KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-15-588

§ 656

lg 2 ja lg 3 alusel on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus menetlusnormide olulise rikkumise tõttu.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Antud juhul on maakohus rikkunud

§ 442

lg-t 5, kuna on jätnud vaidlustatud otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt lahendamata hageja nõude kostja II vastu. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus jättis lahendamata hageja nõude kostja II vastu ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude kostja II vastu rahuldamata. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse on vaidlustanud kostja I summas, mis ületab 378 eurot. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust edasikaebuse puudumise tõttu osas, millega jäeti hagi kostja I vastu osaliselt rahuldamata (s.o jäeti rahuldamata hageja nõue viivise väljamõistmiseks). Samuti ei ole hageja esitanud edasikaebust osas, millega ei ole rahuldatud hageja nõuet kostja II vastu. 9. Iseenesest õige on kostja I väide, et maakohus ei ole hinnanud otsuse tegemisel kõiki tõendeid ja rikkus otsuse põhjendamise kohustust (

§ 442

lg 8), kuid samas ei too see asjaolu antud juhul kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist, kuna ringkonnakohus saab kõrvaldada asjas maakohtu minetused. 9.

1. Eelkõige seisnevad kostja I vastuväited hagile selles, et tema ei rentinud hagejalt kopp-laadurit objektidele Noorus SPA ja Koolipõik 3 ning teleskooplaadurit Dieci 17m objektile Emlak ja seetõttu ei ole ka tema kohustuseks tasuda arve nr 174 (I kd tl 14) alusel 3024 eurot. Apellatsioonkaebuses on kostja I tunnistanud arve nr 174 alusel summat 378 eurot (tehnika rent Noorus STA ja Emlak objektidele). Samuti vaidleb kostja I vastu arve nr 211 (I kd tl 21) summas 4176 eurot tasumisele, kuna ta väidetavalt ei rentinud kopp-laadurit JCB 4CX objektile Koolipõik
2. Kostja I seisukoha kohaselt tellis objektidel vajamineva tehnika kostja II või V. Kalatšov enda nimel. Seega on vaidluse all olevaks küsimuseks eelkõige see, kes (kas kostja I või kostja II või mõlemad) rentis hagejalt tehnikat juulis-augustis 2014 objektile Koolipõik
3. Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõenditega on tuvastatud viidatud tehnika tellimine ja rentimine hagejalt kostja I poolt juulis-augustis 2014 objektile Koolipõik
4. 9.
5. Asja materjalide kohaselt oli kostja I ja kostja II vahel 10.06.2014 sõlmitud töövõtuleping (I kd tl 86-90) linna soojustorustike lõikude asendamiseks (objekt Koolipõik 3). Lepingu p-i 1.
6. kohaselt kuulusid tööde juurde kõik lepingu edukaks täitmiseks vajalikud materjalid, toimingud, tööd, tööjõud, olenemata sellest, kas need on lepingus otseselt nimetatud või mitte. Viidatud lepingu p-st ei tulene, et rendisuhe tehnika rentimiseks sai olla ainult hageja ja kostja II kui töövõtja vahel. Kostja I võis tellijana rentida hagejalt objektil vajamineva tehnika. Vaidlusalustele arvetele lisatud teekonnalehtede ja transpordisaatelehtede (I kd tl 16-18; 22-25) kohaselt on objektile Koolipõik tehnika tellijaks ja rentnikuks märgitud juulis-augustis 2014 kostja I. Kostja II väitel on ta objektil Koolipõik 3 kasutatud (ja kostja I poolt hagejalt tellitud) tehnika eest tasunud kostjale I seeläbi, et kostja I esitas talle vastavad arved (I kd tl 128) ja tasaarvestas tema poolt kostjale II lepingu järgi tasumisele kuulunud summad arvetel märgitud summadega (sh tehnika rendi tasuga). Ringkonnakohus leiab, et kostja I poolt hagejalt tehnika tellimist Koolipõik 3 objektile ning tehnika kasutamise eest tasu nõudmist kostjalt II tõendab muuhulgas kostja I ja kostja II vaheline tasaarvelduse kokkulepe (I kd tl 143), kostja I poolt koostatud „OÜ Ventklapile tarnitud tööd ja teenused. Periood, juuni, juuli“ (I kd tl 141) ning kostja I ja kostja II e-kirjavahetus (I kd tl 147149, 152). Ringkonnakohtu arvates nähtub kostja II poolt kohtule esitatud arvetest nr 2014181 ja nr 2014183, et ta on tasunud kostjale I renditud tehnika eest. Nimetatud asjaolu kinnitab kostja II väidet, et tal ei olnud lepingulist suhet hagejaga, vaid lepinguline suhe oli tal kostjaga I ja selle täitmise raames on ta tasunud objektil kasutatud tehnika eest. 9.
7. Lisaks p-s 9.
8. märgitule on tõendatud kostja I ja hageja vahel tehnika rentimiseks lepingu olemasolu tunnistajate V. Kalatšovi, D. Kalatšovi, A. Stadniku ja D. Kuznetsovi ütlustega. Tunnistaja V. Kalatšovi ütluste (I kd tl 188-190) kohaselt oli tal J. Kütsoniga suuline kokkulepe, et kostja II ostab kostjalt I teenust tehnika saamiseks, allkirjastab igapäevaselt teekonnalehed ning kostja I poolt kantud kulutused tehnikale tasaarvestatakse summadega, mida kostja II pidi saama kostjalt I töövõtulepingu järgselt; tehnikat objektile tellis D. Kalatšov ning vastava korralduse sai ta J. Kütsonilt. Tunnistaja D. Kalatšovi ütluste (I kd tl 184-186) järgi osutas ta
9. aastal kostjale I projektijuhtimise teenust ning hageja aktsepteeris teda kui kostja I esindajat; talle tehti ülesandeks kindlustada tehnika objektil, millel kostja II tegi töid. Tunnistaja A. Stadniku ütluste (I kd tl 180-181) kohaselt tellis tehnikat hagejalt kostja I, kelle esindajaks oli D. Kalatšov, kes pidas läbirääkimisi D. Kuznetsoviga. D. Kuznetsovi ütluste (I kd tl 175) järgi tellis teenust kostja I ja pidi ka arved maksma. Kostja I esindajana tellis tehnikat objektile D. Kalatšov. Viidatud tunnistajate ütlustest nähtub üheselt, et lepingulised suhted tehnika tellimiseks objektile olid hageja ja kostja I vahel. Hageja ja kostja II on mõlemad eitanud lepingulisi suhteid tehnika tellimiseks objektile ning ainuüksi asjaolu, et kostja II allkirjastas tehnika teekonnalehed ja pidas arvestust tehnika kasutuse tundide üle, ei anna alust tuvastada lepingulise suhete olemasolu. 9.
10. Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda tunnistajate T. Valdmaa ja J. Kütsoni ütlused. Tunnistaja T. Valdmaa ütluste (I kd tl 177) kohaselt töötas ta kostja I projektijuhina ning tal oli õigus tellida tehnikat objektidele, milledega tegeles; D. Kalatšov oli töödejuhataja ning tehnikat ei olnud õigus rentida. Tunnistaja J. Kütsoni ütluste (I kd tl 193-196) järgi osutas D. Kalatšov kostjale I töödejuhatamise teenust ning tal puudus volitus tellida objektile tehnikat. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Antud juhul on D. Kalatšov, osutades kostjale I projektijuhtimise teenust, rentinud hagejalt objektile tehnikat. Tehnika rent on seotud kostja I majandustegevusega, sest kostja I oli Koolipõik 3 objektil peatöövõtja ning kostja II oli alltöövõtja. Hageja esindaja A. Stadniku ja tunnistaja D. Kuznetsovi ütlustest nähtub, et nad aktsepteerisid D. Kalatšovi poolt tehnika rentimist, kuna pidasid teda kostja I esindajaks, kellel on õigus kostja I nimel objektile tehnikat rentida. Ringkonnakohtu arvates saab, arvestades kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, asuda seisukohale, et tehnika rentimine Koolipõik 3 objektile toimus kostja I nimel ning vastav rendileping tekkis hageja ja kostja I vahel. Seega on õigesti hagi rahuldatud osaliselt kostja I vastu ning maakohtu otsuse muutmiseks selles osas puudub alus.
11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

171 lg 1 alusel kostja I kanda. Hageja on esitanud taotluse välja mõista kostjalt I menetluskulud ringkonnakohtus 840 eurot (sh apellatsioonkaebuse koostamine ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Kostja I on hageja õigusabikulu suurusele vastu vaielnud ning pidanud põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 150 eurot. Ringkonnakohus nõustub kostja I seisukohaga, et hageja vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks ringkonnakohtus on 150 eurot. Hageja poolt ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebus oli puudustega ning ringkonnakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest (II kd tl 86). Kostja I ei pea hüvitama hagejale menetlusse võtmata jäetud apellatsioonkaebuse koostamise õigusabikulu. Hageja ei ole märkinud ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas õigusabi tunnihinda, samuti õigusabile kulunud ajakulu. Nähtuvalt maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast on hagejale õigusabi osutanud advokaadi tunnihind 100 eurot (käibemaksuta). Arvestades apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakuluks 1,5 tundi, on ringkonnakohtus hageja vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 150 eurot ning selle ulatuses tuleb hageja taotlus rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson