KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-16-19316 Tsiviilasi Ülle Sa

) § 165 lg 1 kohaselt, kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 alusel palus hageja tuvastada, et 26. septembri 2016 otsusel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Alternatiivselt on otsus

§ 177

¹ lg 1 alusel tühine või § 178 lg 1 kehtetuks tunnistatav.

§ 184lg 5 alusel palus hageja kutsuda R.

Saare kostja juhatuse liikme kohalt tagasi ja määrata ajutiseks juhatuse liikmeks hageja või vandeadvokaat A. Tammeri.

1. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, milles taotles keelata kostjal äriregistris kande tegemiseks avalduse esitamine ning kostja suhtes kannete tegemine kuni praeguses asjas tehtava lahendi jõustumiseni, kutsuda kostja juhatuse liikme kohalt tagasi R. Saar ja määrata kostja ajutiseks juhatuse liikmeks hageja või A. Tammer. Samuti palus hageja kohaldada mistahes muid abinõusid, et peatada kontrollimatu isetegevus kostja juhatuses ning keelata äriregistris kostja registrikaardil muudatuse tegemine (sh ettevõtte ühinemine, jagumine ja ümberkujundamine). Hageja palus hagi tagamiseks peatada kostja suhtes äriregistris edasiste alusetute kannete tegemine, mis teeks võimatuks enne
2. septembri 2016 osanike otsust valitsenud olukorra taastamise. Samuti palus hageja R. Saar juhatusest tagasi kutsuda ning määrata ajutiseks juhatuse liikmeks hageja või vandeadvokaat Anne Tammer. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Tartu Maakohus rahuldas
4. detsembri 2016 määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt, kutsus kostja juhatuse liikme kohalt tagasi R. Saare ja määras juhatuse liikmeks vandeadvokaat A. Tammeri kuni käesolevas tsiviilasjas lõpetava lahendi tegemiseni. Kohus keelas äriregistris kostja suhtes kannete tegemise kuni käesolevas tsiviilasjas lõpetava lahendi tegemiseni. Maakohus leidis, et kostja juhatuse liige R. Saar võib olla teinud tehinguid ilma teise ühisosaniku nõusolekuta. R. Saare käitumisest ja tema tehtud tehingutest ja toimingutest on näha tahet tema ja hageja ühisvara koosseisu ja selle väärtuse vähendamiseks, sest ühisvara on endiselt jagamata. R. Saare tagasikutsumine juhatuse liikme kohalt ja uue juhatuse liikme määramine menetluse ajaks on põhjendatud ja mõistlik hagi tagamise abinõu selleks, et 3 saavutada hageja eesmärki. Hageja enda määramisel juhatuse liikmeks saavutaks hageja sisuliselt olukorra, mida ta soovib lõpplahendiga saavutada. Seetõttu tuleb ajutiseks juhatuse liikmeks määrata A. Tammer, kes on selleks oma nõusoleku andnud. Pärast juhatuse liikme vahetuse kande tegemist tuleb keelata äriühingut puudutavate registrikannete tegemine. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. R. Saar palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus kutsus kostja juhatuse liikme kohalt tagasi R. Saare ja määras ajutiseks juhatuse liikmeks A. Tammeri, ning teha vastavad kanded äriregistrisse. Samuti palub R. Saar kaasata teda menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt tuleneb R. Saare kaebeõigus TsMS § 660 lg-st
6. Hagi eesmärki arvestades ei olnud R. Saare kostja juhatusest tagasikutsumine ja A. Tammeri juhatuse liikmeks määramine vajalik ega proportsionaalne. Selline hagi tagamise abinõu on kostja jaoks äärmiselt koormav. Tegemist on ulatuslike piirangute seadmisega äriühingu juhtimisel ja põhjendamatu sekkumisega selle majandustegevusse, mh ei ole osanike valitud juhatuse liikmel võimalik esindada kostjat praeguses menetluses. Hagiga taotletava eesmärgi tagamiseks on piisav, kui kohus keelab äriregistris kostja suhtes kannete tegemise.
7. Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus kutsus kostja juhatuse liikme kohalt tagasi R. Saare ja määras ajutiseks juhatuse liikmeks A. Tammeri, ning teha vastavad kanded äriregistrisse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt andis A. Tammer TsMS § 603 lg-s 3 nimetatud nõusoleku teadmata, et hageja ja R. Saar vaidlevad abikaasade ühisvara hulka kuuluva kostja osaga seotud õiguste teostamise üle ning, et hageja vaidlustab kostja
8. septembri 2016 osanike otsust. R. Saare kostja juhatusest tagasikutsumine ja ajutise juhatuse liikme määramine ei ole vajalik ega proportsionaalne. Selline hagi tagamise abinõu on kostja jaoks liigselt koormav, takistades põhjendamatult kostja esindamist ja juhtimist ning igapäevast majandustegevust. A. Tammeril puuduvad kostja juhtimiseks vajalikud teadmised ja oskused. R. Saar on olnud kostja juhatuse liige alates
9. aastast. Hagi tagamiseks on piisav äriregistris kostja suhtes kannete tegemise keelamine. VASTUSTAJATE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
10. Hageja vaidleb määruskaebustele vastu ja palub jätta need rahuldamata.
11. Kostja toetab R. Saare määruskaebust.
12. R. Saar toetab kostja määruskaebust. MENETLUSE EDASINE KÄIK
13. Maakohus kaasas
14. veebruari 2016 määrusega menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena kostja poolel R. Saare ja Parem Kinnisvara OÜ.
15. Maakohus korraldas
16. veebruaril 2017 istungi määruskaebustega seotud küsimuste lahendamiseks. Parem Kinnisvara OÜ avaldas kohtuistungil, et toetab määruskaebusi.
17. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus hagi tagamise korras kutsus kostja juhatuse liikme kohalt tagasi R. Saare ja määras juhatuse liikmeks vandeadvokaat Anne Tammeri kuni praeguses asjas lõpetava lahendi jõustumiseni (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.1), samuti osas, milles maakohus määras, et äriregistris tuleb kostja registrikaardile teha vastavasisulised kanded (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata osas, milles hageja taotles R. Saare kostja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist ning asendusliikme määramist. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
19. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. R. Saar ning kostja vaidlustavad maakohtu määrust osas, milles maakohus hagi tagamise korras kutsus kostja juhatuse liikme kohalt tagasi R. Saare ning määras juhatuse liikmeks vandeadvokaat Anne Tammeri kuni praeguses asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.1), samuti osas, milles maakohus määras, et äriregistris tuleb kostja registrikaardile teha vastavasisulised kanded (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus keelas äriregistris kostja suhtes kannete tegemise kuni praeguses asja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (maakohtu määruse p 2.2). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaid vaidlustatud osas.
20. Käesolevas asjas on hageja esitanud hagi kostja
21. septembri 2016 osanike otsuse õiguslike tagajärgede puudumise tuvastamiseks või alternatiivselt otsuse tühisuse tuvastamiseks või selle kehtetuks tunnistamiseks. Samuti on hageja esitanud avalduse kostja juhatuse liikme tagasikutsumiseks ning uue liikme määramiseks.
22. Osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, kuid kellel puudub juhatuse liikme tagasikutsumise otsuse vastuvõtmiseks nõutav häälteenamus (reeglina 50% + üks hääl), on õigus mõjuva põhjuse olemasolul nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu (

§ 184lg 5).

Tegemist on vähemusosanike kaitseks kehtestatud abinõuga. Nimetatud alusel juhatuse liikme tagasikutsumine otsustatakse hagimenetluses. Seega tuleb hageja menetlusdokumenti pidada hagiavalduseks (mitte avalduseks) kostja vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks. 16. Mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel (

§ 184lg 6 esimene lause).

Erinevalt juhatuse liikme tagasikutsumisest otsustatakse väljalangenud juhatuse liikme asemele uue juhatuse liikme määramine hagita menetluses (vt TsMS

1. ptk).
2. Hagi tagamise alused on reguleeritud TsMS §-s
3. Tulenevalt TsMS § 377 lg 1 esimesest lausest on hagi tagamise esmaseks eelduseks, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha (vt ka Riigikohtu
4. jaanuari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-15, p 9). Erinevalt TsMS § 377 lg-st 1 ei ole hagi tagamisel esialgse õigussuhte reguleerimise korras TsMS § 377 lg 2 teise lause alusel oluline, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks (vt Riigikohtu
5. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-15, p 11). Samas eeldab TsMS § 377 lg 2 järgi õigussuhte esialgne reguleerimine, et see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Kohtul 5 tuleb õigussuhte esialgsel reguleerimisel alati põhjendada, millise olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel on see vajalik. See, kas kohus kohaldab hagi tagamisel TsMS § 377 lg-t 1 või 2, sõltub eelkõige hageja taotluses välja toodud asjaoludest (vt Riigikohtu
6. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-16, p 11).
7. Kuigi maakohus on viidanud nii TsMS § 377 lg-le 1 kui ka lg-le 2, on vaidlustatud määrusest tuletatav, et hagi tagamisel kohaldas maakohus TsMS § 377 lg-t
8. Vaidlusaluse õigussuhte reguleerimisel TsMS § 377 lg 2 järgi on kohtul ulatuslik diskretsiooniõigus. Seetõttu võib kohus otsustada hageja taotlusel hagi tagada selleks, et tagada äriühingu võimalus tegutseda efektiivselt kuni vaidluse lõpuni ka muude kui TsMS §-s 378 loetletud hagi tagamise abinõudega. See, et äriühingu juhatuse liikmete määramine on

§ 168

lg 1 p 4 ja § 184 lg 1 järgi osanike pädevuses ning äriühingu juhtorganite liikmete määramist kohtu korras reguleerib eraldi menetlusena TsMS

1. ptk, ei välista kohtu õigust määrata TsMS § 377 lg 2 järgi vaidlusaluse õigussuhte esialgseks reguleerimiseks äriühingu juhtorgani liikmeid või nt keelata registrist juhatuse liikme kustutamine (vt Riigikohtu
2. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-10, p 11).
3. Sõltumata sellest, kas kohus kohaldab TsMS § 377 lg-t 1 või 2, ei tohi hagi tagamise abinõu TsMS § 378 lg 4 kohaselt kostjat liigselt koormata (vt Riigikohtu
4. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-16, p 12).
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu – R. Saare kostja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumine ja A. Tammeri määramine ajutiseks juhatuse liikmeks – koormab kostjat ebamõistlikult. Tuleb rõhutada, et hageja on esitanud hagi kostja
6. septembri 2016 osanike otsuse õiguslike tagajärgede puudumise tuvastamiseks või alternatiivselt selle otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagiga taotletavaks eesmärgiks kostja äriregistri andmetes
7. septembri 2016 osanike otsusele eelnenud olukorra taastamine (osakapitali suurendamise kande kustutamine, eelmise osakapitali suuruse taastamine, eelmise põhikirja redaktsiooni taastamine, uue osanike kande kustutamine jne). Ka hagi tagamise taotlusest nähtuvalt on hageja hinnangul oht, et enne osanike otsust eelnenud olukorra taastamine osutub võimatuks, näiteks viib kostja läbi täiendavaid osakapitali suurendamisi või ühinemise, jagumise või ümberkujundamise. Hagiga taotletavat eesmärki silmas pidades on hagi tagamiseks piisav see, kui kohus keelab äriregistris kostja suhtes kannete tegemise.
8. Kuigi hageja on esitanud hagi R. Saare kostja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks, ei nähtu hagi tagamise taotlusest ega vaidlustatud maakohtu määrusest, millise olulise kahju vältimiseks või millisel muul põhjusel oleks selline hagi tagamise abinõu vajalik. See oleks põhjendatud olukorras, kus tuleks tagada äriühingu võimalus tegutseda efektiivselt kuni vaidluse lõpuni. Praegusel juhul on R. Saare olnud kostja juhatuse liige äriühingu asutamisest, s.o alates
9. aastast. Kostja on toimiv äriühing. Ajutiseks juhatuse liikmeks määratud vandeadvokaat Anne Tammer on esitanud kostja nimel määruskaebuse, milles on mh tuginetud sellele, et ajutisel juhatuse liikmel puuduvad vajalikud teadmised ja kogemused kostja juhtimiseks. Samuti ei soovi Anne Tammer osaleda osanike vahelises vaidluses. Kirjeldatud olukorras võib maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu olulise kahju vältimise asemel tekitada mõlemale osapoolele hoopis täiendavat kahju.
10. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson