisil saamata jäänud tulu suuruseks 3154,61 eurot. Kuna selliselt arvestatud saamata jäänud tulu ületab hageja poolt nõutava, saab kostjalt välja mõista saamata jäänud tuluna hageja kasuks üksnes 2140 eurot. Leppetrahvi nõude osas ei ole kostja apellatsioonkaebuses sisulisi vastuväiteid maakohtu otsusele esitanud. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju katteks 2322,01 eurot + 2140 eurot + 100 eurot – 100 eurot = 4462,01 eurot.

§-dest 139 või 140 tulenevaid aluseid kahjuhüvise vähendamiseks ei ole asjas tuvastatud. 15. Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja väljamõistetud menetluskulude suurust. Hageja nõude suurus oli 7495,60 eurot, millest kohus rahuldab 4462,03 eurot ehk 59,5%. Seetõttu tuleb hageja menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 59,5 % jätta kostja kanda ja kostja menetluskuludest 40,5 % hageja kanda. 16. Maakohus luges hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks maakohtus 1661,33 eurot ja kostja põhjendatud menetluskulu suuruseks 1440 eurot. Pooled ei ole maakohtu otsust nimetatud osas vaidlustanud. Ringkonnakohtu menetluses on hageja menetluskulu 400 eurot (ilma km-

1. ta)apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest. Hageja on kulutanud õigusabile 6 h 35 min arvestusega 1h/70 eurot. Kostja menetluskulu suurus on 1170 eurot, sh riigilõiv apellatsioonkaebuselt 450 eurot (kostja menetluskulude nimekirjas on riigilõivu suuruseks ekslikult märgitud 400 eurot) ja kulutused õigusabile 5 h ulatuses, kokku summas 720 eurot (koos km-
2. ga)arvestusega 1h/120 eurot (lisandub km). 10 Ringkonnakohtu hinnangul on poolte kulutused õigusabile ringkonnakohtus samas suurusjärgus ja TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ning vajalikud. Hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus on kokku 1661,33 + 400 = 2061,33 eurot, millest tuleb vastavalt menetluskulude jaotisele jätta kostja kanda 1226,5 eurot. Kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus on kokku 1440 + 1170 = 2610 eurot, millest tuleb vastavalt menetluskulude jaotisele jätta hageja kanda 1057,05 eurot. Kohus saab teha vastaspoolele tasumisele kuuluva menetluskulu osas tasaarvestuse ning selle tulemusena peab kostja tasuma hagejale menetluskuluna 169, 45 eurot (1226, 5- 1057, 05). /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 11 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks