Obsah (7)

§ 367§ 656§ 657§ 651§ 230§ 277§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2017. a Tartu Tsiviilasja number

§ 367alusel alates 22.

novembrist 2016 kuni põhinõude (2669 eurot 59 senti) tasumiseni seadusjärgses, s.o VÕS § 113 lg-s 1 ls-s 2 sätestatud määras. 3 Kahju hüvitamise nõude summas 224 eurot 25 senti jättis kohus rahuldamata, leides, et kahjunõuet ei ole hageja millegagi tõendanud. Kohustuse rikkumine on küll eeldus kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi, kuid eeltoodu ei tähenda seda, et hageja vabaneb nõude põhjendamise ja tõendamise kohustusest. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud koos viivistega palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas kohus valesti tõendeid ja rikkus menetlusnorme, millega kaasnes ebaõige lahend. Kostja leidis, et maakohtu otsus ei vasta

§-le 436 lg 1 ja §-le 232 lg 1 ja

1. Kostja on seisukohal, et maakohus on alusetult jõudnud järeldusele, et kostja pidi tõendama, et tal kohustust hageja ees ei ole. Maakohus eksis tõendamiskoormise jagamisel. Kohustuse olemasolu peab tõendama hageja. Peab tõendama, kellele ta on kauba müünud, kellele selle ka üle andnud. Hageja on esitanud nõude tasuda tema poolt põhivõlgnikule müüdud kauba eest. Seega peab ta tõendama tehingu reaalset toimumist ja põhivõlgniku seotust. Iseenda koostatud arvete esitamine (milliseid ei ole tunnistanud ka põhivõlgnik ise, kuna arved on tasumata) ei tõenda usaldusväärselt tehingu toimumist, eriti olukorras, kui on arusaamatu, kellega siiski tehing sõlmiti ja kes esindajana kauba vastu võttis. Kostja jaoks on tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega, st ei ole tehingut teinud, ei ole kaupa saanud, mille tõendamine on eriti komplitseeritud. Kostjale jääb arusaamatuks, kes võimalikest töötajatest/selleks volitatud isikutest, on kaupa tellinud ja vastu võtnud ning tal puudub võimalus asuda seda ümber lükkama omamata seda teadmist. Seega võlgnikul kohustuse olemasolu peab vaidluse korral tõendama selle olemasolule toetuv pool. Kostja vastuväited on lubatavad VÕS § 149 lg 1 järgi, käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Kostjale jääb arusaamatuks, miks kohus ei teavitanud või ei osutanud tähelepanu asjaolule, et kostja seisukohas märgitud allkirjanäidised ei jõudnud kohtuni. Kostja esitas allkirjanäidised apellatsioonkaebusega ning palus need kohtumaterjalidele lisada. Kostja selgitas, et ta oli veendunud, et lisad on esitatud ja kohus ei teatanud talle esinevast puudusest ning ei selgitanud vajadust esitada asjaolu osas tõendeid. Samas on kohus sellele puudusele viidanud alles kohtuotsuses. Kostja on seisukohal, et tegemist on mõjuva põhjusega tõendi esitamiseks teises kohtuastmes.
2. Hageja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuse kohaselt ei ole kostja oma kaebuses välja toonud ühtegi uut tõendatud asjaolu ja on tuginenud oma kaebuses sisuliselt samadele vastuväidetele, millele on maakohus oma otsuses hinnangu andnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt s.o maakohtu otsuse tühistamist puudutavas osas. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu

§ 656

lg 1 p 5 alusel osas, milles hagi rahuldati ja saata tsiviilasi tühistatud osas

§ 657lg 1 p 3 alusel Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

4 Maakohus ei ole otsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud ega kohtuotsust piisavalt põhjendanud, ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis hageja nõude rahuldamata.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

1. Hageja nõuab kostjalt kui kauba ostja käendajalt müügilepingujärgse tasu maksmist. Hageja ja Astnik Ehitus OÜ sõlmisid
2. mail 2012 krediiditingimustega müügilepingu nr 5737 (leping, tl 21). Lepingu esemeks olid lepingu p. 1 1 järgi kaubad, ostja pidi tasuma lepingu p 4.2 järgi kauba eest kauba vastuvõtmise päeval või müüja poolt esitatud arve-saatelehtede või arvete alusel nendel näidatud tähtpäevaks.
3. mail 2012 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille p 1.1 järgi kohustus kostja vastutama nimetatud müügilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest.
4. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 149 lg 1 järgi võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on menetluses esitanud müügilepingu, käenduslepingu, allkirjastamata arve-saatelehed (tl 24 jj) ning Nikolai Astaševi poolt allkirjastatud arve-saatelehed (tl 57 jj). Kostja väitel on hageja nõue tõendamata ja ebaselge, kostja on leidnud terve menetluse kestel, et hageja ei ole menetluses tõendanud, kes on kauba tellinud ja vastu võtnud. Kostja väitel on saatelehtede järgi ilmne, et neid on allkirjastanud erinevad isikud ühe ja sama isiku eest. 9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on menetluses määranud ebaõigesti tõendamiskoormise. Maakohus leidis otsuse p-s 10, et arve-saatelehtedele ei ole küll alla kirjutanud kostja, kuid kuna kohtule ei ole teada, milline on Nikolai Astaševi allkiri, on kostja väited selle kohta, et viimane ei ole arveid tellija ega kaubasaajana allkirjastanud paljasõnalised ja tõendamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult järeldanud, et vastutusest vabanemiseks tulnuks kostjal tõendada, et ostja Astnik Ehitus OÜ on kohustuse hageja ees täitnud või et tal kohustust hageja ees ei ole. Kostja väidab, et dokumendile ei ole alla kirjutanud Nikolai Astašev. Tegemist on dokumendi ehtsuse vaidlustamisega

§ 277mõttes.

Kuigi praegusel juhul ei vaidlusta allkirja ehtsust mitte isik ise (ega ka mitte võlgnik), vaid käendaja, piisab ringkonnakohtu hinnangul siiski dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks

§ 277

lg 1 mõttes käendaja väitest, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi. Seega kui hageja tugineb kauba lepingujärgsele tarnimisele Astnik Ehitus OÜ-le arve-saatelehtede alusel, peab hageja seda kostja vastuväite esitamisel ka tõendama (vt Riigikohtu

1. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-16, p 10). Maakohus leidis otsuse p-s 10, et ühestki kohtule esitatud tõendist ei tulene, et kaupu oli pädev vastu võtma üksnes Nikolai Astašev ja mitte keegi teine Astnik Ehitus OÜ töötajatest. Asja materjalidest ei tulene, et kohus oleks poolte seisukohta selles osas küsinud. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei oma asjas tähtsust, kas alla kirjutanud isik on sama, kelle nimi on allkirja juures nimetatud (seega kes on tahteavalduse teinud isik), ei põhine tsiviilõiguse üldpõhimõtetel. 5
2. Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus on oluliselt rikkunud eelmenetluse sätteid jättes täielikult täitmata selgituskohustuse tõendamiskoormise jaotumise suhtes, asjas ei ole esitatud selle lahendamiseks olulisi tõendeid, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada pooltele tõendamiskoormise jaotumist menetluses ja anda võimalus tõendite esitamiseks. 11.

§ 173lg 3 alusel jaotab menetluskulud maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 6