) § 107 lg 2 alusel ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 10 414 eurot 80 senti, või alternatiivselt juhul, kui kohus tuvastab, et hageja
Hageja ei nõustunud töölepingu lõpetamisega ning ei allkirjastanud töölepingu lisa. Kostja ei ole tõendanud töötasu vähendamise teates toodud asjaolusid ning seetõttu on töölepingu ülesütlemine tühine. Töötasu vähendamisel on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Nii ei ole kostja põhjendanud, miks vähendati töötasu vaid seitsmel töötajal (kes ei olnud ametiühingu 2 liikmed), mitte aga kõigil töötajatel. Lisaks kasvatab hageja kolmeaastast last. Ülesütlemise teade on tühine, kuna kostja ei järginud
Kostja nõudis kirjavahetuses hagejalt
Hageja ütles ekslikult kostja survestamise tõttu töölepingu üles. Kuivõrd kostjapoolne kokkulepitud töötasu vähendamine on alusetu ja tühine, on tühine ka hageja esitatud töölepingu ülesütlemisavaldus. Töötasu ebaseadusliku vähendamise tõttu tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitist viie kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui kohtu tuvastatud asjaoludel poolte töösuhe jätkub, on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist (saamata jäänud tulu). KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
Tööleping lõppes
Kostja ei rikkunud hageja töötasu vähendamisel seadust. Kostja vähendas töötasu kõigil suurenergeetika ja uute elektrirajatiste ehitusega tegelevatel töötajatel, st töötajatel, kelle tööde maht tellimuste (uute elektrirajatiste ehitamine) loobumiste tõttu reaalselt vähenes. Ülejäänud kostja töötajad on seotud VKG Elektrivõrgud OÜ Narvas asuvate alajaamade ja elektrivõrkude remondi- ja hooldustöödega, mille tööde maht ei ole vähenenud. Kostja ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, vaid kohtles kõiki töötajaid võrdselt. Kostja ei ole rikkunud
lg-s 4 sätestatud informeerimise ja konsulteerimise korda (kostja informeeris kostja töötajaid esindavat Narva Elektrivõrgu AÜ-d kavandavast seitsme töötaja töötasu vähendamisest
Viidatud sätte järgi on töötajal õigus tööleping üles öelda, kui tööandja on töötasu vähendanud, teatades sellest viis tööpäeva ette. Poolte kirjavahetusest ei selgu, et kostja oleks viinud hagejat eksimusse, petnud või ähvardanud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-d 92, 94 ja 96 ning § 90 lg 1). Kostja on selgitanud töölepingu lõpetamise tagajärgi ning põhjuseid. Hageja tahteavaldus on kätte toimetatud teisele osapoolele, mistõttu on see muutunud kehtivaks (TsÜS § 69 lg 1). Hageja 27. jaanuari 2016 tahteavaldust tagasivõttev avaldus enne tahteavalduse tegemist kostjani ei jõudnud (TsÜS § 72 järgi ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust 3 või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus). Kuna tahteavaldus (töölepingu ülesütlemisavaldus) oli muutunud kehtivaks, sest see oli teisele poolele kätte toimetatud, pidi hageja saama pärast tahteavalduse tagasivõttu kostjalt sellekohase nõusoleku. Kehtivat tahteavaldust saab tagasi võtta ainult teise poole nõusolekul. Hageja kinnitas, et sellekohast nõusolekut ei ole ta kostjalt saadud. Kuivõrd töölepingu ülesütlemise avaldus on kehtiv ning tööleping on lõppenud, jääb rahuldamata ka hageja nõue lugeda tööleping
lg 2 alusel lõppenuks ning mõista kostjalt tema kasuks
lg 1 alusel hüvitis 10 414 eurot 80 senti, samuti jäävad rahuldamata eeltoodud nõuetega kaasnevad alternatiivnõuded. Hagejat ei koheldud töötasu vähendamisel ebavõrdselt (
KS) § 1 lg 1, § 2 p 3, soolise võrdõiguslikkuse seadus (SoVS) § 6 lg 3). Hagejat ei ole koheldud ebavõrdselt selle tõttu, et ta ei kuulunud ametiühingusse, kuna kõikidel ehitusgrupi töötajatel (töötasu vähendati seitsmel töötajal) vähendati töötasu. Asjaolu, et neist ükski ei kuulunud ametiühingusse, ei ole eeldus ebavõrdseks kohtlemiseks. Töötasu on vähendatud konkreetselt ehitusgrupil ning kõigil ehitusgrupi töötajatel, olenemata sellest, kas neil oli alaealisi lapsi või mitte. Seega ei saa ka väita, et isikuid on koheldud ebavõrdselt perekondlikel põhjustel. Hageja on rikkunud töötasu vähendamisel töötajate usaldusisiku seaduses (TUIS) sätestatud töötajate konsulteerimiskohustust.
lg-test 1 ja 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 97 lg-st 1 tulenevalt saab tööandja vähendada töötasu vaid juhul, kui töömahu vähenemine on ajutine, ettenägematu ja tingitud majanduslikest asjaoludest, mida tööandja mõjutada ei saa. Samas ei tohi olla tegemist hooajast tingitud muudatusega ning töötasu maksmine kokkulepitud mahus peab olema tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötajal on samas õigus keelduda vähendatud tasu ulatuses töö tegemisest. Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale teist tööd ning informeerima usaldusisikut või selle puudumisel töötajaid tekkinud olukorrast ja konsulteerima nendega usaldusisiku seaduses ettenähtud korras. Töötajad ei ole valinud usaldusisikut. Kui usaldusisik puudub, siis tuleb töötajaid informeerida ja konsulteerida TUIS § 19 lg 1 ja § 20 lg 1 p 3 järgi. Kostja on töötajaid informeerinud töötasu vähendamisest seadusest ettenähtud ajal ja korras (täitnud informeerimiskohustuse), kuid enne töötajatele töötasu vähendamisest teavitamist ei ole toimunud töötajatega konsulteerimist. Usaldusisiku puudumisel võib see olla raskendatud, kuid see ei ole põhjuseks töötajaid mitte konsulteerida (võimalus on kokku kutsuda koosolek, kus selgitatakse olukorda). Kostja on informeerinud ametiühingut töötasu vähendamisest, kuid seda ei saa lugeda konsulteerimiseks, sest kiri nn. konsulteerimiseks on edastatud samal päeval, kui töötajatele on edastatud teade töötasu vähendamisest. Töötaja ei ole pädev hindama ettevõtte majanduslikku olukorda. Asjaolu, et ettevõttel ei ole maksuvõlga, ei kajasta tööandja reaalselt majanduslikku olukorda. Tööandja selgituste kohaselt ei olnud töötasu vähenemine tingitud hooajalisusest ning naftaturul toimuvast, vaid asjaolust, et lepingupartnerid loobusid oma lepingulistest kohustustest. Seega töömaht vähenes, mistõttu ei olnud tööandjal anda töötajale lepingus kokkulepitud ulatuses tööd. Ei saa kindalt väita, et tegemist on olnud majandusriskide maandamisega (tööandjal ei ole õigust majandusriske töötajate peal maandada). Ülemaailmsest majanduslikust olukorrast tulenevalt, mida tööandja ei saanud töölepingut sõlmides ette näha, loobusid kolmandad isikud projektidest ja tekkinud olukord viiski ajutiselt tööandja töömahu vähenemiseni. Kuigi kostja on rikkunud töötajate konsulteerimiskohustust, ei too konsulteerimiskohustuse rikkumine (
lg 4) kaasa tahteavalduse kehtetust (
Töötasu vähendamise teates on märgitud alused, mis annavad põhjuse töötasu vähendamiseks, seega on sellele järgnenud hageja tahteavaldus tehtud pädeva informatsiooni alusel. 4 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ning uue otsusega hagi rahuldada. Maakohus kohaldas valesti
lg-t 5, jättis põhjendamatult
lg 1 kohaldamata ja rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui leidis, et vaidlusaluse töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Kostjapoolne töötasu vähendamine oli tühine ja ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi. Kostja pidi tõendama töötasu vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, kuid pole seda teinud. Maakohus jättis selle tähelepanuta ja luges ebaõigesti piisavaks vaid kostja selgitused. Maakohus jättis analüüsimata, kas töötasu ja tööaja vähendamine 50% oli mõistlik või mitte. Kui ka asuda seisukohale, et töölepingu ülesütlemine ei ole tühine, tuleks hagi rahuldada. Nimelt kohaldas maakohus ebaõigesti TsÜS § 92 ja ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt, kui leidis, et hageja ei ole oma ülesütlemisavaldust eksimuse tõttu tühistanud. Maakohus ei hinnanud, kas kõik kostja selgitused olid õiged või esines neis ebakõla, mis võisid viia hageja eksimusse. Kostjapoolne informeerimis- ja konsulteerimiskohustuse täitmata jätmine aitas tekkida olukorral, kus hageja ei saanud kostjalt õiget ja piisavat teavet töötasu vähendamisega seotud asjaolude kohta. Samuti ei hinnanud maakohus oma järelduse tegemisel hageja 22. jaanuari 2016 e-kirja. Hageja märkis, et muus osas ta jääb maakohtu menetluses esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde. 5. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, pidades kaebust põhjendamatuks, ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 14. juuli 2016 otsus muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise või muutmise aluseks. 7. Alusetu on hageja väide, et maakohus kohaldas valesti
lg-t 5 ning jättis põhjendamatult
lg 1 kohaldamata.
lg 5 kohaselt on töötajal õigus tööleping üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhjusel, teatades sellest viis tööpäeva ette. Kostja teatas hagejale
lg 1 alusel töötasu vähendamisest ning vastava teate sai hageja kätte 14.01.2016 (tl 11). Hageja esitas kostjale 22.01.2016 töölepingu ülesütlemise avalduse, milles ta viitega
lg-le 5 ütles töölepingu üles alates 01.02.2016.
lg 1 järgi seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja poolt töölepingu ülesütlemise seadusest tulenevaks aluseks on
Samuti vastab töölepingu ülesütlemine seaduse nõuetele (nõuded ülesütlemisavaldusele tulenevad
§-st 95). Seega on ebaõige hageja seisukoht, et tema poolt kostjale esitatud töölepingu ülesütlemisavaldus on
Hagejapoolset töölepingu ülesütlemist ei muuda tühiseks hageja väide, et kostjapoolne töötasu vähendamine oli tühine. Isegi kui kostja vähendas alusetult hageja töötasu
lg 1 alusel, ei tooks see kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust, vaid hagejal võiks nimetatud põhjusel olla lepingurikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue. 5 8. Samas ei ole kostja antud juhul hageja töötasu vähendamisel rikkunud
lg-t 1.
lg 1 kohaselt kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et antud juhul esinesid
lg-s 1 sätestatud asjaolud töötasu vähendamiseks, ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi täies mahus korrata. Antud juhul ei saanud kostja tööandjana ettenägematutest, temast olenemata, majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda hagejale kokkulepitud ulatuses tööd, sest majanduslike olude tõttu loobusid paljud kliendid tellimustest ning projektid „külmutati“ (tl 48-49). Selline töömahu vähenemine oli ettenägematu ja kostja ei saanud hagejaga töölepingu sõlmimisel seda ette näha. Töömahu vähenemine ei olnud tulenev ega sõltuv kostja enda mõjutatavatest majanduslikest asjaoludest. Kokkulepitud töötasu maksmine hagejale oleks olnud kostjale ebamõistlikult koormav. Kostja väitel sõltub tema finantsmajanduslik olukord otseselt projektidest saadavast tulust ning olukorras, kus tellimusi (projekte) ei ole, ei ole ka tulu, mille arvelt töötajatele maksta töötasu. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et maksuvõla puudumine ettevõttel ei kajasta tööandja reaalset majanduslikku olukorda ning olenemata maksuvõla puudumisest võib olla ikkagi kokkulepitud töötasu maksmine tööandjale ebamõistlikult koormav. 9. Hageja väitel on maakohus jätnud analüüsimata, kas töötasu ja tööaja vähendamine 50% oli mõistlik või mitte. Kostjal oli õigus
lg 1 alusel vähendada hageja töötasu mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Maakohus on asunud seisukohale, et arvestades töömahu vähenemist oli kostja õigustatud vähendama töötasu 50% ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et töötasu vähendamisel mõistliku ulatuseni on arvestatud kokkulepitud töötasu suurust 1800 eurot ja töötasu vähendamisel saadavat töötasu 900 eurot.
lg 3 järgi on töötajal õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. Kuna kostja oli õigustatud töötasu vähendama 50%, siis on ka õigesti vähendatud tööaega
10. Hageja väite kohaselt rikkus kostja töötasu vähendamisel
lg-s 4 sisalduvat informeerimis- ja konsulteerimiskohustust ning seetõttu on töötasu vähendamine tühine.
lg 4 kohaselt enne töötasu vähendamist informeerib tööandja usaldusisiku või tema puudumisel töötajaid ning konsulteerib nendega töötajate usaldusisiku seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas lõikes sätestatud tähtaega. TUIS § 19 lg 1 alusel tähendab informeerimine usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele asjakohasel tasandil teabe edastamist, mis võimaldab töötajatel saada õigeaegselt selget ja piisavalt põhjalikku ülevaadet tööandja struktuurist, majanduslikust ja tööhõive olukorrast ning nende võimalikust arengust ja muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest, samuti saada aru olukorra ja muude asjaolude mõjust töötajatele. Sama paragrahvi lg 2 järgi tähendab konsulteerimine usaldusisiku või tema puudumisel töötajate ja tööandja vahelist seisukohtade vahetamist ning dialoogi pidamist asjakohasel tasandil, mis võimaldab usaldusisikul või töötajatel avaldada arvamusi ning saada tööandjalt põhjendatud vastuseid avaldatud arvamustele eesmärgiga jõuda kokkuleppele käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatu osas. 6 Asja materjalide kohaselt sai hageja kostja teate töötasu vähendamisest kätte 14.01.
Samuti ei ole kostja suhtluses hagejaga avaldanud ebaõiget teavet ega jätnud olulisi asjaolusid avaldamata. Hageja poolt esitatud ülesütlemisavaldusest (tl 15) ja e-kirjavahetusest (tl 17 pöördel) nähtub hageja selge tahe lõpetada tööleping ning asjaolu, et tema seisukoha kohaselt oli kostja ebaõigesti töötasu vähendanud, ei anna alust järeldusele, et hageja oli ülesütlemisavaldust esitades eksimuses. 12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja on esitanud taotluse ringkonnakohtus kantud menetluskulude 3664 eurot 11 senti (s.o 33 tundi õigusabi * 110 eurot tunnitasu + transpordikulu 34 eurot 11 senti) (käibemaksuta) väljamõistmiseks. Kostja palub samas mõista hagejalt tema kasuks välja viivis menetluskuludelt rahalist suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest alates kuni selle kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus peab osutatud õigusabi ajakulu 33 tundi ülepaisutatuks. Kostja menetluskulude nimekirjas märgitu kohaselt saab asja keerukust ja mahtu arvestades lugeda õigusabiteenuse osutamise põhjendatud ajakuluks kokku 15 tundi (s.o asja materjalidega tutvumine, apellatsioonkaebuse analüüs ja kaebusele vastuse koostamine 2016 septembris ja oktoobris 7 10 tundi, apellandi esitatud taotlusele vastuse koostamine 2017 jaanuaris 2 tundi ja ettevalmistus kohtuistungiks, istungil osalemine 3 tundi). Ülejäänud osas ei ole ajakulu põhjendatud ning on hõlmatud nende toimingute ajakuluga, mida ringkonnakohus luges põhjendatuks. Põhjendatud menetluskuluks on ka transpordikulu (autokütuse maksumus) 34 eurot 11 senti, mis vastab eelduslikule kulule, mis tekkis sõiduauto kasutamisel marsruudil Tallinn-Tartu-Tallinn. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 1684 eurot 11 senti (s.o 15 tundi * 110 eurot tunnitasu + transpordikulu 34 eurot 11 senti). /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.