Obsah (5)

§ 442§ 171§ 67§ 176§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-15-979

§ 442lg 8).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt asjas olevatele tõenditele antud hinnanguga ning kostja väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Kostja väitel ei põhine tõenditel maakohtu järeldus, et kostja 19.02.2015 päringu toon oli selgelt süüdistav ja ilmselt ebaobjektiivne. Ringkonnakohus märgib, et tuvastamaks, kas kostja 19.02.2015 päring oli sisult hagejat süüdistav ja ebaobjektiivne, saab lähtuda siiski päringu enda sisust, mitte aga asjas olevatest teistest tõendites. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja 19.02.2015 päring hagejale on sisult väljakutsuv ja süüdistatav (näit p 1.2.

1. – „samuti ootab LK avalikult /…/ MK-i poolt vabanduse palumist koos lahenduskohtade äranäitamisega“; 1.
2. - „kindlasti vaidlustan õiguslikult alltoodud koosolekust jm. käesolevast tulenevad, LK suhtes võimalikud negatiivsed järeldused ja tegevused MK-i kui D.A.S.-i juhatuse liikme poolt.“; 1.
3. – „kogu edasine suhtlus/…/ ainult elektroonilist püsivat taasesitamist võimaldavas vormis“; 4.
4. – „LK kaalub selle olukorra õiguslikku vaidlustamist“ jne), mitte aga konstruktiivne ja lahendusi otsiv (s.o päringust ei nähtu kostja soov lahendada töös esilekerkinud probleemid ning jätkata oma tööülesannete täitmist.
5. Ebaõige on kostja seisukoht, et maakohus ei ole viidanud tõenditele, millest nähtuks, et hageja oleks kostja päringus esitatud küsimustele vastanud. Maakohus on vaidlustatud otsuses käsitlenud hageja poolt kostja päringule vastamist ja leidnud, et on hageja on vastanud kostjale lühidalt 26.02.2015 meiliga (TVK toimik lk 16) ja palunud muuhulgas kostjal täpsustada osaliselt oma pöördumist. Samuti on kostja pöördumisega seonduvat käsitletud hageja ja kostja kokkusaamisel 07.04.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades päringu sõnastust ei saanudki hageja päringu osadele punktidele konkreetselt vastata, sest kostja ei esitanud neis selgeid küsimusi, vaid kirjeldas mitmeid olukordi ja diskuteeris hageja esindaja pädevuse ja tegevuste üle. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et osadele päringus esitatud väidetele/seisukohtadele oli keerukas kirjalikult vastata nende ebakonkreetsuse tõttu.
7. Kostja väitel ei ole maakohus osutanud tõenditele, mis kinnitaksid kostja töölt kõrvaldamise sisulist põhjendatust, ning Tartu osakonnas pingeline olukord ei olnud tekkinud kostja käitumisest, vaid töötajatel ei olnud selge, kes tegelikult juhtis Tartu osakonna tööd. Kostja sellist väidet ei kinnita asjas olevad tõendid. Siinkohal on maakohus õigesti hinnanud tunnistajate K.K. ja T.S.i ütlusi, mille kohaselt oli Tartu kontoris 2015 veebruaris pingeline olukord ja osa töötajaid püüdsid seetõttu kontoris töötamist vältida. Viidatud tunnistajate ütluste järgi oli kostja tõstnud kaastöötajate peale vahel häält või öelnud teravalt ning selline kostja käitumine pingestas tööõhkkonda kontoris.
8. Kostja seisukoha kohaselt tuli asjas arvestada pooltevahelist huvide konflikti (hageja oli tööandja ja ühtlasi ka kindlustusandja ning kostja ei tohtinud teha midagi hageja kahjukäsitluse osakonna loata, vastasel korral saanuks kostjale õigusabikulude kindlustuse kahjukäsitlusest hageja kulul keelduda). Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud väidetav huvide konflikt olla takistuseks hageja ja kostja vahelise tööalase konflikti lahendamisele.
9. Kostja väitel lõpetas maakohus pooltevahelise töölepingu alates
10. aprillist 2015, kuid jättis täpsustamata, missugusel alusel tööleping lõppes. 7 Maakohus on töölepingu lõpetamisel lähtunud TLS § 107 lg-st 2 ning viidatud sättest ei tulene, et kohus peab lisaks töölepingu lõpetamise kuupäevale märkima töölepingu lõpetamise aluse.
11. Kuna maakohus õigustatult asus seisukohale, et kostjal puudus alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, siis on TLS § 104 lg 1 järgi kostjapoolne töölepingu ülesütlemine tühine ja kostjal puudub õigus TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitisele. Seega jättis maakohus õigesti rahuldamata vastuhagi kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise summas 6378 eurot 63 senti väljamõistmiseks.
12. Maakohus jättis õigesti rahuldamata kostja vastuhagi ületunnitöö hüvitamiseks rahas ning ükski kostja vastupidine väide ei ole nõude rahuldamise aluseks. TLS § 44 lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Sama paragrahvi lg 6 järgi hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamises rahas. Antud juhul on kostja väitnud, et ta tegi ületunde ning esitas väidetava ületunnitöö kohta tema enda peetud tööaja tabelid. Asjas puudub TLS § 44 lg 1 kohane hageja ja kostja kokkulepe ületunnitöö tegemiseks. Siinkohal on alusetu kostja väide, et vaidluse korral võimalike ületundide üle peab tööandja tõendama, et töötaja ületunde ei teinud. Eelkõige on vajalik siiski tõendada, et tööandja ja töötaja vahel oli kokkulepe ületunnitöö tegemiseks ning käesoleval juhul antud kokkulepe puudub. Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti jätnud rahuldamata vastuhagi ületunnitöö hüvitamiseks rahas.
13. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata ka kostja staažitasu 700 eurot nõude. Asja materjalidest nähtuvalt oleks kostjal tekkinud staažitasu 700 eurot õigus 01.09.
14. Kuna tööleping on aga TLS § 107 lg-st 2 tulenevalt lõppenud 10.04.2015 kostja enda tegevuse tõttu, siis puudub kostjal õigus nimetatud tasu saada.
15. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja tähtaja ennistamise taotluse osas.

1. märtsi 2017 menetlusdokumendis palub kostja ennistada menetluskuludele vastamise tähtaja ning lugeda tema menetlusdokument esitatud tähtaegselt. Kostja märgib, et sai hageja menetluskuludega seotud dokumendi kätte alles
2. märtsil 2017 (reedel) ning ei saa eeldada, et ta tegeleks nädalavahetusel menetluskulude ja nende arvestamisega.

§ 67

lg 1 sätestab, et juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingud teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Ringkonnakohus selgitab, et ennistada saab üksnes seaduses sätestatud tähtaega, mitte kohtu määratud tähtaega. 7. märtsi 2017 kohtuistungil määras kohus menetlusosalistele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks (kuni 13. märtsini 2017). Kuigi

§ 176

lg-s 8 on sätestatud, et see tähtaeg ei või olla pikem kui seitse päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates, ei ole tegemist seaduses sätestatud tähtajaga, vaid kohtu määratud tähtajaga, mida ei ole võimalik ennistada. Lisaks märgib ringkonnakohus, et

1. märtsil 2017 esitas hageja menetluskulude nimekirja üksnes kohtuistungiga seotud kulude kohta. Varasema apellatsioonimenetluse kulude kohta oli nimekirja esitatud juba
2. märtsi 2017 kohtuistungil (esitatud nii kohtule kui vastaspoolele). Seega ei saa 8 täielikult nõustuda kostja väitega, mille kohaselt sai ta hageja menetluskulude nimekirja kätte alles
3. märtsil
4. Kui kostja siiski leidis, et ta ei jõua kohtu määratud tähtajaks oma arvamust kujundada, oli tal võimalik taotleda kohtu määratud tähtaja pikendamist. Praegusel juhul ei ole kostja seda teinud. Samas seadusest tulenevalt tuleb kohtul hinnata menetlusosalise kulude vajalikkust ning põhjendatust sõltumata sellest, kas vastaspool nendele vastu vaidles või mitte. Seega hindab ringkonnakohus hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust sõltumata kostja vastuväidetest. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude nimekirja koostamisega seotud kulu ei ole põhjendatud ja vajalik kulu

§ 175lg 1 mõttes (vt nt Riigikohtu 6.

mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13).

§ 175

ega § 144 lg 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt nt Riigikohtu 12. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Arvestades apellatsioonkaebuse vastuse mahtu ja keerukust loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 6 tundi (76,7 eurot/h x 6 h = 460 eurot 20 senti). Kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud aeg (1,5

1. h)ning esindus kohtuistungil (0,6
2. h)on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Hageja on kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohustuslane, seega on ta õigustatud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohtus on 671 eurot 89 senti (460 eurot 20 senti + 138 eurot 6 senti + 73 eurot 63 senti), millele lisandub käibemaks 20%, kokku seega 806 eurot 27 senti. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson