KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-101

) § 113 lg-s 1 sätestatud määras; määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette hiljemalt elatise tasumise kuule eelneva kuu

1. kuupäeval. Hagiavalduse kohaselt elavad hageja vanemad alates
2. a jaanuarist lahus. Hageja elab koos emaga ja kostja (isa) ei täida hageja ülalpidamise kohustust.
3. Kostja tunnistas hagi osaliselt, paludes määrata elatise suuruseks 150 eurot kuus. Kostja väitel on ta hagejale vabatahtlikult elatist maksnud. Kostja töötasu ei võimalda suuremat elatist maksta, kuna kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last – A (sünd 2011) ja B (sünd 2016). Elatise väljamõistmisel hagis nõutud suuruses jääksid kostjaga koos elavad lapsed hagejaga võrreldes halvemasse olukorda. Kostjale kuulub kaks korterit. Teise korteri ostis ta seoses pere suurenemisega ning sellega seoses on tal kohustus panga ees. Kostja vanemad on vormistanud kostja nimele garaaži, mida kasutab edasi kostja isa, sest kostjal autot ei ole. 2 MAAKOHTU LAHEND
4. Viru Maakohus rahuldas
5. novembri 2016 otsusega hagi osaliselt ja mõistis D.G.lt välja elatise E.U. kasuks alates
6. juulist
7. a 185 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 86% perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast ühe lapse kohta kuus, kuni E.U. täisealiseks saamiseni, s.o
8. septembrini
9. E.U. hagi elatise väljamõistmiseks hagi esitamisele eelnenud aasta eest ning hagi esitamisele eelnenud aasta eest viivise saamiseks jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja keskmine töötasu 743,29 eurot kuus. Lisaks hagejale on kostja ülalpidamisel veel kaks alaealist last. Kostjale kuulub küll kaks korterit, kuid tegemist ei ole kergelt realiseeritava varaga, mida võiks kasutada hageja nõude täitmiseks – kostja ostis 27.05.2016 seose pere suurenemisega suurema korteri ja nii olemas olnud kui ka uuele korteriomandile on seatud ühishüpoteek hüpoteegisummaga 20 800 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et kas või ühe korteri võõrandamine ei ole hageja huvides, sest müügist laekuva summa arvelt kaetakse eelkõige laenulepingust nr 16-047701-EL tulenevad kohustused. Teiste laste olemasolu annab alust vähendada elatist perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 järgi alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära, sest elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Kohus arvestas ka seda, et kostja ei ole otseselt hoidunud kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et kostja on maksnud elatist üldjuhul regulaarselt, kuid hageja seadusliku esindaja arvates ebapiisavas suuruses. Kuna kostja on ülalpidamiskohustust oma võimaluste piires täitnud, ei pidanud kohus mõistlikuks rahuldada hagi esitamisele eelnenud aasta elatisnõuet. Elatise väljamõistmine hagi esitamisele eelnenud aasta eest paneks kostja veelgi raskemasse olukorda, mis võib kahjustada ka hageja huvisid. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10. E.U. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
11. novembri 2016 otsuse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata hagi esitamisele eelnenud aasta eest elatise ja viivise väljamõistmise nõue ja menetluskulud poolte endi kanda, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis hagi esitamisele eelnenud aasta eest 1280 eurot ja seadusjärgses määras viivis nimetatud summalt alates kohtulahendi jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni ning jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes kostja kanda. Samuti palub apellant määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette hiljemalt elatise tasumise kuule eelneva kuu
12. kuupäeval. Elatis ja elatise võlgnevus tuleb tasuda N.U. pangakontole nr XXXX selgitusega „E elatis ja/või elatise võlgnevus“. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohtu seisukoht, et kostja on maksnud lapsele elatist üldjuhul regulaarselt, kuid hageja seadusliku esindaja arvates ebapiisavas suuruses, eksitav. Kuna kostja ei maksnud elatist ega võtnud osa hageja kasvatamisest, taotles hageja hagiavalduses elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Nõude suuruseks oli 2480 eurot (01.07.–31.12.
13. a 975 eurot (5 × 195) ja 01.01.–01.07.
14. a 1505 eurot (7 × 215)). Vastavalt kokkuleppele kompenseeris kostja perioodil 21.06.2015–21.06.2016 hageja seaduslikule esindajale 1200 eurot XXXX korteri ostmise ja remondilaenu kulutusi. Seetõttu nõustus hageja seaduslik esindaja lugema kostja poolt korteri ostu ja remondikulude katteks tasutu elatiseks; 3 2) on kohtu seisukoht, et kostja on ülalpidamiskohustust oma võimaluste piires täitnud, ebaõige. Kuni kolmanda lapse sünnini XXX.2016 ja XXX.
15. a 4-toalise korteri ostmiseni oli kostjal võimalik tasuda hagejale elatist miinimummääras, kuid puudus tahe; 3) jättis kohus kostja varalise seisundi hindamisel põhjendamatult tähelepanuta kostjale kuuluva garaaži XXXX, pindalaga 76 m
16. Kostja märkis, et tal ei ole autot ega juhiluba ja garaaži kasutab kostja isa. Seega on tegemist varaga, mida kostja ei vaja. Arvestades garaaži asukohta (korruselamute vahetus läheduses eramajade piirkonnas) ja suurust, on tegemist likviidse varga, mille võõrandamisel saab kostja täita hagi esitamisele eelnenud aasta elatisnõude ilma enda olukorda halvendamata. Garaaži maksumus on nõudest kordades suurem. Kohus jättis arvestamata, et kostja pakkus kompromissina elatisvõlgnevuse tasumist graafiku alusel. Kompromiss jäi sõlmimata kostja mittenõustumise tõttu. Kohus on valesti hinnanud ka kostja kinnisvara väärtust. Arvestades, et XXXX korteriomandi eeldatav väärtus on laenulepingu alusel 18 000 eurot ja ostuhind oli 16 000 eurot, siis jääks korteriomandi võõrandamisel kostjale eeldatavalt 2000 eurot ning kostja vabaneks laenukohustusest, mis mõjutaks kostja finantsvõimekust positiivselt; 4) jättis kohus tähelepanuta hageja taotluse määrata kindlaks elatise maksmise kuupäev; 5) jättis kohus menetluskulud ebaõigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ülalpidamisasjas jaotatakse menetluskulud üldnormide, s.o TsMS § 162 ja § 163, või erinormina TsMS § 164 lg 3 alusel. Kuna hageja elatisnõue rahuldati osaliselt, s.o 86% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel rahuldatud nõude ulatuses kostja kanda.
17. D.G. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja peres kaks alaealist last ja kostja peab jagama oma sissetulekut nii, et kõigi laste heaolu oleks tagatud. Kohus andis kostja varale õiglase hinnangu. Kohtla-Järvel ei ole kinnisvaral väärtust. Ka kahest korterist ühe müümisel on kostja kohustatud pangale tagastama laenusumma täies ulatuses. Garaaži ei saa hüpoteegiga koormata, kuna see ei kujuta väärtust ei pangale ega potentsiaalsele ostjale; 2) leidis kohus õigesti, et kostja maksis hagejale regulaarselt elatist 150–200 eurot kuus ja järelikult ei ole hagejal alust nõuda elatist varasema perioodi eest. Hageja vanemate varalised vaidlused lahendati kooselu ajal, s.o 9 aastat tagasi. Õige on ka kohtu seisukoht, et elatise väljamõistmine hagi esitamisele eelnenud aasta eest paneks kostja veelgi raskemasse olukorda, mis võib kahjustada ka hageja huvisid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 04.11.2016 otsuse osaliselt, s.o osas, millega maakohus jättis kostjalt täies ulatuses välja mõistmata hagi esitamisele eelnenud aasta eest elatise ja viivise elatisvõlgnevuselt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks perioodi 04.07.2015 kuni 03.07.2016 eest 915,60 eurot ja seadusjärgse viivise elatisvõlgnevuselt. Samuti määrab ringkonnakohus kindlaks igakuise elatise tasumise kuupäeva.
19. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 4 Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti hagi esitamisele eelnenud aasta eest elatise ja viivise väljamõistmise nõue rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Samuti palub hageja määrata kindlaks elatise tasumise kuupäev. Seega ei ole vaidlust selles, et kostja on kohustatud maksma hageja ülalpidamiseks elatist alates 04.07.
20. a 185 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 86% perekonnaseadusega kehtestatud elatise alammäärast kuus. Apellatsioonikohtul tuleb otsustada, kas kostjal tuleb tasuda hagejale elatist ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist kokku summas 1280 eurot, kas kostjalt tuleb välja mõista viivis hagi esitamisele eelnenud aja elatisvõlgnevuselt ja kas hageja taotlus elatise tasumise kuupäeva kindlaks määramiseks on põhjendatud. Samuti tuleb kontrollida maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
21. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagiavaldusele eelnenud aasta elatisnõue tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, kuivõrd kostja on ülalpidamiskohustust oma võimaluste piires täitnud ja elatise väljamõistmine hagi esitamisele eelnenud aasta eest paneks kostja veelgi raskemasse olukorda. Riigikohus on selgitanud (nt lahendites nr 3-2-1-35-16, p 20; 3-2-1-136-13, p-d 12, 13, 14), et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohus on korduvalt selgitanud ka seda (nt lahendis nr 3-2-1-118-12, p 16), et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Maakohus on tuvastanud, et kostja puhul esineb PKS § 102 lg 2 järgi alus vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära, sest elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Kostjal tuleb maakohtu otsuse kohaselt alates 04.07.2016 tasuda hagejale elatist 86% perekonnaseadusega kehtestatud elatise alammäärast ühe lapse kohta. Kostjal on ringkonnakohtu arvates võimalik maksta hagejale tagasiulatuva perioodi eest elatist samuti 86% ulatuses perekonnaseadusega kehtestatud elatise alammäärast, kuna kostjal on olemas vara, mille arvel saada vahendeid tagasiulatuva elatisnõude täitmiseks. Maakohus on jätnud arvestamata, et kostjale kuulub garaaž XXX (tl 72), mille kohta kostja on kinnitanud, et ta seda ei kasuta ega vaja (tl 27). Puudub alus arvata, et garaažil puudub väärtus. Kuna hagi esitati 02.07.2016, saab hageja PKS § 108 alusel nõuda tagasiulatuvat elatis perioodi juuli 2015 kuni juuni 2016 eest. Selle ajavahemiku miinimumelatis moodustas 2460 eurot (6 × 195 + 6 × 215), mitte 2480 eurot nagu hagis on arvutatud. 86% 2460 eurost moodustab 2115,60 eurot. Kohtuistungil nõustus hageja seaduslik esindaja lugema kostja poolt varasemalt makstud 1200 eurot tagasiulatuva perioodi elatisnõude katteks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis 915,60 eurot (2115,60 – 1200). Ringkonnakohtu arvates ei ole alust arvata, et tagasiulatuva elatisnõude sellises ulatuses rahuldamine paneks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus märgib, et hageja on oma 21.03.2017 esitatud täiendavale seisukohale lisanud tõendi selle kohta, et kostja on pärast maakohtu otsuse tegemist võõrandanud ühe talle 5 kuuluvatest korteritest, s.o korteri XXXX, ja kustutatud on ka varem korteriomandit koormanud hüpoteek. Nimetatud tehingu tegemine vähendas eeldatavalt kostja kohustusi Swedbank AS ees ning parandas ühtlasi kostja majanduslikku olukorda.
22. Hageja on taotlenud elatisvõlgnevuselt seadusjärgse viivise väljamõistmist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni.

§ 101

lg 1 p 6 järgi on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda viivist.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

§ 113

lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Ringkonnakohus leidis eespool, et kostja ei tasunud tagasiulatuva nõude perioodil hagejale elatist piisavas suuruses ja rahuldas seetõttu elatisvõlgnevuse nõude osaliselt. Seega on hageja viivisenõue seadusega kooskõlas ning tuleb rahuldada.

1. Õige on apellandi etteheide, et maakohus on jätnud tähelepanuta hageja taotluse määrata kindlaks elatise maksmise kuupäev. Hageja palub määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette hiljemalt elatise tasumise kuule eelneva kuu
2. kuupäeval. Kuivõrd kostja ei ole hageja sellisele taotlusele vastuväidet esitanud, eeldab ringkonnakohus, et kostjale sobib, kui elatise tasumise tähtajaks määratakse iga kuu
3. kuupäev. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, seega peab õigustatud isik saama elatist kasutada koheselt alates kalendrikuu esimesest kuupäevast. Sellest tulenevalt on põhjendatud, et iga kuu
4. kuupäevaks tuleb tasuda ette järgmise kuu elatis. Kostja ei ole põhjendanud, et tal puuduvad võimalused täita ülalpidamiskohustust eelneva kuu
5. kuupäevaks. Ringkonnakohus arvestab siinkohal ka seda, et kostja kontoväljavõttest (tl 82) nähtuvalt on kostja varasemalt teinud valdava enamuse igakuised elatismakseid hageja seadusliku esindaja kontole vahemikus kuu 4.–
6. kuupäevani.
7. Õige on apellandi väide, et maakohus on menetluskulude jaotamisel lähtunud valest sättest. Ülalpidamisasja menetluskulusid ei saa jaotada TsMS § 164 lg 1 alusel, mis sätestab menetluskulude jaotuse hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas. Samas leiab ringkonnakohus, et TsMS § 163 lg 1 alusel on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus poolte endi kanda, kuivõrd nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et vaidluse asjaoludest lähtuvalt ei saa poolte põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suured. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja