1-08-7793/100

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-7793 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2017 määrus Ruslan Mõškovski (ik 38002280238) tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ruslan Mõškovski, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2009 otsusega mõisteti Ruslan Mõškovski süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistati 12 aasta pikkuse vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.12.2007 ja lõpeb 12.12.
6. Viru Vangla esitas 30.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Mõškovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 27.04.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
8. Süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja töökoht ning lähedaste toetus. R. Mõškovskil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Maakohus peab positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud hariduse omandamisega, riigikeele õppimisega ning läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Viha juhtimine“ ja „Õige Hetk“. Samas puudub maakohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama aadressile XXX . Korteris elavad isikud andsid nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Isiku lähivõrgustik koosneb tema vanematest, vennast, abikaasast ja lastest.
9. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja seda, et isik siiani eitab enda süüd antud kuriteo toimepanemises, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Maakohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud esimese astme kuriteo toimepanemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal.
10. Maakohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Maakohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Maakohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski.
11. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.12.2019, ärakandmiseks on veel 2 aastat 7 kuud vangistust, mis on piisavalt pikk aeg. Maakohus leiab, et isiku vabastamisel ei ole kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida riigikeelt ja käia tööl.
12. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on maakohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus
13. Maakohu määruse peale esitas määruskaebuse R. Mõškovski, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
14. R. Mõškovskil on 12 aasta pikkusest vangistusest kantud 9 aastat. Ta oli 27-aastane, kui karistust kandma asus. Hetkel on 37-aastane. See on väga pikk aeg. Kinnipidamiskohas omandas ta keskhariduse ning osales sotsiaalprogrammides „Vihajuhtimine“ ja „Sotsiaalsed oskused“. Alates 2012 a. puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on läbinud eesti keele kursused tasemel A1 ja A2 ning hetkel omandab taset B
15. Ta ei ole seotud alkoholi ega narkootikumidega ning ta ei ole neist sõltuvuses. R. Mõškovskil on probleeme tervisega – tal on olnud kaks operatsiooni 2015 septembris ja oktoobris. Hetkel ootab kolmandat operatsiooni. 2
16. Uue kuriteo toimepanemise riskid langevad iga aastaga, mis näitab seda, et R. Mõškovski on asunud paranemise teele. Eelmisel aastal, kui oli ennetähtaegse vabanemise küsimus arutusel, andis vangla temale positiivse iseloomustuse. Vangla ei näinud vajadust teda edaspidi vangistuses hoida, sest ta käitus hästi ja kõik oli korras. Sel aastal on vangla millegi pärast vabanemisele vastu, kuigi midagi ei ole muutunud – tal ei ole rikkumisi ning uue kuriteo toimepanemise riskid on langenud 3% võrreldes eelmise aastaga.
17. R. Mõškovski abiellus aastal
18. Ta vastutab nüüd oma naise ja kahe lapse eest. Süüdimõistetu suhtleb nendega telefoni teel ning nad käivad pikaajalistel kokkusaamistel. Lapsed nimetavad R. Mõškovskit oma isaks ning nad ei tea siiamaani, kes on nende tegelik isa. R. Mõškovski soovib väga olla nende pärisisa, kuna nad on talle nagu oma lapsed. Süüdimõistetul on eelmisest suhtest laps, kes saab 13 aastaseks. Viimati nägi ta teda siis, kui laps oli 3,5 aastane. R. Mõškovski palus teda mitte kinnipidamiskohta tuua. Ta suhtleb temaga telefoni teel ning neil on head suhted. Oma lapse emaga on tal samuti head suhted ning ta maksab oma lapsele igakuiselt elatist. Süüdimõistetul on ka oma vanematega head suhted. Kriminaalhooldusametnik külastas R. Mõškovski vanemate elukohta aadressil XXX , kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadet.
19. Alates 2016 oktoobrist töötab R. Mõškovski ametlikult OÜ-s XXX , kus ta on ärijuhtimise konsultant. Palk laekub vangla arvele. Tal on olemas tunnistus väikese ja suure äri juhtimisest. Samuti on ta läbinud koka-pagari kursused. Vabanemise korral saab ta tööle OÜ-sse XXX , mille kohta on kohtule esitatud tõend.
20. R. Mõškovski kinnitab, et ta on muutunud. Ta soovib sulanduda töökollektiivi, ausalt elada, kasvatada lapsi, hoolitseda pere eest ja aidata pensionil olevaid vanemaid. Ta soovib unustada vangla. Ta ei ole ideaalne. Igaühe jaoks on omane vigu teha. Ilma vigadeta ei õpitagi elama. R. Mõškovski soovib võimalust tõestada, et inimesed muutuvad paremuse suunas.
21. Elektrooniline järelevalve on 12 kuuks, mis on peaaegu pool sellest, mis tal on jäänud tähtaja lõpuni. Selle aja jooksul on R. Mõškovskil võimalik vabaduses adapteeruda ja näidata oma käitumisega, et ta on ühiskonda vastuvõetav.
22. Peale kaebetähtaja lõppu esitas ta veel 2 täiendust oma kaebusele, milles palub tähelepanu pöörata Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-12-17 ning sellest juhinduda tema kaebust lahendades. Ringkonnakohtu järeldused
23. Ka ringkonnakohus ei vabasta R. Mõškovskit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
24. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et maakohus tegi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea.
25. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise 3 võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).
26. Ka ringkonnakohus loeb positiivseks, et R. Mõškovskil on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Samuti et R. Mõškovskil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, isik on olnud hõivatud hariduse omandamisega, riigikeele õppimisega ning on läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Viha juhtimine“ ja „Õige Hetk“. Hoolimata R. Mõškovskit positiivselt iseloomustavast andmetest puudub ringkonnakohtul veendumus, et R. Mõškovski oleks vabaduses suuteline õiguskuulekalt käituma. Nimelt oli R. Mõškovskil ka varasemalt olemas kindel elukoht, võimalus töötada ning lähedaste toetus, kuid sellest hoolimata pani R. Mõškovski toime kuritegusid.
27. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et käesoleva karistuse aluseks olevad kuriteod on toime pandud ajendatuna majandusliku kasu saamise eesmärgist. Mh nähtub materjalidest sedagi, et R. Mõškovskil on täitmata nõudeid summas 29 950 eurot, millest ligikaudu 9600 eurot moodustab elatisenõue. Kinnipidamiskoha iseloomustuse kohaselt ei ole isik huvitatud tööle asumisest ning rahaliste nõuete tasumisest. Isikul on küll vabanemise korral garanteeritud töökoht OÜ-s XXX , mis on loodud R. Mõškovski ja tema isa poolt aastal
28. Käesoleva karistuse aluseks olevad kuriteod on aga toime pandud aastal
29. Seega ei hoidnud võimalus töötada loodud firmas lihttöölisena ära R. Mõškovski poolt uute kuritegude toimepanemist. Vastupidiselt, isikul oli pidevalt katseajal probleeme töökoha omamisega ning töökohti vahetati tihti. Siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu ka sellele, et kuigi määruskaebuses tuuakse välja, et R. Mõškovski maksab oma lapsele igakuiselt elatist, teeb seda tegelikkuses R. Mõškovski eest ilmselt tema ema, kes toetab kinnipeetavat materiaalselt. Seega, võttes arvesse eeltoodut, võib R. Mõškovski tingituna majanduslikest probleemidest vabaduses jätkata õigusrikkumiste toimepanemist.
30. Kokkuvõtvalt, hinnates süüdlase resotsialiseerumise võimalusi isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu, leiab ringkonnakohus, et R. Mõškovski tuleb jätta ennetähtaegselt vabastamata. Seda eelkõige põhjusel, et R. Mõškovski kannab käesolevat karistust vägivallaga seotud kuriteo toimepanemise eest majandusliku kasu saamise eesmärgil, hoolimata sellest, et tal olid vabaduses olemas kõik võimalused selleks, et teenida elatist legaalselt. Seetõttu viitab asjaolu, et kinnipidamiskohas olles ei ole isik huvitatud töötamisest ja võrdlemise suurte rahaliste nõuete täitmisest sellele, et vangistuse eesmärgid ei ole R. Mõškovski puhul veel täidetud ning eksisteerib oht, et vabaduses olles võib R. Mõškovski jätkata kuritegude toimepanemist.
31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 27.04.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4