) § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta sama seadustiku § 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 5.
lg 1 p 5 kohaselt tuleb kaebuses märkida kaebuse nõue.
lg 2 alusel saab kaebusega nõuda: - haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus); - haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus); - haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus); - avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus); - haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus); - haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õigusliku suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).
Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. 6. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, millise nõude ta kohtule esitab. Tegemist on puudusega, mis takistab kaebuse läbivaatamist. Halduskohus ei saa kaebaja nõuet ise tuletada kaebuses viidatud dokumentidest. Kaebaja võib kaebuse põhjenduste osas küll viidata kaebusele lisatud või kohtule kättesaadavale dokumendile, kuid kaebaja nõue peab olema kaebuses selgelt välja toodud. Kuna kaebus ei vasta
lg 1 p 5 nõudele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudust kõrvaldanud ja puudus takistab asja läbivaatamist, tuleb kohtul kaebus
7.
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja menetlusabi taotluse osas. 9.
lg 1 p 1 ja § 88 näevad küll ette menetlusosalise õiguse saada toimikust ärakirju, kuid
lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ja kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Kohtupraktikas mõistetakse neid kaht sätet koosmõjus nii, et menetlusosalisel ei ole õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Kaebaja soovib ärakirja dokumendist, mille ta ise koostas ja kohtule edastas, mille sisu on kaebajale teada ning millest kaebajal oli endal võimalik teha ärakirju (sh käsikirjalist ärakirja). Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt vajadus kaebuse ärakirja saamiseks. Kohus jätab kaebaja taotluse kaebuse ärakirja saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.