Obsah (10)

§ 2681§ 230§ 392§ 657§ 654§ 267§ 333§ 236§ 171§ 165

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 8. märts 2017. a, Tartu Tsiviilasja number 2-1

§ 2681

kehtestab kohtu kaalutlusõiguse menetluspoole vande all ülekuulamise lahendamisel, kuid kohus pidi siiski hindama võimalust kuulata vande all üle hageja juhatuse liige. Kuna maakohus seda ei teinud, siis kohus ei andnud apellantidele võimalust esitada oma seisukoha kinnituseks tõendit, mis viis ebaõiglase otsuse tegemiseni.

§ 230

lg 1, lg 2 ja

§ 392

lg 1 p 4 kehtestavad koosmõjus kohtu selgitamiskohustuse tõendite esitamise osas. Isegi kui kostja sõnastas ebaselgelt taotluse kuulata Mikhail Malyshev üle tunnistajana, siis pidi maakohus välja selgitama kostja taotluse sisu ja taotluse lahendama lähtudes selle sisust.

1. Hageja (vastustaja) vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Vastustaja palus menetluskulud jaotada asjas selliselt, et kõik kulud apellatsioonimenetluses jätta solidaarselt apellantide kanda. Vastuse kohaselt on apellatsioonkaebuse alus ebaselge. Apellandid kordavad vaid oma esimeses kohtuastmes esitatud seisukohti, millele maakohus on oma lahendis ka seisukohad andnud. Kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on oma 05.01.2016 kohtumääruses põhjendanud, miks jäetakse rahuldamata apellantide taotlus üle kuulata vande all hageja juhatuse liige Taavi Kookmaa ja OÜ Chrisman juhatuse liige Mikhail Malyshev. Vastustaja märgib, et suuliste tõenditega ei oleks käesolevas asjas saanud ümber lükata usaldusväärseid kirjalikke tõendeid (laenuleping ja maksekorraldus raha ülekandmise kohta) ning see oleks üksnes venitanud niigi pikale veninud menetlust. Ka on selles osas (vande all ülekuulamise taotlus) jäänud apellantide väited ainult paljasõnaliseks. Kuivõrd apellante esindas menetluses advokaat, siis ei olnud kohtul kõrgendatud selgitamiskohustust apellantide suhtes. Apellantide väited laenusumma tagastamise osas on paljasõnalised ja oletuslikud ega vasta tegelikkusele. OÜ Chrisman aastaaruanne kajastab vaid üldisi andmeid ning selle põhjal ei ole 4 võimalik väita, et vaidlusalune konkreetne laen oli vastustajale tagastatud. Lisaks katab OÜ Chrismani aastaaruandes kajastatud lühi- ja pikaajaliste laenukohustuste maht kordades ära vastustajale antud laenu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab

§ 657lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga tõenditele ega korda neid kõiki

§ 654lg 6 alusel.

Apellatsioonimenetluses ei vaidlusta kostjad (apellandid) laenusuhte tekkimist hageja ja pankrotivõlgniku vahel (03.04.

1. a sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja kandis võlgnikule üle 8000 eurot). Samuti ei ole vaidlustatud nõude arvestust, sh kõrvalnõuete kujunemist.
2. Sisuliselt tuginevad apellandid väitele, et ehkki võlasuhe
3. aastal tekkis, tagastati laen sama
4. aasta jooksul hagejale ning sellega seoses võlasuhe lõppes (VÕS § 186 p 1). Seejuures ei ole apellandid siiski esitanud kindlat väidet, et võlasuhe on täies ulatuses lõppenud, vaid on laenu tagastamise võimalikkust üksnes oletanud.

§ 230

lg 1 kohaselt tuleb kostjatel tõendada oma väidet, mille kohaselt laen tagastati hagejale täielikult või osaliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjad ei ole seda asjaolu tõendanud. Asjaolu, et võlausaldajate näol pankrotimenetluses on tegemist isikutega, kes ei ole ise vaidlusaluse võlasuhte pooled ning seetõttu on neil raskendatud võlasuhte täitmisega seotud asjaolude tõendamine, ei muuda iseenesest seadusest tulenevat tõendamiskoormist. Kuna hageja on oma nõude aluse tõendanud, siis tuleb kostjatel omalt poolt tõendada, et nõuet tegelikult ei eksisteeri, nt on see võlgniku poolt täidetud.

1. Kostjad soovisid praegusel juhul tõendada oma väiteid nõude puudumise kohta hageja ja võlgniku juhatuse liikmete vande all ärakuulamise teel. Taotluse kohaselt soovisid kostjad nende ütluste põhjal selgitada välja laenu andmise asjaolud (eesmärgid jm laenulepinguga seotud asjaolud). Hageja vaidles sellele taotlusele vastu põhjendusel, et laenuleping on kirjalikus vormis sõlmitud ning raha ülekandmine pangaülekande teel tõendatud; seega ei oma tehingu poolte esindajate selgitused lepingu sõlmimise asjaolude ja eesmärkide kohta asja lahendamisel tähtsust. Maakohus andis oma 17.12.2015 kohtunõudega kostjatele tähtaja oma taotluse täpsustamiseks ja täiendavaks põhjendamiseks, kostjad täpsustasid oma taotlust 28.12.
2. a menetlusdokumendis. Muuhulgas täpsustasid kostjad taotlust M. Malyshevi osas ja taotlesid tema ülekuulamist tunnistajana. Maakohus jättis kostjate taotlused oma
3. jaanuari
4. a määrusega rahuldamata. Kohus põhjendas keeldumist

§ 267lg 1 ja § 268 alusel.

1. Tsiviilasja arutati Viru Maakohtu
2. septembri
3. a istungil. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid esitanud vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel (

§ 333lg 1).

Kohtuistungi protokolli kohaselt ei olnud pooltel täiendavaid menetluslikke taotlusi, nad nõustusid eelmenetluse lõpetamisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodut arvestades põhjendatud kostjate apellatsioonkaebuses esitatud viide maakohtu poolsele menetluslikule rikkumisele (poole seadusliku esindaja ja/või tunnistaja ärakuulamise taotluse rahuldamata jätmine). Kohtul ei olnud ka kohustust teha kostjatele ettepanekut esitada oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid. 5 Asja materjalidest nähtuvalt avaldasid kostjad maakohtu menetluses pigem kahtlusi teemal, kas laen tegelikult võlgnikule üldse välja maksti, samuti soovisid nad välja selgitada tehingu olemust, tingimusi ja summa suurust. Ka kohtuistungil jäi kostjate esindaja peamiselt seisukohale, et on kahtlus, kas laen tegelikult väljastati. Esitatud ei ole selgesõnalist väidet, et laen on tegelikkuses tagastatud. Kostjad ei ole esitanud OÜ Chrisman (pankrotis) arveldusarvete väljavõtteid tõendamaks, et saadud laen on hagejale tagastatud, ega ole taotlenud ka kohtu kaasabi võlgniku pangakontode 2013. aasta väljavõtete saamiseks (

§ 236lg 2).

Kostjad on möönnud, et ei ole välistatud, et raha tagastati sularahas. Seda asjaolu aga tulnuks tõendada kostjatel. Põhjendamatud on apellantide etteheited maakohtule, mille kohaselt pidanuks kohus aktiivsemalt andma hagejale võimaluse tema väidete tõendamiseks või et kohus oleks pidanud

§ 2681alusel kuulama kedagi üle omal algatusel sõltumata vastaspoole vastuväidetest.

Võlasuhte puudumist ei tõenda asjaolu, et võlgniku

1. a majandusaasta aruanne ei sisalda laenude nimekirja ega see, et 2013.a majandusaasta aruandes kajastatud laenukohustuste summa ei kattu pankrotimenetluses esitatud nõuete summaga.
2. Eeltoodust lähtudes on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et kostjad ei ole tõendanud oma oletuslikku väidet, mille kohaselt on hagejale tema poolt antud laen osaliselt või täielikult tagastatud ning võlasuhe sellest tulenevalt kas osaliselt või täielikult lõppenud. Seega on hagi õigesti rahuldatud ning maakohtu otsuse muutmiseks puudub alus.
3. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel apellantide kanda.

Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid õigusabile summas 330 eurot (ilma käibemaksuta). Vastustaja lepinguline esindaja osutas vastustajale õigusabi 3 töötunni ulatuses, töötunni hinnaga 110 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja menetluskulude suurus on kooskõlas tsiviilasja keerukuse ja mahuga, mistõttu kuulub vastustaja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamisele summas 330 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole vastustaja taotlus mõista menetluskulud apellantidelt vastustaja kasuks välja solidaarselt. Kostjatel puudub asjas solidaarne vastutus, vastuväite esitamine võlgniku pankrotimenetluses ei ole seotud teiste isikute poolt võimalike vastuväidete esitamisega.

§ 165

lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud apellantidelt välja mõista võrdsetes osades, s.o igalt apellandilt (kostjalt) à 82,50 eurot. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6