1-17-2963/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-2963 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Kriminaalasi Dmitri Savin süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
3. märtsi
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Dmitri Savin (ik 37104092216), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Dmitri Savini apellatsioon Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada talle apellatsioon. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Dmitri Savin anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistati teda selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani internetportaali seti.ee üles arvutite remontimise kuulutuse, kus märkis oma kontakttelefoninumbriks XXX , seejärel leppides kannatanu E.I. ´ga kohtumise 15.10.2015.a. viimase korteris aadressil XXX s, pettuse teel, luues viimasel tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, esitledes ennast arvutite remonti teostava isikuna ning arvuti remondi teostamise ettekäändel, omamata tegelikkuses kavatsust kannatanu arvutit remontida, sai E.I. ´lt sülearvuti Toshiba Satellite C855-27N maksumusega 369,70 eurot, mida pole kannatanule tagastanud. Sellega tekitas D. Savin E.I. le varalise kahju summas 369,70 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani D. Savin toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, so KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
8. Viru Maakohtu
9. märtsi
10. a otsusega tunnistati D. Savin kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 2 kuulub koheselt ärakandmisele 8 (kaheksa) kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 1 aasta ja 4 kuud, ei pöörata täitmisele tingimusel, et D. Savin ei pane 2 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. D. Savin on kohustatud: elama alalises elukohas, mis on kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastatud; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Karistusaja algust loetakse alates D. Savini kinnipidamisest, so alates 04.03.
11. D. Savinile valitud tõkend – vahistamine – jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata. Kannatanu E.I. tsiviilhagi rahuldati. Samuti mõisteti D. Savinilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 705 eurot ja kaitsja Eduard Bulattšik poolt kriminaalasja kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 792 eurot. Määrati, et D. Savinil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 1497 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul.
12. Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist menetluskulusid puudutavas osas. D. Savin taotleb määrata menetluskulude tasumise tähtaeg selliselt, et 12 kuud hakkab kulgema alates ajast, mil ta vanglast vabaneb. D. Savin märgib, et tal puudub sissetulek. Peale vabanemist on tal vaja leida töökoht, mis võtab ka aega. D. Savinil on alaealised lapsed ning ema, kes vajavad tuge. Lisaks taotleb D. Savin, et kohus jätaks osa menetluskulusid KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda, sest kõigi menetluskulude tasumine käib tal üle jõu. Kriminaalhoolduse nõuded seovad teda kindla elukohaga ja ei võimalda tööd teistest regioonidest otsida. Tal on vaja ka millegi eest elada ja perekonda ülal pidada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ning D. Savini kaebusega, leiab, et edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 4.1
14. märtsil 2016 sõlmisid abiprokurör Veronika Laur, süüdistatav D. Savin ja tema kaitsja vandeadvokaat E. Bulattšik kokkuleppe (tlk 147-148), mille kohaselt taotleb prokurör kohtus D. Savini süüditunnistamist ja karistamist 2 aastase vangistusega, millest koheselt kuulub ärakandmisele 8 kuud vangistust. Ülejäänud osa karistusest ei pöörata KarS § 74 lg-te 1,3 alusel täitmisele, kui D. Savin 1 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 p-de 1-6 järgi pandud kontrollnõudeid. Kokkuleppele jõuti ka selles, et D. Savin kohustub maksma kannatanule tekitatud kahju 369,70 eurot ja hüvitama järgnevad kriminaalmenetluse kulud: sundraha 705 eurot ja kaitsja E. Bulatšikku tasu osutatud õigusabi eest 796 eurot. Kokku lepiti selles, et menetluskulud tuleb tasuda 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kokkulepe on allkirjastatud prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja poolt. Kokkuleppe sõlmimise juures osales tõlk. 4.2 Kohus kinnitas
15. märtsil 2017 toimunud kohtuistungil kokkuleppe ja mõistis D. Savinilt välja menetluskulud 1497 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Ühtlasi selgitas kohus, et menetluskulusid ongi võimalik ajatada ühele aastale ning kohtul ei ole võimalik nende tasumise tähtaega pikendada. D. Savini ütluste kohaselt jäi ta kokkuleppe juurde ning sai aru kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega seonduvast (protokoll lk 160, pöördel). 4.3 Ringkonnakohtult taotleb D. Savin menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ning menetluskulude ajatamist selliselt, et 12-kuuline tähtaeg menetluskulude tasumiseks hakkaks kulgema D. Savini vanglast vabanemise päevast alates. Apellatsioonikohus leiab, et D. Savini taotlus tuleb jätta läbi vaatamata ja põhjendab seda järgmiselt. 2 4.3.1 KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Praegusel juhul on osapooled antud küsimustes kokkuleppele jõudnud. Ringkonnakohus märgib, et kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas kohus menetluskulude kujunemist ning D. Savin kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine on talle arusaadav, sõlmitud vabal tahtel ning et ta jääb kokkuleppe juurde (kohtuistungi protokoll, lk 160). 4.3.2 Riigikohus on kokkuleppemenetluses tehtud otsuse edasikaebe osas selgitanud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
16. peatüki
17. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3). Praegusel juhul ei ole D. Savin viidanud ühelegi kokkuleppemenetluse normi rikkumisele. Ta taotleb üksnes menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ja menetluskulude ajatamist. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd menetluskulud kuuluvad kokkuleppeläbirääkimise esemesse, on D. Savin kokkuleppe allkirjastamisega ja sellega nõustumisega võtnud ka kohustuse menetluskulude tasumiseks. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus D. Savini taotluse rahuldamiseks, kuivõrd see kalduks süüdistatava poolt maakohtus sõlmitud kokkuleppest kõrvale.
18. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 318 lg-s 4 ja KrMS § 326 lg 2 p 3 jätta D. Savini apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada talle esitatud apellatsioon. /allkiri/ Maarika Kuusk kohtunik 3