Avalduse kohaselt on täitedokumendiks Viru Maakohtu 09.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-60716, võlgnikul on elatisevõlg ning avaldaja on võlgnikku hoiatanud õiguste ja lubade peatamise kohta. Võlgnik ei täitnud kohustusi vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Sissenõudja toetas avaldust. MAAKOHTU SEISUKOHT 2. Viru Maakohus rahuldas avalduse 15.september 2016. a määrusega ja peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse.
lg 1 sätestab, et kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
lõike 1 punkti 1 kohaselt esitab kohtutäitur kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust.
lõike 2 kohaselt ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt
lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise, põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik pole tõendanud elatise võlgnevuse täitmisele asumist ega põhjendanud, miks on juhtimisõiguse peatamine tema suhtes ebaõiglane. Maakohus märkis, et võlgniku õiguste peatamise kui võlgniku suhtes kasutatava meetme eesmärk ei ole võlgnikku karistada tehtud teo eest (elatise tasumata jätmine). Nimetatud meede 2 on seaduselooja poolt kehtestatud tõkendina, mis peab sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks seda teha ei saa. Sellepärast ei seata hoiatuses võlgnikule tingimust, et ta peab tasuma kogu elatise võlgnevuse vältimaks edasist kohtumenetlust, kus tema õigusi võidakse piirata. Võlgniku õiguste piiramise eesmärgiks on tagada lapsele igakuine elatis, mitte kogunenud võlgnevuse sisse nõudmine. Seetõttu on regulatsioon loodud sellisena, et kui võlgnik asub peale hoiatuse kättetoimetamist korrapäraselt igakuist elatist tasuma, siis tema õigusi ei piirata. Varasemalt kogunenud võlgnevus tuleb sisse nõuda kasutades teisi täitemenetluse meetmeid. Võlgniku väide, et
on karistusseadustikust tuntud teo karistatavuseks tunnistamise analoogia põhjal rakendatav alates 1.03.2016 elatisvõlgnike suhtes alustatud täitemenetluste suhtes ja ei laiene varasematele täitmisele sundimise asjadele, on kohtu hinnangul eelmises lõigus esitatu põhjal alusetu. Täitemenetluse seadustik ega selle rakendussätted ei sätesta midagi seaduse tagasiulatuva rakendamise kohta, sest TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Kahe kuu jooksul korrapärane elatise maksmine tähendab elatise maksmist täies mahus. 9.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel mh siis, kui võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise. See tähendab, et määruskaebuse esitaja juhtimisõigus ei ole peatatud lõplikult ning määruskaebuse esitajal on võimalik juhtimisõigus saada tagasi juba siis, kui ta on tasunud kolme kuu elatise. 10. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.