Obsah (9)

§ 475§ 477§ 122§ 125§ 132§ 172§ 173§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-4828 Tsiviilasi Swedbank

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, 6 arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
2. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. 16.03.2016.a tegi kohtutäitur otsuse täiteasjas nr 022/2016/737, millega rahuldas pankrotivõlgniku kaebuse, kustutas pankrotivõlgnikule kuuluvate kaasomandi osadele seotud keelumärked ja lõpetas täitemenetluse. Swedbank AS esitas 28.03.2016.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippus´e 16.03.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/
3. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
4. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
5. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: • Tartus Kastani 24a-31 asuv korteriomand (registriosa nr XXXX) ning Tallinnas Tornimäe tn 7-122 asuv korteriomand (registriosa nr XXXX) kuuluvad XXXX ja XXXX kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades, so mõlemale kuulub korteriomanditest ½ suurune mõtteline osa. Tegemist on kaasomandiga, mitte ühisomandiga (AÕS § 70 lg-d 3 ja 4); • mõlemat korteriomandit tervikuna (nii pankrotivõlgniku kui XXXX kaasomandiosasid) koormavad sissenõudja ja OÜ XXXX pankrotihaldurite kasuks sissekantud hüpoteegid, kusjuures hüpoteekide sissekandmise ajal oli mõlema korteriomandi ainuomanikuks pankrotivõlgnik; • Harju Maakohtu 27.07.2015.a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-8339 kuulutati välja XXXX pankrot ning pankrotimenetluses tunnustati sissenõudja nõuet pankrotivõlgniku vastu summas 182 892,27 eurot, mis tuleneb 30.11.2004.a ja 02.03.2007.a sõlmitud laenulepingutest; • sissenõudja esitas kohtutäiturile 01.02.2016.a täitmisavalduse, taotledes hüpoteekide alusel nii pankrotivõlgniku kui XXXX kaasomandiosade realiseerimist. Sundtäitmiseks on esitatud 30.11.2004.a ja 02.03.2007.a laenulepingutest tulenev nõue pankrotivõlgniku vastu summas 182 892,27 eurot, so sama nõue, mida on tunnustatud pankrotimenetluses; • XXXX ei ole 30.11.2004.a ja 02.03.2007.a sõlmitud laenulepingutest tuleneva võlgnevuse osas sissenõudja ees solidaarvõlgnikuks; 7 • 09.02.2016.a alustas kohtutäitur täitemenetlusega täiteasjades nr 022/2016/737 ja 022/2016/710, mille objektiks on XXXX(pankrotis) ja XXXX kaasomandisse (kaasomanikele kuulub 1/2 osa mõlemast kinnisasjast) kuuluvad kinnisasjad registriosa numbritega XXXX ja XXXX; • 11.02.2016.a kohtutäituri avalduse alusel kanti mõlema korteriomandi osas kinnistusraamatu kolmandasse jakku kohtutäituri ja AS-i Swedbank kasuks keelumärked nii pankrotivõlgniku XXXX kui XXXX kaasomandiosade käsutamises keelamiseks; • 16.03.2016.a tegi kohtutäitur otsuse täiteasjas nr 022/2016/737, millega rahuldas pankrotivõlgniku kaebuse, kustutas pankrotivõlgnikule kuuluvate kaasomandi osadele seotud keelumärked ja lõpetas täitemenetluse.
6. Avaldaja leiab, et kaasomandisse kuuluva kinnisasja suhtes on võimalik täitemenetlus läbi viia ka pärast ühe kaasomaniku pankroti väljakuulutamist, mistõttu on kohtutäitur täitemenetluse lõpetanud ebaõigesti. Ülejäänud menetlusosalised on seisukohal, et kohtutäitur on XXXX suhtes algatatud täitemenetluse lõpetanud õigesti, kuivõrd pankrotivõlgniku varale ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses, kuna tegemist on pankrotivaraga, mida saab käsutada üksnes pankrotihaldur.
7. Käesoleval juhul on täitemenetluste objektideks XXXX(pankrotis) ja XXXX kaasomandisse kuuluvad kinnisasjad registriosa numbritega XXXX ja XXXX, mida koormavad Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegid. Hüpoteekidega tagatud nõue on sissenõutavaks muutunud ning algatatud täitemenetluste näol on/oli tegemist vaid asjaõigusliku realiseerimisnõudega ning menetluste objektiks on vaid hüpoteegiga koormatud kinnisasjad. XXXX on pankrotis.
8. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara ning PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 lg 1 kohaselt läheb võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus üle pankrotihaldurile. Kohtutäituril puudub õigus pankrotivara käsutamiseks ning see õigus on ainult pankrotihalduril. Pankrotihalduril puudub võimalus võõrandada teise (mitte pankrotis) kaasomaniku osa.
9. Avaldaja viitab, et Riigikohus on korduvalt leidnud, et abikaasade ühisvara hulka kuuluvad esemed ei kuulu enne ühisvara jagamist abikaasa pankrotivara hulka (RKTKo asjas nr 3-2-1-38-14 p 16 ja RKTKo asjas nr 3-2-1-99-04 p 25) ja sellest järeldanud, et ühisvara jagamist tuleb korraldada täitemenetluse raames. Avaldaja on seisukohal, et asja lahendamisel tuleb lähtuda mainitud kohtupraktika analoogiast. Kohus sellega ei nõustu. Viidatud lahendites on Riigikohus käsitlenud täitemenetluses sissenõude pööramist abikaasade ühisvarale ning pidanud seda ka pärast ühe abikaasa pankroti väljakuulutamist võimalikuks seetõttu, et ühisvara hulka kuuluvad esemed ei kuulu enne ühisvara jagamist abikaasa pankrotivara hulka, mistõttu ei saa pankrotihaldur neid ka kuni ühisvara jagamiseni müüa. Puudutatud isikud on õigesti viidanud, et praegusel juhul ei ole kinnisasjad ühisomandis, vaid tegu on kaasomandis olevate kinnisasjadega, kus Roland Põdrale kuuluvad mõttelised osad on kindlaks määratud ja kuuluvad tema pankrotivara hulka. Seadus ei näe samuti ette, et kaasomandile kohaldatakse ühisomandi kohta käivaid sätteid. Lisaks ei ole sundtäitmiseks esitatud nõue pankrotivõlgniku ja XXXX solidaarkohustus, kuivõrd 30.11.2004.a ja 02.03.2007.a laenulepingutest tuleneva nõude osas on võlgnikuks üksnes pankrotivõlgnik. Sissenõudjal on XXXX vastu üksnes asjaõiguslik realiseerimisnõue hüpoteekidega koormatud korteriomandite kaasomandiosade võõrandamiseks, millest ei teki isiklikke nõudeid tema vastu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-15 p 25). Mitut kaasomandiosa samaaegselt koormav 8 hüpoteek on oma olemuselt ühishüpoteek (vt AÕS 359 lg 11). AÕS § 360 lg 1 järgi on hüpoteegipidajal õigus oma nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Järelikult on hüpoteegipidajal eraldi realiseerimisnõue iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja või selle mõttelise osa omaniku vastu, st ka siin ei saa rääkida pankrotivõlgniku ja XXXX ühisest ja/või jagamatust kohustusest sissenõudja ees.
10. Avaldaja märgib, et hüpoteegi alusel ühe kaasomandiosa realiseerimine toob kaasa hüpoteegi kustutamise ka teiselt kaasomandiosalt. Kohus sellega ei nõustu. AÕS § 325 lg 2 sätestab, et kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Mitut kaasomandiosa koormav hüpoteek on oma olemuselt ühishüpoteek (AÕS 359 lg 11). Ka õiguskirjanduses on märgitud, et ühishüpoteek võib tekkida koormatud (sh kohtuliku hüpoteegiga koormatud) kinnisasja jagamisel kaasomandiosadeks (AÕS Kommentaarid, II kd, lk 702 p 3.2.b). AÕS § 360 lg 1 järgi on hüpoteegipidajal õigus oma nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja (kaasomandi osa) arvel. Ühishüpoteegi realiseerimisel kustutatakse hüpoteek üksnes müüdud kinnisasja mõtteliselt osalt. Seega ei tooks pankrotivõlgnikule kuuluvate kaasomandiosade müümine pankrotimenetluses kaasa hüpoteekide kustutamist XXXXkaasomandiosadelt. Väited, mis puudutavad kinnisasja erinevate kaasomandiosade samaaegset müüki erinevates menetlustes (täite- ja pankrotimenetluses) ja nende hinna kujunemist erinevates menetlustes, jätab kohus tähelepanuta, kuna need on tõendamata.
11. Kuivõrd pankroti väljakuulutamisel moodustub võlgniku varast pankrotivara, mille valitsemise ja käsutamise õigus üle pankrotihaldurile, ei ole XXXX vara müümine täitemenetluse raames käesoleval juhul võimalik. Ei ole tõendatud, et kinnisasja erinevate kaasomandiosade samaaegne müük erinevates menetlustes vähendaks tulemit. Kohtutäitur on õigesti lõpetanud täitemenetluse pankrotis isiku suhtes.
12. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Swedbank AS-i kaebus kohtutäitur Elin Vilippus´e 16.03.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/737 rahuldamata.
13. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
14. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

§ 125

sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132

lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 35. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§-dest 172 ja 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt 9 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. 36.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 10