Obsah (6)

§ 162§ 657§ 651§ 654§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-16-3760

) § 164 lg 1 alusel põlvnemisasjaga seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuigi

§ 162

lg 1 alusel tuleks 2 elatisenõudega seotud menetluskulud jätta hageja II kanda, oleks see kohtu hinnangul hageja II suhtes äärmiselt ebaõiglane ning ebamõistlik.

§ 162

lg 4 alusel jättis kohus ka elatisenõudega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud hagejate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt jättis maakohus mõlemad kostja vastu esitatud nõuded rahuldamata, kuid on jätnud arvestamata, et kostja on täiesti kõrvaline isik, kes kaasati menetlusse hagejate tahte järgi. Sellises olukorras on täiesti ebamõistlik ning äärmiselt ebaõiglane, et kostja peab ise oma menetluskulusid kandma. Hageja II oleks võinud oodata elatisenõude esitamisega, kuni on selge, kas kostja on tema isa. Kostja arvates on ilmne, et kõik kulud kannab tegelikult hageja I, mitte hageja II.
2. Hagejad ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
4. septembri 2016 otsus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotust ning ringkonnakohus kontrollibki seetõttu maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus vaidlustatud osas on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust menetluskulude jaotuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Hageja I esitas kostja vastu hagi isaduse tuvastamiseks ning hageja II esitas kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Maakohus jättis hagid rahuldamata ja menetluskulud

§ 162

lg 4 ja § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

§ 162

lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud elatisenõudega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seejuures on maakohus arvestanud, et tegemist oli alaealise lapse elatisenõudega. Praktikas on levinud, et elatisenõue esitatakse koos põlvnemise tuvastamise nõudega ning nõuete üheaegset esitamist ei saa hagejale II ette heita. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks jätta menetluskulud hageja II kanda põhjusel, et väidatavalt kannab menetluskulusid hoopis hageja I. 8.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg-st 1¹ tulenevalt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi 3 rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna praegusel juhul jättis maakohus isaduse tuvastamise hagi rahuldamata, on maakohus õigesti lähtunud

§ 164lg-st 1 ning jätnud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda jätta põlvnemisasjaga seotud menetluskulud hageja kanda. 10.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud säte kohaldub ka olukorras, kus vaidlustatakse menetluskulude jaotust. Kuigi

§ 178

pealkiri ning selle lg 3 viitavad üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisele, reguleerib § 178 lg 1 menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Eeltoodust tulenevalt kohaldub praegusel juhul

§ 178lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson