Obsah (9)

§ 477§ 122§ 125§ 132§ 173§ 172§ 175§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-15486 Tsiviilasi Xxxxkaebus kohtutäitur Kaire Põ

) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud sätte lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. 23.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe. I kaebus kohtutäituri tegevuse peale

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus rahuldamisele ei kuulu. Kohus lahendab esmalt kaebuse sisuliselt (I), seejärel määrab kindlaks tsiviilasja hinna (II) ning lõpetuseks võtab seisukoha menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas (III).
2. Sisuliselt heidab võlgnik täiturile peamiselt ette kaht: võlgnik leiab, et tema konto, sissetuleku ja kinnisasja arestimise näol on tegemist ülearestimisega ning ta heidab täiturile ette, et täitur ei ole areste tühistanud olukorras, kus kogu nõue on tegelikult täidetud. Täiendavalt heidab võlgnik täiturile ette enda raske majandusliku olukorra ärakasutamist ja liiga lühikese vabatahtliku täitmise tähtaja andmist, maksegraafikust keeldumist täituri poolt ning seda, et täitur ei ole väidetavalt selgitanud võlgnikule piisavalt tema õigusi täitemenetluses.
3. Esiteks analüüsib kohus seda, kas täitemenetlus on kohaselt algatatud ja täitmisteade on võlgnikule korrektselt kätte toimetatud. Pooltel ei ole vaidlust selles, et täitmist alustati sissenõudja avalduse ja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 12.07.2016 määruse tsiviilasjas nr 4 2-16-109065 alusel, mis vastab TMS § 2 lg 1 p 1 sätestatud täitedokumendi tunnustele. Seega on täitur algatanud täitemenetluse kehtiva täitedokumendi alusel. Kohus tuvastas täitmisteate kättetoimetamise akti alusel (tl 42), et täitmisteade ja täitedokument on võlgnikule isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 02.08.2016 aadressil Xxxx, Tallinn. Seega on täitmisteade võlgnikule korrektselt kätte toimetatud 02.08.
5. Teiseks analüüsib kohus võlgniku väiteid enda raske majandusliku olukorra ärakasutamise ja liiga lühikese vabatahtliku täitmise tähtaja osas. Esiteks nõustub kohus kohtutäituriga selle osas, et võlgnik oli oma kaebuse esitamise ajaks juba minetanud õiguse vaidlustada vabatahtliku täitmise tähtaja kestust, arvestades TMS § 217 lg 1 sätestatud kohtutäituri tegevuse vaidlustamise tähtaega, milleks on 10 päeva (kuivõrd võlgnik sai täitmisteate kätte 02.08.2016, saabus vabatahtliku täitmise tähtpäev 12.08.2016). Võlgnik on asunud aga täitmisteatega antud vabatahtliku täitmise tähtaega vaidlustama alles oma 13.10.2016 kohtule esitatud kaebuses, seega enam kui kaks kuud peale täitetoimingu vaidlustamise tähtaja möödumist. Ühtlasi ei ole võlgnik antud asjaolu kohtueelselt täiturile esitatud kaebuses vaidlustanud, mistõttu tal on antud küsimuses läbimata kohutuslik kohtueelne menetlus (TMS § 217 lg 1 ja 6).
6. Vaatamata eeltoodule peab kohus siiski vajalikuks selgitada, et täitur on võlgnikule vabatahtlikuks täitmiseks andnud tähtaja, mis on seadusega kooskõlas. TMS § 25 lg-s 1 on sätestatud, et kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui TMS-s ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Kohtutäitur andis võlgnikule täitmisteatega nõude vabatahtlikuks tasumiseks aega 10 päeva. Nimetatud tähtaeg on vastavuses seaduses sätestatud vabatahtliku täitmise tähtajaga. Ühtlasi juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et isegi kui täitur oleks andnud võlgnikule täitmiseks aega 30 päeva, ei oleks see tema osas midagi muutnud, kuna võlgnik tasus nõude sissenõudjale alles 19.09.2016 ehk 48 päeva peale täitmisteate kättetoimetamist (st enam kui 30 päeva peale täitmisteate kättetoimetamist).
7. Kolmandaks annab kohus hinnangu võlgniku väitele, mille kohaselt täitur kasutas ära võlgniku rasket majanduslikku olukorda ja tegi ebaõiglaselt täitetoiminguid. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt peab kohutäitur asuma võimalikult kiiresti ja efektiivselt nõuet täitma. Seda on täitur käesoleval juhul ka kohaselt teinud. Nõuet võlgniku poolt vabatahtliku täitmise tähtaja kestel ei tasutud – vabatahtliku täitmise tähtpäevaks oli 12.08.2016 ning täitedokumendi täitmist ei olnud ajatatud, mistõttu oli kohtutäitur kohustatud tegema täitetoiminguid võlanõude sissenõudmiseks.
8. Kõik täituri poolt teostatud arestimistoimingud (sissetuleku arestimine, pangakonto arestimine ja korteriomandi arestimine) on TMS-ga lubatud täitetoimingud. Sealjuures on täitur 26.09.2016 taganud täitemenetluse kestel võlgnikule AS-is Swedbank arestimata sissetulekuna igakuiselt 430 eurot, millel lisandub 1 alaealise lapse kohta 1/3 nimetatud summast. Sama tegi täitur sissetuleku arestimisel. Seega on kohtutäitur võlgniku pangakontode arestimisel arvestanud mittearestitava tuluga vastavalt TMS § 132 lg-tes 1 ja lg 2 sätestatud piirangutele sissetulekute arestimisel (vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid, tl 43-47).
9. 29.08.2016 arestis kohtutäitur võlgnikule kuuluva korteriomandi, aadressil Xxxx(kinnistu reg.osa nr xxxx), Tallinnas, määrates selle hinnaks 46 000 eurot. Nimetatud arestimisakt on edastatud võlgnikule nii e-postiga 29.08.2016 (kättesaamine võlgniku poolt kinnitamata) ning täiendavalt menetlusdokumendina AS-i Eesti Post vahendusel, mis on jäetud võlgniku postkasti ja loetud võlgniku poolt kättesaaduks 03.09.2016 selle võlgnikule postkasti jätmisega (tl 64). TMS § 217 lg-s 1 on sätestatud, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada 5 või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik TMS § 217 lg 1 sätestatud tähtaja ehk 10 päeva jooksul kinnisasja arestimise akti kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustanud. Toimiku materjalide alusel tuvastas kohus, et võlgnik esitas kaebuse täituri tegevuse peale (sh arestimisakti peale) alles 20.09.2016 ehk 17 päeva peale arestimisakti kättesaamist (kättetoimetatuks lugemist). Seega on võlgnik vastavalt TMS § 217 lg-le 1 minetanud õiguse arestimisakti vaidlustada. Ühtlasi ei tuvastanud kohus ka ühtegi täituri rikkumist arestimistoimingu läbiviimisel.
10. Neljandaks analüüsib kohus võlgniku poolt tõstatatud küsimust võimalikst ülearestimisest. Võlgniku vara arestimise osas leiab kohus, et see on toimunud tervikuna õiguspäraselt. TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Kohtutäitur peab täitemenetluses kaitsma lisaks võlgnikule ka sissenõudja huve ning õigusi. Kuigi võlgnik oli juba kaebuse esitamise ajaks tasunud sissenõudja nõude summas 761,16 eurot, on kohtutäiturilt kohtule laekunud info kohaselt endiselt tasumata osa täituri tasu kaebuse esitamise ajal summas 240,01 eurot (vaidlustatud kohtutäituri otsus, tl 16) ja lahendi tegemise ajaks summas 101,89 eurot (täituri 12.04.2017 e-kiri, tl 69). Seega on alusetu võlgniku väide, et ta on kogu sissenõutava summa tasunud. Täitur on nõuet täitnud juba alates 2016 augusti algusest ja ei ole suutnud siiani kogu nõuet täita. Eeltoodut tulenevalt leiab kohus võla sissenõudmine ei ole olnud võimalik vaid võlgniku pangakonto ja sissetuleku arestimise teel, mistõttu oli õigustatud arestida täiendavalt ka võlgniku kinnistu. Ühtlasi on lahendi tegemise ajaks ühinenud täitmisega ka kohtutäitur Elin Vilippus ja Placet Grupp OÜ (tl 70), mistõttu kohtutäituril ei ole võimalik vabastada kinnistut arestist enne, kui nii täiteasjas nr 025/2016/2366 kui täitesjas nr 025/2016/2366 täidetavad nõuded on täidetud. TMS § 49 lg 1 kohaselt vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise määruse täitmise, täitemenetluse lõpetamise korral. Kuna täitekulude jääk on käesoleval ajal veel tasumata, siis puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks ja võlgniku arestitud vara arestist vabastamiseks.
11. Viiendaks hindab kohus, kas kohtutäituri keeldumine maksegraafiku sõlmimisest oli õiguspärane. Täitemenetluses saab kohtutäitur võlga ajatada (st sõlmida maksegraafiku) vaid sissenõudja nõusolekul. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et võlgnik oleks sissenõudjalt sellist nõusolekut taotlenud ja selle saanud. Seega ei saanud kohtutäitur lubada võla tasumist osadena. Võlgnevuse ajatamine on võimalik ka kohtu kaudu. Nimelt on TMS §-s 45 sätestatud, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Sellest õigusest on kohtutäitur võlgnikku teavitanud juba täitmisteatele lisatud selgitustes. Kohus leiab, et arvestades avaldaja koduks oleva korteriomandi arestimist ja võimalikku sundmüüki, samuti täitmisel olevate nõuete kogusuurust, milleks on kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kahes täiteasjas kokku 101,89 + 1 723,63 = 1 825,52 eurot, võiks avaldaja kaaluda kohtule avalduse esitamist maksegraafiku koostamiseks TMS § 45 alusel.
12. Kuuendaks analüüsib kohus küsimust sellest, kas kohtutäitur on rikkunud enda kohustust selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. TMS § 8 kohaselt on khtutäitur muu hulgas kohustatud selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohus tuvastas, et täitmisteatele, mille võlgnik isiklikult allkirja vastu 02.08.2016 kätte sai, oli lisatud põhjalik väljavõte võlgniku jaoks olulisematest TMS sätetest. Kohus leiab, et sellega on kohtutäitur sisuliselt oma selgitamiskohustuse täitnud. Kui võlgnik vajanuks täiendavat teavet enda õiguste kaitsmise võimaluste kohta, oleks tal olnud võimalik pöörduda selles küsimuses täituri poole. Avaldaja ei ole välja toonud ühtki väidet selle osas, et ta oleks sellise teabe saamiseks täituri poole pöördunud ja täitur oleks keeldunud talle teabe avaldamisest. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud kohus täituri poolset teavitamiskohustuse rikkumist. 6
13. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. II Tsiviilasja hinna määramine
14. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

§ 125

sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132

lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. III Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 37. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 38.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

§ 175

lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. 39. Tulenevalt

§ 175

lg-st 31 jäävad kohtutäitur Kaire Põltsi õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt

§ 172

lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda, seal hulgas avaldaja poolt kantud riigilõivu avaldaja enda kanda. 40.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Puudutatud isikud ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist avaldajalt, mistõttu kohus määrab, et avaldajal puudub kohustus hüvitada puudutatud isikutele mistahes menetluskulusid. 41.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 7