← Eesti

2-16-14944/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-14944 Tsiviilasi E.A. ja J.A. hagi K.A. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 4150 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. detsembri 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.A. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja) K.A.: (isikukood: XXXX) Vastustajad (hagejad):
  3. E.A. (isikukood: XXX)
  4. J.A. (isikukood: XXXX) Apellantide seaduslik esindaja: H.A. RESOLUTSIOON
  5. Rahuldada K.A. apellatsioonkaebus osaliselt.
  6. Tühistada Tartu Maakohtu
  7. detsembri
  8. a otsus osaliselt kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava elatise suuruse osas.
  9. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista välja K.A.lt kummagi hageja kasuks alates 01.10.
  10. a välja elatis 120 eurot kuus kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni.
  11. Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 4.
  12. Rahuldada hagi osaliselt. 4.
  13. Välja mõista K.A.lt E.A. kasuks elatis 120 eurot kuus alates 01.04.2017 kuni E.A. täisealiseks saamiseni (XXXXX. a). 1 4.
  14. Välja mõista K.A.lt J.A. kasuks elatis 120 eurot kuus alates 01.04.2017 kuni J.A. täisealiseks saamiseni (XXXXX. a). 4.
  15. Välja mõista K.A.lt E.A. kasuks ühekordne hüvitis perioodi eest 01.10.2016 – 31.03.2017 summas 455 eurot. 4.
  16. Välja mõista K.A.lt J.A. kasuks ühekordne hüvitis perioodi eest 01.10.2016 – 31.03.2017 summas 455 eurot. 4.
  17. Kohtuotsuse punktides 4.2 – 4.3 väljamõistetud elatise rahasumma kuulub igakuise maksena ülekandmisele või üleandmisele Elmet ja J.A. emale H.A.le (arveldusarve nr XXXXX selgitusega laste elatisraha). 4.
  18. Elatist tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
  19. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  20. E.A. (hageja I) ja J.A. (hageja II) esitasid
  21. oktoobril 2016 hagi K.A. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks miinimummääras.
  22. Kostja tunnistas 24.10.2016 kirjalikus vastuses hagejate nõudeid. Kostja sõnul on tal veel üks alaealine laps, kellele ta on samuti võimaluste piires elatist maksnud. Kostjale on määratud töövõime kaotuse protsent 40 % kuni 31.12.
  23. Kostja on nõus toetama hagejaid summas 41,85 eurot ühe hageja kohta. MAAKOHTU LAHEND
  24. Tartu Maakohus rahuldas 27.12.2016 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise 215 eurot (kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär) igakuiselt alates 01.01.2017 kuni hageja I täisealiseks saamiseni, s.o 24.08.
  25. Hageja II kasuks mõistis maakohus välja elatise 215 eurot (kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär) igakuiselt alates 01.01.2017 kuni hageja II täisealiseks saamiseni, s.o 23.04.
  26. Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks ühekordse hüvitise perioodi eest 01.10.2016-31.12.2016 summas 380 eurot ning hageja II kasuks ühekordse hüvitise perioodi eest 01.10.2016-31.12.2016 summas 380 eurot. 2 Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostja palk esitatud tõendite järgi alates 01.10.
  27. a 719 eurot kuus. Lisaks palgale saab kostja sotsiaalkindlustusametilt töövõimetuspensioni 167,40 eurot kuus. Kostja sissetulek on seega 886,40 eurot. Kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps, seega tuleb elatise välja mõistmisel arvestada kõigi kostja ülalpeetavatega (886,40÷4=221,60 eurot). Maakohus leidis, et on põhjendatud rahuldada hagejate taotlus elatise väljamõistmiseks ja kostjalt tuleb mõista elatis 215 eurot kuus alates 01.01.
  28. Kostjalt tuleb ajavahemiku 01.10.201631.12.2016 välja mõista elatis ühekordse summana 380 eurot ühe hageja kasuks, s.o kokku 760 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  29. K.A. (apellant) esitas
  30. jaanuaril 2017 Tartu Maakohtu
  31. detsembri 2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega välja mõista E.A. kasuks 100 eurot ja J.A. kasuks 100 eurot. Apellant selgitab, et maksab elatist veel oma kolmandale lapsele 100 eurot. Maakohtu otsuse kohaselt peaks apellant enda kulutused saama kaetud 191,85 euro eest. Selline summa jääb alla elatusmiinimumi ning ei võimalda laste isal teha lastega koos väljasõite, osta lastele toitu ega kanda muid kulutusi. Maakohus pole arvestanud apellandi töövõimetust 40 % ulatuses, mistõttu ei saa garanteerida, et apellandi sissetulek tulevikus on alati stabiilne. Seega oli maakohtul alust vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra.
  32. E.A. ja J.A. (vastustajad) esitasid apellatsioonkaebusele vastuse, milles märgivad, et vastustajatel ei ole ülevaadet apellandi sissetulekutest ega väljaminekutest. Apellant ei ole senini maksnud sellist summat nagu on apellatsioonkaebuses lubanud maksta. Jaanuaris 2017 laekus vastustajate elatisrahaks kokku 100 eurot ning apellant külastas lapsi ühe korra. Apellandi rahalised kulud vastustajatele on olnud minimaalsed, kuna tavaliselt külastades lapsi kaks korda kuus on apellant kasutanud enamasti võimalust viia vastustajad oma vanemate juurde, kus vastustajaid toitlustavad nende vanavanemad. Vastustajad soovivad kohtuotsust elatisraha väljamõistmise kohta, kuna elatisrahana laekunud summad on olnud väga kõikuvad, kuid samas on laste põhivajadused püsivad. Vastustajad on nõus ka apellandi pakkumisega maksta kummalegi lapsele 100 eurot kuus (kokku 200 eurot kahele lapsele). Kuigi see summa võimaldab üpris kesist toimetulekut, ei pea vastustajad apellanti teades ja tundes eriti realistlikuks temalt suuremal määral elatist saada. Vastustajad paluvad teha õiglane otsus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  33. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub selles osas rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava elatise suuruse osas ning teeb uue otsuse, millega mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 120 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Alates hagi esitamisest (01.10.2016) kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni (30.03.2017) tuleb kostjal tasuda kummalegi hagejale (6 × 120) 720 eurot, millest ringkonnakohus arvestab maha 265 eurot, s.o maakohtule esitatud andmetel kostja poolt perioodil 01.10.2016 – 31.12.2016 tasutud elatis, kahele hagejale kokku 530 eurot). Seega on ajavahemiku 01.10.2016 – 30.03.2017 eest väljamõistetava ühekordse hüvitise suurus kummalegi hagejale 455 eurot ning alates 01.04.
  34. a 3 120 eurot kuus. Ringkonnakohus märgib, et kuna elatis mõistetakse välja kalendrikuu põhiselt, siis ehkki ringkonnakohus teeb otsuse 30.03.
  35. a, on selle otsusega kaetud ka märtsikuu viimane päev 31.03.
  36. a ning jooksev elatis kuulub väljamõistmisele alates 01.04.
  37. a.
  38. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud apellandi seisukoht, et hinnates tema varalist seisundit tuleb lähtuda netosissetulekust. Brutotöötasu ulatuses ei ole isikul tegelikult kasutada rahalisi vahendeid ning selles ulatuses ei ole isikul seega võimalik ka panustada rahaliselt ei iseenda ega ka ülalpeetavate vajadusteks. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja brutotöötasu alates oktoobrist 2016 oli 719 eurot kuus. Arvestades maksuvaba tulu määra (170 eurot kuus) jääb seega kostja netotöötasuks igakuiselt 609 eurot. Sellele lisandub töövõimetuspension 167,40 eurot kuus, kokku on seega kostja käsutuses rahalisi vahendeid 776,40 eurot kuus. Ehkki praegusel juhul on kostja esitanud tõendid, et tema töövõime on 40 % ulatuses piiratud, ei anna ainuüksi see asjaolu alust kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada ning selles osas puudub alus heita maakohtule ette menetlusnormi rikkumist või materiaalõigusnormi väära kohaldamist. Kostja on suutnud ka piiratud töövõime tingimustes teenida sissetulekut, mis ületab mõnevõrra Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu miinimummäära. Oletuslikud on kostja väited, mille kohaselt ei pruugi tal edaspidi tema tervislikust seisundist lähtudes enam regulaarne sissetulek säilida.
  39. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et põhjendatud ei ole kostja sissetuleku jaotamine aritmeetiliselt 4 isiku (kostja enda ja tema 3 alaealise lapse) vahel. Selliselt on maakohus kohaldanud vääralt PKS § 102 lg-t 2, mille kohaselt tuleb vanemal kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Rahaliste vahendite ühetaoline kasutamine ei tähenda sissetuleku mehaanilist jaotamist võrdsete summadena nii vanema kui ülalpeetavate laste vahel. Selle asemel tuleb vahendid jaotada selliselt, et nii vanemale kui lastele oleks võimalik saavutada ligilähedaselt sarnane elatustase. Ringkonnakohtu arvates ei ole täisealise isiku puhul võimalik tagada mõistlikku toimetulekut sama summa eest, nagu mõistetakse elatisena välja alaealisele lapsele. Esiteks on täisealisel isikul erinevalt lapsest üldjuhul ka erinevaid rahalisi kohustusi, mille täitmisest ei pruugi tal olla võimalik loobuda. Teiseks osaleb alaealise lapse ülalpidamises ka teine vanem, mille tulemusena lapse ülalpidamiseks kättesaadavate vahendite maht sisuliselt kahekordistub (eeldades, et vanemate varaline seisund on ligikaudselt sarnane). Praegusel juhul on laste ema selgitanud, et ta töötab lasteaiaõpetajana, hagiavalduse kohaselt oli hagi esitamise aja seisuga tema brutotöötasu 832 eurot, millele lisandusid lastetoetused. Vanemate varaline seisund on ligikaudu sarnane. Seejuures jääb mõlema vanema teenitav sissetulek alla riigi keskmise, mistõttu ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud lähtuda sellest, et igale alaealisele lapsele (kummagi vanema ülalpidamisel on 3 last) kuluks vahendeid Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga ulatuses (
  40. aastal 430 eurot kuus, PKS § 101 lg 1 ning eeldades mõlema vanema poolset ühetaolist panust). Lastele tehtavad kulutused ei saa ületada vanema varalisest seisundist lähtuvat tavapärast määra.
  41. Maakohus on viidanud Riigikohtu
  42. märtsi
  43. a otsusele nr 3-2-1-7-05 otsusele, milles märgiti, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega ega ole ülemäära suur. Ringkonnakohus on seisukohal, et Riigikohtu seisukoht põhineb 12 aasta tagustel andmetel ning praeguseks ajaks on oluliselt muutunud Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumtöötasu suhe lapse arvestuslikesse ülalpidamiskuludesse. 4
  44. aastal oli kuupalga alammäär 2690 krooni (172 eurot), samal ajal oli vanusegrupis 7-13 eluaastat ühe lapse arvestuslikuks keskmiseks ülalpidamiskuluks 2182 krooni (139 eurot). Kuna miinimumelatiseks oli tolle aja seisuga (172:2 =) 86 eurot kuus, siis moodustas miinimumelatis 62 % arvestuslikust keskmisest ülalpidamiskulust, mis ei olnud ülemäära suur.
  45. a novembris avaldatud uurimuse kohaselt (vt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE poolt välja töötatud materjal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“, kättesaadav veebiaadressil http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) oli 2010 – 2012 aastatel keskmine ülalpidamiskulu ühele lapsele 280 eurot kuus. Uurimuse p 7.3 kohaselt tuleks 2012.a seisuga arvestatud keskmist väärtust korrigeerida vastava perioodi tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Statistikaameti kodulehekülje andmetel on perioodil 2012 – 2016 toimunud tarbijahinnaindeksi muutus 2,3 %. Seega on keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu kasvanud 6,44 euro võrra ning
  46. a lõpu seisuga sai keskmiseks ülalpidamiskuluks lugeda 286,44 eurot. Seega moodustab aasta 2016 seisuga miinimumelatis juba 75 % lapse arvestuslikust keskmisest ülalpidamiskulust ning lapse ülalpidamiskulu jääb sel viisil ¾ ulatuses lahus elava vanema kanda. Lisaks on osa laste vajadustest ilmselt kaetud riiklike toetuste ja hüvitistega.
  47. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust lähtudes on põhjendatud apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ja mõista kostjalt välja elatis kummagi hageja kasuks summas 120 eurot kuus. Laste seaduslik esindaja nõustus miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmisega, kuid vanemad ei ole sõlminud omavahel kompromissi ning ringkonnakohtul tuleb kontrollida elatise summa põhjendatust arvestades kostja sissetuleku suurust. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab kostja varaline seisund tasuda elatist mõnevõrra suuremal määral kui tema poolt pakutud 100 eurot kuus ning apellatsioonkaebuses taotletu ei ole selles ulatuses täielikult põhjendatud. Ringkonnakohus lähtub elatise suuruse kindlaksmääramisel eelkõige laste vajadustest. Kui ühe lapse arvestuslikust ülalpidamiskulust (286 eurot) lähtudes jääks kummagi vanema kanda 143 eurot, siis ringkonnakohtu poolt kostjalt väljamõistetav summa 120 eurot kuus ühe lapse kohta on lapse vajadusi suuremas ulatuses arvestav. Kui arvestada, et kostja panustab kummagi hageja ülalpidamiseks 120 eurot ja oma kolmanda lapse ülalpidamiseks enda kinnitusel 100 eurot kuus, jääb talle tema enda vajaduste katteks 436,40 eurot kuus, s.o üle poole tema igakuisest sissetulekust. Ringkonnakohtu hinnangul on 120 euro suuruse elatise tasumine kahele lapsele kostjale jõukohane. Ehkki kostja enda vajaduste katteks jääv rahasumma jääb allapoole riigis kehtivat miinimumtöötasu määra, ei tule selle summa arvelt enam tasuda elatist.
  48. Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et pooltel oleks menetluses tekkinud hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.