Obsah (7)

§ 121§ 68§ 65§ 73§ 69§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-15-10936 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10936 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 121lg 2 p 2,3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt Kr

MS § 238 lg-le 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning Dmitri Mažurinile mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.11.2015 kuni 05.11.2015, s.o 3 päeva ja lõplikult ärakandmisele kuulus 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.01.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse – 5 kuud 29 päeva vangistust – võrra ning Dmitri Mažurinile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendati Dmitri Mažurinile mõistetud karistus üldkasuliku tööga 416 tunni ulatuses.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati Dmitri Mažurinit järgima üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.10.2016 kohtumäärusega nr 1-15-10936 pöörati

§ 69

lg 6 alusel Dmitri Mažurinile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.04.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1510936 mõistetud ärakandmata karistus, 1 aasta 1 kuu 26 päeva, täitmisele. Antud karistusest loeti kantuks Dmitri Mažurini poolt tehtud üldkasulik töö 115 tunni ulatuses (3 kuud ja 25 päeva vangistust), ärakandmisele kuulub 10 kuud ja 1 päev vangistust. Dmitri Mažurini karistuse kandmise algust arvestatakse alates vanglasse saabumisest 14.11.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, mõlemad karistused on kehtivad. Isiku käitumine on sarnane varasema käitumisega, sest mõlemad kuriteod on toime pandud abikaasa suhtes kehalise väärkohtlemise näol. Vägivaldsuse raskusaste on jäänud samaks, mõlema kuriteoga on tekitanud sihilikult abikaasale füüsilist valu ning kehalisi vigastusi. Teod on toime pandud ettekavatsemata konfliktsituatsiooni käigus. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Seoses isiku lühikese karistusajaga ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud igati nõuetekohane. 06.04.2017 seisuga ei olnud isik veel majandustöödele asunud. Kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 kuud vangistust. 3 Enne vangistust elas kinnipeetav xxxx koos abikaasaga. Peale võimalikku vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda samale aadressile, mille kohta on andnud isiku abikaasa T M oma nõusoleku. Käesoleval hetkel elab seal ka kinnipeetava ema M M, kes vajab hoolt oma vanusest tulenevalt. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, teisisõnu munitsipaaleluruumiga, mille osas on T M tähtajatu üürileping Narva Linnavalitsusega. Isik on korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda oma abikaasa suhtes ning kannab selle eest hetkel karistust vanglas, mistõttu on peale võimalikku vabanemist isiku eluase probleemne suhete tõttu abikaasaga. Kinnipeetav lõpetas
2. klassi Narva
3. Keskkoolis, kuid jättis haridustee pärast seda pooleli, sest soovis tööle asuda. Riigikeelt isik ei valda. Isik ei ole huvitatud enesetäiendamisest, kuna leiab, et tal on olemas teatavad oskused töötamise sfääris teatud erialadel ning rohkemat tal vaja ei ole. Isiku sõnul oli ta vangistusele eelnenud aasta vältel enamasti töötu ja tegevuseta, kuid enne seda töötas ametlikult umbes 5-6 aastat ehitusfirmas xxxx, tegeledes seal betooniehitusega. Veel varasemal perioodil töötas ta enda sõnul mitteametlikult erinevates firmades üle Eesti samas valdkonnas. Vabanedes isikul kindel töökoht puudub. Kinnipeetavat hakkab materiaalselt toetama abikaasa, kes saab töövõimetuspensioni ja toimetulekutoetust. Isiku majanduslik olukord on peale võimalikku vabanemist ebastabiilne ning hakkab sõltuma abikaasast. Täitis’e andmetel on isikul võlgnevusi 572,06 eurot ning vanglas isik tööle asunud veel ei ole. Kinnipeetava tugivõrgustiku moodustavad ema M M ja abikaasa T M, lapsi tal ei ole. Kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikute olemasolu kohta info puudub. Kuriteod ei ole toime pandud kellegi kolmanda poolt mõjutatavusest tingituna, vaid tegemist on isikul alkoholijoobe tõttu ilmneva käitumismustriga. Kinnipeetava sõnade kohaselt tarvitas ta lahjat alkoholi sageli, kuid mitte suurtes kogustes. Mõlemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes (üle 1a tagasi), mille tagajärjel on vallandunud vägivaldne käitumine abikaasa vastu suunatult. Isik ei näe alkoholi tarbimises probleemi ning pisendab probleemset käitumist seoses alkoholiga väiksemaks. Alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Isikul on enda sõnade kohaselt radikuliit, mis takistab kohati tema vanglas töötamist, kuigi vangla hinnangul on isik töövõimeline. Korduv vägivalla kasutamine oma abikaasa suhtes viitab impulsiivsusele. Probleemide lahendamise oskus on isikul puudulik, sest isik kasutab vägivalda konfliktsituatsioonides, mistõttu on puudujääke ka teiste inimeste seisukohtade mõistmises. Kinnipeetav soovib naasta pere juurde, kuid pikemaajalisi tulevikuplaane tal ei ole. Isik ei samasta end subkultuuriga ning täheldatavad kuritegelikud hoiakud tal puuduvad. Ametiisikutega on kinnipeetav salliv ja koostöövõimeline. Isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pannes katseajal toime uue kuriteo, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Isik suhtub respekteerivalt ühiskonnas kehtestatud reeglitesse ja normidesse, kuid ei näe vajadust muudatusteks, mis puudutab kuritegudeni viivaid põhjuseid. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 16%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 38%. Arvestades eeltoodut teeb Viru Vangla ettepaneku vabastada kinnipeetav Dmitri Mažurin tingimisi ennetähtaegselt. Kui kohus otsustab Dmitri Mažurini vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustusi.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Dmitri Mažurinile katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud, alates vanglast vabastamisest. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad xxxx ema M M ja abikaasa T M. Vanema venna S M ei suhtle kinnipeetav konflikti tõttu. Kinnipeetav on abielus, lapsi ei ole. T M hindas pereliikmete omavahelisi suhteid rahuldavateks, kinnipeetavaga suheldakse telefonitsi. Kinnipeetava abikaasa hinnangul oli Dmitri Mažurinil vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetav on teinud jõupingutusi 4 alkoholisõltuvusest vabanemiseks, kuid see ei andnud oodatavat tulemust. Narkootikumide tarvitamist täheldatud ei ole. Kinnipeetava abikaasa kinnitas, et suhtub Dmitri Mažurini ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt ja on valmis toetama kinnipeetavat moraalselt. Korter aadressil xxxx, kuhu kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asub on munitsipaaleluruum, mille haldajaks on SA Narva Linnaelamu. Üürileping on tähtajatu ning sõlmitud kinnipeetava abikaasa nimele. T M on nõus kinnipeetava ennetähtaegse vabanemisega tema elukohta. Hetkel elavad antud korteris kinnipeetava ema ja abikaasa kahekesi. Kinnipeetava abikaasa kinnitas vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et ta on valmis osutama Dmitri Mažurinile materiaalset tuge ennetähtaegse vabanemise korral läbi toidu ja elukoha andmise. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on Dmitri Mažurinit määratud ühel korral. Karistus pöörati täitmisele, kuna Dmitri Mažurin rikkus korduvalt kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtu menetluses on uus kriminaalasi – Dmitri Mažurinit süüdistatakse kehalise väärkohtlemise toimepanemises oma abikaasa suhtes. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Dmitri Mažurini ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata katseaja ja kriminaalhoolduse pikkuseks 6 kuud alates vanglast vabastamisest. Dmitri Mažurinile määrata katseajaks

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

Dmitri Mažurin ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vastab tõele, et Narva kohtumajas toimub 05.05.2017 lühimenetluses istung seoses abikaasa väärkohtlemisega. Selle teo, milles teda süüdistatakse, pani ta toime eelmise aasta augustis. Kõik kuriteod, mis ta seni on toime pannud, on analoogsed, kehalised väärkohtlemised abikaasa suhtes. Kõikidel kordadel on ta olnud alkoholijoobes. Ta ei tarvita enam alkoholi, kui siis ainult kergeid jooke nagu õlu. Ta püüab edaspidi üldse mitte alkoholi tarvitada. Tema perekonnaelu pole keeruline. Nad ei tülitse abikaasaga iga päev, aga üks kord aastas tekivad konfliktid. Abikaasa on väga emotsionaalne, ta on noor. Ta saab aru, et abikaasa suhtes ei tohi vägivaldselt käituda, aga mõnikord abikaasa viib teda endast välja ja ta ei saa teistmoodi. Ta arvab, et enam sellist olukorda ei teki. Kui ta töötab, siis on ta harva kodus. Ta on varasemast käitumisest enda jaoks järeldused teinud. Tal on hooajaline töö, ta on betoneerija ja töötab 6-7 kuud aastas. Kui ta vabaks saab, siis ta leiab endale kindlasti töö. Ta peab õigeks vabaneda katseaja ja käitumiskontrolliga, mitte kanda karistus lõpuni ja olla vaba mees. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Dmitri Mažurini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 06.04.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega. Prokuratuur toetab samuti D. Mažurini ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava D. Mažurini vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarkaristuste puudumine, ametiisikutega salliv ja koostöövõimeline suhtlemine jm - viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Vabanedes on D. Mažurinil olemas sobiv elukoht ning lähedaste toetus. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokuratuuri hinnangul esineb D. Mažurini puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda tingimisi enne tähtaega vabastada taasühiskonnastamise huvides. Käesolevaks ajaks kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla D. Mažurini puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli D. Mažurini edasise käitumise üle. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema 5 üle võimalik teostada käitumiskontrolli 6 kuu kestel ning isikule määratakse katseaeg pikkusega 6 kuud. Katseajal saaks D. Mažurin kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Antud juhul oleks vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, s.o kuni 15.09.2017. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja ja käitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valiku osas. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Dmitri Mažurini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Kaitsja oli seisukohal, et üheski situatsioonis ei ole lahenduseks vägivalla kasutamine. Kaitsealune on selle põhimõtte vastu eksinud ja seda korduvalt. Kannatanuks selles asjas on olnud tema abikaasa, kellegi teise suhtes vägivalda ta tarvitanud ei ole. Kaitsja loodab, et kaitsealune on teinud enda jaoks järeldused. Eriti loodab ta, et järelduste tegemisel arvestaks kaitsealune abikaasa praeguse suhtumisega temasse. Vaatamata vägivallas kannatanuks olemisele suhtub abikaasa temasse jätkuvalt positiivselt. Ei ole mõeldav, et täiskasvanud inimene tulevikus mingi järjekordse tüli lahendamisel uuesti vanglasse satub. Kaitsealusel on võimalus käia tööl, tal on olemas kindel elukoht, toetav sotsiaalne tugivõrgustik ja ühtlasi 6-kuulise katseaja jooksul peab ta täitma kindlaid kohustusi. Vangla toetab kaitsealuse vabastamist, samuti toetab vabastamist ka prokurör. Kaitsja palub Dmitri Mažurin tingimisi enne tähtaega vabastada.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Dmitri Mažurin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuna tema karistus on liidetud uue kohtuotsusega mõistetud karistusega. 12.05.2017 teavitas Viru Vangla kohut sellest, et Dmitri Mažurini suhtes on tehtud uus kohtulahend ning edastas kohtule nimetatud lahendi teadmiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.05.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-2069 tunnistati Dmitri Mažurin süüdi

§ 121lg 2 p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja Dmitri Mažurinit karistati vangistusega 6 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.04.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra (10 kuud 1 päev) ning mõisteti Dmitri Mažurinile lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.11.2016. Kohtuotsus jõustus 16.05.2017.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on süüdimõistetu talle mõistetud karistusest, 1 aasta 4 kuud ja 1 päev, ära kandnud veidi üle 6 kuu, mis on vähem kui pool mõistetud karistusajast. Süüdimõistetut ei ole võimalik vabastada tingimisi ennetähtaegselt ka

§ 76

lg 1 p 1 alusel elektroonilise valve kohaldamisega, kuna süüdimõistetult ei ole võetud nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks ning tema elukoha sobivust elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ei ole kontrollitud. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused ning puudub õiguslik alus tema vabastamiseks. Kohus leiab, et Dmitri Mažurin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 6 Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 134,64 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik