2-16-16578/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-16578 Tsiviilasi J.P. hagi V.P. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1741 eurot 49 senti Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. detsembri 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.P. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): J.P. (isikukood XXXX), seaduslik esindaja S.P. Vastustaja (kostja): V.P. (isikukood XXXX) RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. detsembri 2016 otsus osas, milles maakohus jättis J.P. elatisenõude ajavahemiku
5. märts 2016 kuni
6. november 2016 eest summas 1008 eurot 85 senti rahuldamata.
7. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista V.P.ilt J.P. kasuks välja elatis ajavahemiku
8. märts 2016 kuni
9. november 2016 eest summas 1008 eurot 85 senti.
10. Muus osas jätta Viru Maakohtu
11. detsembri 2016 otsus muutmata.
12. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
13. Lugeda Viru Maakohtu
14. detsembri 2016 otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „5.1 Hagi rahuldada osaliselt. 5.2 Välja mõista V.P.ilt J.P. kasuks elatis alates
15. novembrist 2016 summas 215 eurot kuus kuni J.P. täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXXX, või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni, kusjuures elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. 5.3 Väljamõistetud elatis kanda S.P. arvele nr XXXXXX iga kuu
16. kuupäevaks selgitusega „elatis“. 5.4 Välja mõista V.P.ilt J.P. kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku
17. märts 2016 kuni
18. november 2016 eest summas 1008 eurot 85 senti. 5.5 Jätta J.P. elatisenõue tagasiulatuvalt ajavahemiku
19. märts 2016 kuni
20. november 2016 summas 732 eurot 64 senti rahuldamata. 5.6 Menetluskulud jätta poolte endi kanda.“
21. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
22. J.P. (hageja) esitas
23. novembril 2016 Viru Maakohtule V.P.i (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja igakuise elatise 215 eurot alates hagiavaldusest esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, kusjuures elatis ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja elatise 1741 eurot 49 senti ajavahemiku
24. märts 2016 kuni
25. november 2016 eest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 2 Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Kostja maksab elatist ebaregulaarselt. Kostjal on elatise võlgnevus ajavahemiku
26. märts 2016 kuni
27. november 2016 eest 1741 eurot 49 senti. Kostja on lapse arvele tasunud igakuiselt teatud summasid, eelnevalt hageja seadusliku esindajaga kokku leppimata. Samas on kostja kasutanud hageja arvet ka oma isiklikeks ostudeks.
28. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma elatist seadusega kehtestatud miinimummääras alates hagiavalduse esitamist. Tagasiulatuvalt ei ole kostja nõus elatist maksma, kuna on ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on kandnud hageja kontole 1250 eurot, samuti on ta ostnud hagejale vajalikke esemeid (ka kallihinnalisi, nt jalgratas ja telefon), ning andnud hagejale taskuraha, ostnud toiduaineid, maksnud vabaaja ürituste eest. MAAKOHTU LAHEND
29. Viru Maakohus rahuldas
30. detsembri 2016 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 215 eurot alates
31. novembrist 2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni (so kuni XXXX) või kuni vanema varalise seisundi või hageja vajaduste muutumiseni, kusjuures elatis ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Maakohus jättis rahuldamata hageja elatisenõude ajavahemiku
32. märts 2016 kuni
33. november 2016 eest. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kosja nõus maksma lapsele elatist seadusega kehtestatud miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja igakuine elatis 215 eurot alates hagi esitamisest. Kostja esitatud konto väljavõttest selgub, et kostja on alates märtsist kuni novembrini 2016 tasunud 1250 eurot hageja arvele. Hageja konto väljavõttest nähtub, et hageja arvet on kasutanud mõlemad vanemad. Praegusel juhul saab lugeda, et perioodil märtsist kuni oktoobrini täitis kostja vabatahtlikult ülalpidamise kohustust. Samuti ei ole kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel kokkulepet, millisele arvele ja millises ulatuses tuleks ülalpidamiskohustuse täitmiseks mõeldud summad maksta. Ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et perioodil märtsist kuni oktoobrini 2016 oleks hageja nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist või et hagejale põhjustati kahju. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
34. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada täielikult. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud materiaalõiguse norme ning hinnanud tõendeid valesti. Praegusel juhul ei olnud ema nõusolekut ega hilisemat heakskiitu elatise kandmiseks lapse arvele. Ei ole õige kohtu väide, mille kohaselt satuks kostja raskesse majanduslikku olukorda. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja on tasutud elatise hulka arvestanud ka elatise maksmise alates jaanuarist 2016 ning ka
35. novembri
36. Kuigi maakohus on leidnud, et mõlemad vanemad on lapse pangakontot kasutanud, on ta jätnud hindamata, mis otstarbel ja kelle huvides. 3
37. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
38. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hageja elatisenõude ajavahemiku
39. märts 2016 kuni
40. november 2016 eest summas 1008 eurot 85 senti rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hageja elatisenõue vastavas summas rahuldada. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
41. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Apellatsiooniastmes vaidlevadki pooled selle üle, kas kostja peab maksma hagejale elatist 1741 eurot 49 senti ajavahemiku
42. märts 2016 kuni
43. november 2016 eest, st enne hagi esitamist. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole nimetatud perioodil ülalpidamiskohustust üldse täitnud, kuna vanem, kelle juures hageja elab (hageja ema) ei ole andnud nõusolekut elatise kandmiseks lapse pangakontole. Kostja vastuväiteks on see, et tema on ülalpidamiskohustust täitnud.
44. Ringkonnakohus selgitab, et elatise väljamõistmisel saab ülalpidamiskohustuse lugeda täidetuks (sh osaliselt täidetuks), kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh õigele isikule. Kuigi üldjuhul loetakse, et vanem on täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb, on erandina võimalik lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks ka siis, kui ülalpidamiskohustus täideti otse lapsele, sh raha kanti lapse arveldusarvele. Selleks peab lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem andma eelnevalt nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks (vt Riigikohtu
45. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 12).
46. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et hageja pangakonto väljavõttest (tl 34–35) nähtuvalt on hageja arvet kasutanud mõlemad vanemad, ning seda ei ole hageja oma apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem kasutab lapse arvet (nt kommunaalmaksete tegemiseks) ning samale arvele on teine vanem kandnud oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks raha, on esimene vanem sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise heaks kiitnud.
47. Eelnev ei tähenda aga seda, et kostja on ülalpidamiskohustuse täielikult täitnud. Maakohus on ekslikult märkinud, et vaidlusalusel ajavahemikul on kostja tasunud 1250 eurot. Seejuures arvestas maakohus
48. jaanuari 2016,
49. veebruari 2016 ja
50. novembri 2016 makseid, mis vaidlusalusesse ajavahemikku ei kuulu. Kostja konto väljavõttest (tl 23) nähtuvalt tasus kostja vaidlusalusel ajavahemikul hagejale elatist 800 eurot. Asjaolu, et kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel ei olnud kokkulepet elatise suuruse kohta, ei tähenda seda, et kostja võis maksta elatist enda äranägemisel.
51. aastal oli elatise seadusest tulenevaks miinimummääraks 215 eurot, samal ajal tasus kostja elatist 100-150 eurot kuus, kusjuures juulis ja oktoobris 2016 kostja elatist ei tasunud (tl 23). Vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka juhul, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt (vt Riigikohtu
52. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 11). 4
53. Maakohus on märkinud, et praegusel juhul ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vaidlusalusel perioodil oleks hageja nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist või, et hagejale põhjustati kahju. Tuleb möönda, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla tema jaoks ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Samas ei mõjuta järjepidevalt ülalpidamiskohustuse nõudmata jätmine õigustatud isikule nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga tuleb arvestada nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu
54. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20). Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestatakse nõude ulatuse määramisel nii õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
55. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14).
56. Hageja nõuab elatist 1741 eurot 49 senti ajavahemiku
57. märts 2016 kuni
58. november 2016 eest (8 kuu 3 päeva eest). Siinkohal on oluline märkida, et maakohus on elatise välja mõistnud alates
59. novembrist 2016 (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). Kostjat ei saa kohustada maksma elatist
60. novembri 2016 eest kahekordselt. Seega saab hageja nõuda elatist 1734 eurot 33 senti (8 x 215 + 215 : 30 x 2) ajavahemiku
61. märts 2016 kuni
62. november 2016 eest (8 kuu 2 päeva eest). Kuna ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et kostja ülalpidamiskohustuse saab lugeda täidetuks 800 euro osas, tuleb nimetatud summa osas hageja nõuet vähendada. Hageja on välja toonud, et kostja kasutas hageja arvet ka isiklikes huvides, nimelt tasus kostja
63. aprillil 2016 OÜ-le Avaldi 11 eurot 11 senti, kandis
64. aprillil 2016 30 eurot enda arvele ning tasus
65. oktoobril 2016 OÜ-le Relika 33 eurot 40 senti (tl 36). Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Asjas puudub vaidlus, et nimetatud maksed ei ole seotud hageja ülalpidamisega, mistõttu tuleb need summad tasutud elatisest maha arvata (800 eurot - 11.11 eurot – 30 eurot - 33.40 eurot). Hageja põhjendatud nõue on seega 1008 eurot 85 senti (1734 eurot 34 senti – 725.49 eurot).
66. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul elatise vähendamise aluseid. Vaidlusalusel perioodil oli kostja töötasuks 13 527 eurot 94 senti (tl 21). Ka kostja ise ei ole välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et 1008 euro 85 sendi suuruse elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt asetaks teda äärmiselt raskesse olukorda.
67. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks