← Eesti

2-12-43324/141

Obsah (6)§ 123§ 128§ 451§ 151§ 453§ 453l

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-12-43324 Tsiviilasi OÜ

). Lastehoiteenuse osutamise alustamisel kehtinud

§ 123

kohaselt peab lapsehoiuteenuse osutaja omama tegevuskohajärgse maavanema antud kehtivat tegevusluba. OÜ-le Väike Karu on väljastatud

  1. septembri
  2. a Tartu Maavanema korraldus nr 583, millest nähtuvalt omab OÜ Väike Karu Tartus Tähe 98 ruumides lapsehoiuteenuse tegevusluba. Nimetatud tegevusloa saamiseks on täidetud nõuded ja teostatud ümberehitused vastavalt sotsiaalministri
  3. märtsi
  4. a määrusele nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“.
  5. Puudutatud isik II leiab, et ta ei kasuta Tähe 98 Tartus asuvaid mitteeluruume kasutusotstarbe vastaselt. Avaldajad on vääralt leidnud, et ruumides tegutseb koolieelne lasteasutus ja see väljub ruumide kasutusotstarbe raamidest. OÜ Väike Karu kasutab ruume lapsehoiuteenuse osutamiseks (mitte koolieelse lasteasutusena) ja teenust ei osutata hoonet ümbritseval maa-alal. Jääb arusaamatuks, milliste avaldajate (sh juriidiliste isikute) seadusega kaitstud õiguste ja/või huvide kaitseks on avaldus esitatud. Avaldajad on esitanud kohtule paljasõnalise väite, et kinnistu kasutamise aktiivsus on oluliselt kasvanud, võrreldes ajaga kui ruumides tegutses kasutusloa kohaselt kauplus ning avaldajad ei saa oma parklat kasutada. Avaldajad ei ole oma seisukohta tõendanud, järelikult on tegemist alusetu ja põhjendamatu väitega. Avaldajate nõue mõjutab mitte ainult Tähe 98 äri- ja eluhoone korteriomanikke ja rentnikke, vaid ka lapsehoiuteenust kasutavaid lapsi ja nende vanemaid. Avaldajate nõude osas tehtud kohtulahend mõjutab kõiki Eestis sarnastel tingimustel tegutsevaid lastehoide, nende teenuseid kasutavaid lapsi ja vanemaid ning kõiki kohalikke omavalitsusi, kes peavad negatiivse kohtulahendi korral hakkama tegema omavalitsuse piires ettevalmistusi kogu lastehoiuga seonduva ümber korraldamisel. Seega ei saa lähtuda avalduse lahendamisel üksnes formalistlikust vaatenurgast, vaid on vajalik teostada vaidlusalustest ruumidest lähtuvate väidetavate mõjude sisuline analüüs. 4 KOS § 11 lg 1 p sätestab, et korteriomanik on kohustatud taluma mõjusid, mis jäävad § 11 lg 1 p–s 1 sätestatu ehk tavakasutuse piiresse. Avaldus on täies ulatuses tõendamata osas, millest nähtuks tavakasutuse piiridest väljumine ja lapsehoiuteenuse osutamisest tingitud negatiivne mõju kinnistule, sh avaldajate korteriomanditele või korteriomanike ühiskasutuses olevatele pindadele. Lapsehoiuteenuse osutamine ning vaidlusaluste mitteeluruumide kasutusloas märgitud kasutusotstarbe järgne kasutamine on mõjult samad. Tähe 98 kinnistul asuv hoone on terviklikult liigendatud, lastehoiu ruumid ja spordipood paiknevad eraldi asuvas maja osas. Lastehoid tegevusena on reguleeritud eraldi õigusnormidega. See ei ole ebamäärane ega „hallis tsoonis“ olev tegevus nagu tantsustuudio pidamine Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-315, vaid on seadusandja poolt teadlikult paigutatud väljapoole määrust nr
  6. Vaidlusalustes ruumides lapsehoiuteenuse osutamise alustamisel reguleeris lapsehoidu puudutavat

§ 128lg 3.

Rahvatervise seaduse ja ehitusseadustiku alusel ei ole välistatud vaidlusalustes ruumides lastehoiu pidamine. Valdav osa korteriomanikest on lastehoidu pooldavad, sh on puudutatud isikule I kuuluva pinna suurus kõikidest korteriomanditest üle 50%. Avaldajad on tuginenud kehtivuse kaotanud ehitusseadustiku sätetele. Avaldajate nõue on suunatud tulevikku ehk teisisõnu tuleb nõude lahendamisel juhinduda kehtivatest õigusaktidest. Ehitusõiguse regulatsioon on muutunud ja alates

  1. juulist 2015 kehtib uus ehitusseadustik. Kehtiv ehitusseadustiku § 16 lg 2 sätestab, et ehitist tuleb kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt. „Kasutamine kasutusotstarbe kohaselt“ ja kuni
  2. juunini
  3. a kehtinud ehitusseaduse § 32 lg-s 3 sätestatud „kasutamine vaid ettenähtud kasutamise otstarbel“ on erineva tähendusega.
  4. Üleäänud puudutatud isikud (korteriomanikud) ei esitanud vastuväiteid kinnistul lastehoiu pidamisele. MAAKOHTU SEISUKOHT
  5. Tartu Maakohus rahuldas osaliselt OÜ Benny Farm, Lauri Resiku, Angela Aru, OÜ Simelan, Siim Zeigo, Signe Soonbergi, Triinu Kõressaare, Anti Lehiste ja Kadri Suija avalduse AS Agerinvest ja OÜ Väike Karu vastu kaasomandi osa ja korteriomandi kasutusotstarbevastase kasutamise lõpetamise nõudes ning keelas AS-l Agerinvest ja OÜ-l Väike Karu Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbriga XXXX, aadressiga Tartumaa, Tartu linn, Tähe 98 hoones asuvate ruumide M2, M3 ja M4 kasutamise lastehoiuna. Maakohus võttis vastu Koidula Veidemani, OÜ Autod ja Osad ning Õnne Võikari loobumised avaldusest. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et alates
  6. septembrist
  7. a kasutatakse Tähe 98 hoones puudutatud isikule I kuuluvaid ruume M2 eesmärgil, mis ei vasta kehtivale kasutusloale – ruumides tegutseb koolieelne lasteasutus. Samuti tegutseb koolieelne lasteasutus ruumides M3 ja M4, millel kasutusluba puudub. Seega ei kasutata ruume M2 neis lubatud kasutusotstarbe (kauplus, mis ei ole toidukauplus) kohaselt ja ruume M3 ja M4 kasutatakse ilma kasutusloata. Vaidlus käib selle üle, kas puudutatud isikutel on õigus osutada ruumides M2, M3 ja M4 lastehoiuteenust, kui ruumide kasutusotstarbeks on „kauplus, mis ei ole toidukauplus“ ja „muu spordihoone“ olukorras, kus hoone kasutusotstarvet ei ole muudetud ning avaldajad ei nõustu kasutusotstarbe muutmisega. Maakohus lähtus avalduse läbivaatamisel sellest, kas puudutatud isikute I ja II tegevus on seaduslik ja sellele vastav ehk kas vaidlusaluste ruumide kasutamine on õiguspärane ning 5 vastab kaasomanike huvidele, õigustele ja ootustele. Mõjude analüüsi küsimus tuleb lahendada tsiviilasjas nr 2-14-9599 (puudutatud isik I hagi avaldajate vastu tuvastamaks kohustus anda nõusolek vaidlusaluste ruumide kasutusotstarbe määratlemiseks koolieelse lasteasutusena). Seega lähtus kohus asja lahendamisel formaliseerituse põhimõttest. Korteriomanikele on antud KOS-i alusel subjektiivne õigus nõuda, et korteriomandit kasutaksid kõik korteriomanikud õiguspäraselt, st kasutusloaga kooskõlas. EhS § 32 lg 3 kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada ainult ettenähtud kasutamise otstarbel. Korteriomanikel on õigus nõuda, et kõik korteriomanikud kasutaksid oma korteriomandi reaalosa vastavalt kasutusloale ning ehitise kasutamise otstarbele, s.o nõuda kasutusloale või ehitise kasutamise otstarbele mittevastava kasutamise lõpetamist. Vaidlusaluste ruumide kasutusotstarbeks on „kauplus, mis ei ole toidukauplus“ ja „muu spordihoone“. Kasutusluba ei anna iseenesest õigust lastehoiuteenuse jaoks peetava lastehoiu pidamiseks. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-3-15 p-i 18 kohaselt on keelatud tegevus, mis on vastuolus kasutusloas märgitud ehitise kasutamise otstarbega. Kuni kasutusotstarbe muutmiseni ei ole kasutusotstarbega mittekooskõlas olev ruumide kasutamine lubatud. Kasutusloa väljastamine ja/või haldusorganite arvamus kasutamise õiguspärasuse osas ei muuda ruumide kasutusotstarbega vastuolus olevat kasutamist seadusega kooskõlas olevaks. Kohtu arvates oleks tulnud puudutatud isikutel juba enne lastehoiu organiseerimist kaasomanikega kokkuleppele mittejõudmisel pöörduda kohaliku omavalitsuse poole hoone kasutusotstarbe muutmiseks. Tähtsust ei oma, kas lastehoiu puhul on tegemist litsentseeritud tegevusega või mitte. Avaldajate nõude keelata AS-l Agerinvest ja OÜ-l Väike Karu Tartu linnas Tähe 98 asuvate mitteeluruumide M2, M3 ja M4 kasutamine Tähe 98 kasutusloaga vastuolus oleva tegevuse raames, samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuse kasutusõiguse andmine, jättis maakohus tähelepanuta, sest nõue polnud sõnastuslikult selge, nõude eesmärk ja sisu jäid kohtule arusaamatuks. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  8. AS Agerinvest esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega on avaldajate avaldus rahuldatud ja teha selles osas uus määrus, millega jätta avaldus tervikuna rahuldamata. AS Agerinvest palus tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud avaldajate kanda. Määruskaebuses esitatud seisukohtade kohaselt: 1) kehtib lapsehoiuteenustele eraldi õiguslik regulatsioon; 2) ei ole käesolev asja asjaolud võrdsustatavad Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-3-15 esinenud asjaoludega. Maakohus ei ole arvestanud AS Agerinvest väitega, et lapsehoiuteenuse puhul ei pea leidma lapsehoiule vastet ehitise kasutamise otstarvete loetelust.

alusel on võimalik järeldada, et lapsehoiuteenust võib osutada igasugustes lapsehoiuks sobivates ruumides, kui need ruumid vastavad tervisekaitsenõuetele; 3) on kõikidel lapsehoiuna kasutatavatel mitteeluruumidel (M2, M3, M4) kasutusluba; 4) ei ole kohus teostanud mõjude analüüsi. Kaebaja hinnangul ei erine korteriomaniku tegevuse mõju oluliselt kasutusloal kasutusotstarbena märgitud tegevuse mõjust nii ehituslikult kui ka mõju poolest teistele korteriomanikele. Avaldajad oleksid pidanud tooma esile asjaolud ja tõendid, mis võimaldaksid järeldada kasutusloal märgitud mõjude olemuslikku erinevust lapsehoiuteenuse osutamisega kaasnevatest mõjudest. Mõjude analüüsi vajalikkust kinnitab ka KOS § 11 lg 1 p 1 ja 2; 6 5) ei peatatud tsiviilasja nr 2-14-9599 menetlust mitte käesoleva asja, vaid ühe kostja surma tõttu; 6) lastehoiust tulenevad mõjud on väiksemad kui ruumides varem tegutsenud spordisaalist ja kauplusest tulenevad mõjud; 7) on kohus teostanud ulatuslikku omandi piiramise, kaalumata avalikku huvi.

  1. OÜ Väike Karu esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus resolutiivosa p-de 2, 2.1 ja 3 osas, jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata ning poolte menetluskulud avaldajate kanda. Määruskaebuses esitatud seisukohtade kohaselt: 1) jättis kohus teostamata mõjude analüüsi ja kohaldas vääralt KOS § 10 lg-t 1, § 11 lg 1 p-i 1, p-i 2 ning § 12 lg-t
  2. Kohus kogus mõjude analüüsiks vajalikud tõendid ja loobus seejärel mõjude analüüsi teostamisest. Eeldusi tuvastamata andis maakohus hinnanguid/järeldusi KOS § 11 lg 1 p 1 ja 2 kohaldamise eelduste kohta; 2) võimaldab kehtiv EhS § 16 lg 2 ehitist kasutada kasutusotstarbe kohaselt. Seletuskirja kohaselt ehitise kasutamise ja hooldamise nõuded ei ole kavandatud riivama ehitise omaniku omandiõigust ebaproportsionaalselt. Need nõuded ei välista ehitise omaniku käsutus- ega kasutusõigust. Kohus läks vastuollu EhS § 16 lg 2 mõtte ja eesmärgiga selles, et ehitusseadustiku norm ei ole mõeldud riivama ehitise omaniku omandiõigust ebaproportsionaalselt; 3) puudub lahendis analüüs puudutatud isikute õiguste riive kohta. Ei nähtu omanike ja kasutaja õiguste riive kaalumine ja põhjendatus; 4) ei ole põhjendatud kohtu poolt avalduse formalistlik lahendamine avalikkuse kõrgendatud huvi ja vaidluse pretsedenti loovat tähendust arvestades; 5) on kohus tuginenud järeldustes kehtivuse kaotanud EhS § 32 lg-le 3 ja lg-le 8; 6) on võimalik teostada mõjude sisuline analüüs, millest järeldub, et lastehoiu tegevus ei ületa omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Lapsehoiuteenuse osutamine on võrreldes kaupluse, büroo või spordisaaliga majaelanikele vähem koormavam. VASTUSTAJATE SEISUKOHT
  3. OÜ Benny Farm, Lauri Resik, Angela Aru, Simelan OÜ, Siim Zeigo ja Signe Soonberg, Triinu Kõressaar, Anti Lehiste, Kadri Suija vaidlevad ühises vastuses määruskaebustele vastu, paluvad jätta OÜ Väike Karu määruskaebus läbi vaatamata, AS Agerinvest määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt AS Agerinvest ja OÜ Väike Karu kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleb OÜ Väike Karu määruskaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda. Korteriomandi üürnik ei saa rikkuda teiste korteriomanike subjektiivseid õiguseid; 2) on kohtumäärus seaduslik ja põhjendatud, puudub alus selle tühistamiseks; 3) on vastustajatel õiguspärane ootus maja kasutamisele vastavalt ettenähtud kasutusotstarbele; 4) on ebaõiged määruskaebuse esitaja väited, mille kohaselt oli vajadus mõjude analüüsi läbiviimiseks; 5) on ebaõige OÜ Väike Karu etteheide, mille kohaselt oleks kohus pidanud kohaldama kehtivat EhS § 16 lg-t 2 vana EhS § 32 lg 3 asemel. Kehtiva EhS § 16 lg-e 2 rakendamisel oleks tulemus 7 sama, mis varsema sätte kohaldamisel, sest uus säte koos seletuskirjaga ei anna laiemat tõlgendust kui varasem säte; 6) ei ole eralasteaia pidamine avalik huvi; 7) annab KOS § 12 lg 3 igale korteriomanikule nõudeõiguse seadusega vastuolus oleva tegevuse lõpetamiseks ka olukorras, kus enamus korteriomanikke nõuet ei toeta ; 8) on lastehoiust tulenev mõju suurem kui kasutusotstarbe kohasel kasutamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused kuuluvad rahuldamisele. Maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu osas, milles maakohus avalduse rahuldas ja keelas puudutatud isikutel I ja II Tartus Tähe 98 hoones asuvates ruumide M2, M3, M4 kasutamise lastehoiuna (määruse resolutsiooni p 2). Avaldus AS Agerinvest vastu tuleb selles osas jätta rahuldamata. Avaldus OÜ Väike Karu vastu tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohtu määrust tuleb muuta ka menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 3).
  5. Maakohus on tuvastanud ja asjas puudub vaidlus, et avaldajad ning puudutatud isik I on kinnistu, asukohaga Tartu Tähe 98, kaasomanikud ja korteriomandite omanikud. Puudutatud isikule I kuuluvad mitteeluruumid M2, M3 ja M
  6. Puudutatud isik II üüris puudutatud isikult I maakohtu otsuse tegemise ajal ruume M2, M3 ja M4 ning kasutas neid lapsehoiuteenuse osutamiseks. Mitteeluruumi M2 kasutusotstarve on „kauplus, mis ei ole toidukauplus“ ning M3 ja M4 kasutusotstarve on „muu spordihoone“. Tartu Maavanema
  7. septembri 2012 korraldusega nr 583 (I kd lk 161) on puudutatud isikule II antud tegevusluba ruumides Tartus Tähe 98 lapsehoiuteenuse osutamiseks kuni 140 lapsele tähtajaga
  8. september
  9. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsÜS) § 77 alusel muutus tegevusluba alates
  10. juulist 2014 tähtajatuks.
  11. Avaldajad on oma nõude alusena märkinud KOS §-d 10- 12 ja EhS § 32 lg
  12. Avaldajad taotlesid kohtult puudutatud isikute kohustamist lõpetada Tähe 98 Tartus asuvate ruumide M2, M3, M4 kasutusotstarbe vastane kasutamine. Avaldajate poolt menetluses esitatud asjaoludest nähtub, et avaldajad ei ole nõus nimetatud ruumides lapsehoiuteenuse osutamisega 140-le lapsele, kuna peavad sellist tegevust ruumide kasutusotstarbega vastuolus olevaks. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ning keelas puudutatud isikutel Tartus Tähe 98 hoones asuvate ruumide M2, M3 ja M4 kasutamise lastehoiuna. Maakohtu määruse p 66 kohaselt eelistas maakohus asja läbivaatamisel nn formaliseeritud lähenemist ja kuna ruumide kasutamine ei toimu kooskõlas kasutusloaga, on see keelatud. Maakohus leidis, et maavanema korraldus ei tee lastehoiu pidamist seaduslikuks ning korraldus on käesolevas menetluses asjakohatu. Kuni ruumide kasutusotstarbe muutmiseni ei ole lastehoiu pidamine lubatud. Mõjude analüüs talumiskohustuse kindlakstegemiseks tuleb lahendada teises menetluses (Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-14-9599 AS Agerinvest hagi OÜ Benny Farm jt avaldajate vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks). Vastustajad leidsid vastuses määruskaebusele, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, nõustudes seejuures maakohtu seisukohaga, et asja lahendamiseks puudub vajadus hinnata lastehoiu pidamisest tulenevaid mõjutusi ja avaldajate subjektiivsete õiguste rikkumist. Ringkonnakohtu istungil kinnitas avaldajate esindaja, et avaldajad tuginevad üksnes puudutatud isikute I ja II kasutusotstarbe vastasele tegevusele ja ei soovi käesolevas menetluses lastehoiu pidamisega seotud mõjude hindamist. 8
  13. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-3-15 lahendi p-s 15 märkinud, et nõue mittekorteriomanikust isiku vastu ei saa tuleneda korteriomandiseadusest ega kasutusloale märgitud otstarbega vastuolus olevast tegevusest. Kuivõrd avaldajad on oma nõude esitamisel puudutatud isiku II vastu tuginenud üksnes tema ehitise kasutusotstarbe vastasele tegevusele, siis ei saa puudutatud isik II avalduse aluseks olevatel asjaoludel üldse avaldajate õigusi rikkuda. Avaldus puudutatud isik II vastu tuleb jätta läbi vaatamata ja maakohtu määrus tuleb puudutatud isikut II puudutavas osas tühistada. Nii avaldajad kui ka puudutatud isik II nõustusid ringkonnakohtu istungil puudutatud isik II osas avalduse läbi vaatamata jätmisega. On oluline märkida, et puudutatud isik II on vaidlusalusel kinnistul lapsehoiu teenuse osutamise lõpetanud ning samades ruumides osutab lapsehoiuteenust alates
  14. oktoobrist 2016 Tartu linn.
  15. Korteriomanikust puudutatud isiku I vastu on nõude, lõpetada korteriomandi reaalosal kasutusotstarbe vastane tegevus, esitamine KOS § 10 lg 1, § 12 lg 3 ja EhS § 29 lg 1 p 12 alusel lubatav. Maakohus on määruse resolutsiooni kohaselt keelanud vaidlusaluste ruumide kasutamise „lastehoiuna“, kuid määrusest ei nähtu keelatava tegevuse selge sisu. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab „lastehoid“ üldmõistena imikute ja väikelaste hooldamist ja hoidmist. Maakohtu määruse resolutsiooni grammatiliselt tõlgendades saab asuda seisukohale, et puudutatud isikul I on vaidlusalustes ruumides keelatud igasugune tasuline või tasuta tegevus, kus imiku või väikelapse järele vaatab ajutiselt lapse hooldusõigusega isikuga kokkuleppel muu isik. Selline kohtulik keeld võib ebamõistikult piirata vaidlusaluste ruumide kasutamist ka vastavalt ruumide kasutusloajärgsele kasutusotstarbele.
  16. Asja materjalide põhjal saab eeldada, et maakohus on soovinud keelata vaidlusalustes ruumides sotsiaalhoolekande seadusega (

) reguleeritud lapsehoiuteenuse kui sotsiaalteenuse osutamise. Sotsiaalhoolekande seadus sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. Lapsehoiuteenus on kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalteenus, mis on alates 1. jaanuarist 2017 reguleeritud

§-des 451- 454. Nõuded lapsehoiuteenusele on sätestatud käesoleval ajal

§-ga 453, mille kohaselt teenuseosutaja võib hoida lapsehoiuteenust saava lapse eluruumides korraga kuni viit last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud; väljaspool lapsehoiuteenust saava lapse eluruume korraga kuni kümmet last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud (lg 2). Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenust saava lapse eluruume (teenust kasutavate laste arvust sõltumata), peavad ruumid vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele; ruumid ning ruumide evakuatsiooniteed peavad vastama EhS § 11 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele (lg 5). Lapsehoiuteenuse osutamisel

§ 451

lõikes 2 nimetatud juhul peab teenuse osutajal olema tegevusluba vastavalt

§ 151punktile 1.

Avalduse esitamise ajal 23. oktoobril 2012 oli lapsehoiuteenus reguleeritud kui riigi korraldatav abi.

§ 128lg 3 (redaktsioon kuni 1.

jaanuarini 2016) kohaselt võis lapsehoiuteenust osutada lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumis või muudes lapsehoiuks sobivates ruumides. Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume, peavad lapsehoiuteenuse osutamise ruumid vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele.

§ 128

lg 31 kohaselt lapsehoiuteenuse osutamisel korraga rohkem kui 10 –le lapsele ühes tegevuskohas peavad lapsehoiuteenuse osutamise ruumid, nendele ruumidele juurdepääsuteed ja ruumidest väljapääsuteed vastama ehitusseaduses sätestatud ja selle alusel kehtestatud tuleohutusnõuetele, mis kehtivad koolieelsetele lasteasutustele. Avalduse esitamise ajal oli lapsehoiuteenuse osutajana 9 tegutsemiseks vajalik ka kehtiv tegevuskohajärgse maavanema tegevusluba, kui lapsehoiuteenust rahastati täielikult või osaliselt riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest (

§ 123). Perioodil 1.

jaanuar 2016 – 1. jaanuar 2017 oli lapsehoiuteenuse osutamine reguleeritud

§-des 108-115 sätestatuga, kusjuures põhilised nõuded lapsehoiuteenusele jäid samaks. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et lapsehoiuteenust on võimalik osutada nii lapsehoiuteenust saava lapse kui ka lapsehoidja eluruumis, samuti muudes lapsehoiuks sobivates ruumides. Kui enne

  1. jaanuari 2017 esitas seadusandja laste arvust sõltuvalt erinevaid nõudeid ruumidele, kus lapsehoiuteenust osutati (kui see toimus väljaspool lapsehoiuteenust saava lapse eluruume), siis alates
  2. jaanuarist on nõuded ruumidele, kui teenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenust saava lapse eluruume, ühtlustatud (

§ 453lg 5).

15. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajate väitega, et lapsehoiuteenust sotsiaalteenusena võib osutada üksnes ruumides, mille kasutusotstarve on „lasteaed“ ehk „koolieelne lasteasutus“. Sellisele järeldusele jõudes on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta kõik sotsiaalhoolekande seaduse lapsehoiuteenuse osutamist reguleerivad sätted. Ringkonnakohus leiab sotsiaalhoolekande seaduse sätteid erinevates redaktsioonides järjepidevalt tõlgendades, et seadusandja soov on lapsehoiuteenuse kui sotsiaalteenuse loomise kaudu toetada lapse hooldusõigust omava isiku toimetulekut või töötamist (

§ 451

), pakkudes selleks avalikku teenust, mida on võimalik korraldada lihtsalt ja väikeste kuludega. Seetõttu on lubatud lapsehoiuteenust osutada spetsiaalseid ruume omamata, sh eluruumides (arvestada tuleb laste arvu). Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenust saava lapse eluruume, peavad lapsehoiuteenuse osutamise ruumid vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele ja ruumid ning ruumide evakuatsiooniteed peavad vastama EhS § 11 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele (

§ 453lg 5).

Sellest saab järeldada, et lapsehoiuteenust kui sotsiaalteenust saab osutada erineva kasutusloa järgse kasutusotstarbega ruumides (sh lapse või lapsehoidja eluruumides). Hinnangu ruumide sobivusele annab tegevusloa väljastaja.

  1. Asja lahendamisel on oluline käsitleda lapsehoiuteenuse sisu. Sotsiaalhoolekande seaduse ning sotsiaalministeeriumi koostatud lapsehoiuteenuse juhismaterjali (kättesaadav www. www.sm.ee) kohaselt on teenuse eesmärgiks toetada lapsevanema, eestkostja või lepingu alusel lapse perekonnas hooldaja töötamist või toimetulekut. Lisaks on eesmärgiks võimaldada lapsevanematele lapse hooldamisest vaba aega, et nad saaksid ajutiselt tegeleda teiste tegevustega ja võimaldada kasutada peale lasteaia teisi lapsehoiuvorme, mis vastavad riigi kehtestatud miinimumnõuetele ja on lastele turvalised. Lapsehoiuteenusega sarnased tegevused on: koolieelne lasteasutus, pikapäevarühm, huviringid, avatud noortekeskused, laste- ja noortelaagrid, päevakeskused, lapse tugiisik või isiklik abistaja. Lapsehoiuteenuse sisu koosneb kolmest komponendist: lapse hooldamine, tema turvalisuse tagamine ja lapse arendamine. Lapse arendamise kohta lapsehoidu reguleerivates õigusaktides nõudeid ei ole. Hooldustoimingud sõltuvad lapse vanusest ja oskustest.
  2. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 1 lg 1 kohaselt on koolieelne lasteasutus koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lapsehoiuteenuse kaudu ei pea võimaldama alusharidust ning lapsehoiuteenuse osutaja ei ole õppeasutus. Maakohus on faktiliselt samastanud eelkooliealiste lasteasutuse ja lapsehoiuteenuse osutamise nõuded, mis ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ning muudaks lapsehoiuteenuse osutamisega alustamise keeruliseks. See on selges vastuolus lapsehoiuteenuse kui sotsiaalteenuse sisu ja eesmärkidega. 10
  3. Ehitise kasutamise otstarvete loetelu on kehtestatud ehitusseadustiku alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega (
  4. jaanuarist 2013 majandus ja kommunikatsiooniministri
  5. detsembri 2012 määrusega nr 78;
  6. juulist 2015 majandus- ja taristuministri
  7. juuni 2015 määrusega nr 51). Loetelus puudub ehitise kasutusotstarve nimetusega „lapsehoid“. Ringkonnakohus märgib, et välistatud ei ole lapsehoiu teenuse osutamine kaasneva ja lühiajalisema teenusena raamatukogudes, kultuuriasutustes, kaubanduskeskustes. Seega leiab ringkonnakohus, et lapsehoiuteenuse osutamine ruumides, mille kasutusotstarve on „kauplus, mis ei ole toidukauplus“ ja „muu spordihoone“ on lubatav, kui täidetud on sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud muud tingimused.
  8. Kui lapsehoiuteenuse osutamisega kaasnevad ehituslikud mõjud või mõjud naabritele, on naabritel õigus taotleda lapsehoiuteenuse piiramist/lõpetamist sellega kaasnevate mõjude minimaliseerimiseks. Antud juhul ei ole maakohus pidanud vajalikuks mõjusid hinnata, avaldajad on sellega nõustunud ning ei ole seda taotlenud ka ringkonnakohtult. Seetõttu ei pea ringkonnakohus andma oma hinnangut avaldajate poolt maakohtu menetluses esitatud väidetele lapsehoiuteenuse negatiivsete mõjude osas ja võimalikud mõjud ei oma tähtsust asja otsustamisel.
  9. Ringkonnakohtu seisukohad ei ole vastuolus käesolevas asjas tehtud Riigikohtu
  10. oktoobri 2013 määrusega, milles Riigikohus lahendas üksnes avalduse menetlusse võtmise lubatavust ja korteriomaniku õigust nõuda korteriomandi reaalosa kasutusloale mittevastava ja /või ehitise kasutamise otstarbele mittevastava kasutamise lõpetamist. Riigikohus ei ole nimetatud määruses andnud madalama astme kohtutele siduvat hinnangut asja sisulise lahendamise kohta.
  11. Nii avaldajad kui maakohus on asja lahendamisel tuginenud Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-3-
  12. Viidatud kohtuasjas oli vaidluse all tantsustuudio tegevuse lubatavus kortermaja ühe korteriomandi reaalosal olukorras, kus hoone kasutamine tantsustuudio või huviringi pidamiseks ei ole kooskõlas kasutusloaga. Riigikohus leidis, et KOS § 10 lg 1, § 12 lg 3 ja EhS § 32 lg 3 alusel on hagejatel õigus nõuda, et kõik korteriomanikud kasutaksid oma korteriomandi reaalosa vastavalt kasutusloale ning ehitise kasutamise otstarbele, s.o nõuda kasutusloale või ehitise kasutamise otstarbele mittevastava kasutamise lõpetamist. Riigikohus on märkinud, et EhS § 32 lg 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Ringkonnakohus märgib, et tantsustuudio ei ole sotsiaalteenus, seega ei ole käesoleva asja asjaolud võrreldavad Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-3-15 aluseks olevate asjaoludega. Erinevalt tantsustuudio pidamisest sätestab nõuded lapsehoiuteenuse kui sotsiaalteenuse osutamisele sotsiaalhoolekande seadus. Ka ei eelda tantsustuudio pidamine kehtivat tegevusluba (ja sellega kaasnevat riiklikku järelevalvet). Kui lapsehoiuteenuse osutaja taotleb tegevusluba, siis on tegevusloa väljastaja (maavanem) kohustatud kontrollima ruumide sobivust lapsehoiuteenuse osutamiseks. Maavanema korraldus, millega tegevusluba puudutatud isikule II väljastati, on haldusakt, mida ei ole vaidlustatud ja see on kehtiv. Seetõttu saab ka vaidlusaluste ruumide omanik puudutatud isik I mõistlikult uskuda, et tema poolt kasutusse antud ruumide kasutamine toimub seaduslikult.
  13. Riigikohus märkis asjas nr 3-2-1-3-15, et ehitise kasutamise otstarvete nimetused on avaralt sõnastatud ning on võimalik, et sama tegevuse võib paigutada mitme erineva kasutusotstarbe nimetuse alla. Seetõttu tuleb igakord konkreetsete asjaolude alusel hinnata, millisele kasutusotstarbele tegevus kõige paremini vastab. Riigikohus rõhutas, et kui korteriomaniku tegevus ei ole selgelt paigutatav ühegi loetelus nimetatud kasutusotstarbe alla, ei ole alust 11 tegevust KOS § 10 lg 1, § 12 lg 3 ning EhS § 32 lg 3 alusel keelata juhul, kui kohtu hinnangul sobiks küll rohkem kasutada mõnda teist loetelus nimetatud kategooriat, kuid korteriomaniku tegevuse mõju ei erine oluliselt kasutusloal kasutusotstarbena märgitud tegevuse mõjust nii ehituslikult kui ka mõju poolest teistele korteriomanikele. Isegi kui nõustuda maakohtuga, et Tähe 98 Tartus kinnistul asuva ehitise kasutusotstarve ei ole parimas kooskõlas lapsehoiuteenuse osutamisega, tulnuks maakohtul järgides Riigikohtu juhiseid hinnata, kas korteriomaniku tegevuse mõju erineb oluliselt kasutusloal kasutusotstarbena märgitud tegevusest või mitte. Ilma selleta ei saanud maakohus keelata puudutatud isikul I lapsehoiuteenuse kui sotsiaalteenuse osutamist. Maakohtu hinnang, et eelduslikult on lapsehoiu pidamine mõjude poolest suurem koormus kui kasutusloas märgitud tegevused, ei ole kooskõlas asja materjalidega ning on antud mõjusid tegelikult hindamata. Eeldada saab üksnes seda, et lapsehoiu kui sotsiaalteenuse osutamise mõju vaidlusalustes ruumides, mille kasutuseesmärk on „kauplus, mis ei ole toidukauplus“ ning „muu spordihoone“ on eelduslikult samaväärne, kuna tegemist on äripinnaga, mis asub eluruumidest eraldi hoone osas.
  14. Nõustuda tuleb puudutatud isik II väitega, et maakohus ei ole määruse tegemisel arvestanud ehitusseadustiku muudatustega alates
  15. juulist
  16. Avaldajate nõue, mille maakohus rahuldas oli suunatud lapsehoiu keelamisele tulevikus. Heites puudutatud isikutele ette ehitusseadustiku sätete rikkumist, pidi maakohus arvestama nii avalduse esitamise ajal kehtinud regulatsiooniga kui ka hilisemate seadusandluse muudatustega. Maakohus lähtus asja lahendamisel kuni
  17. juulini 2015 kehtinud ehitusseadustiku § 32 regulatsioonist ( ehitise kasutusluba). EhS § 32 lg 3 kohaselt võis valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. Kehtivas ehitusseadustiku § 16 lg 2 kohaselt tuleb ehitist kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt. Kuigi seadus on muutunud, siis on nii endise kui ka kehtiva regulatsiooni eesmärgiks tagada ehitise kasutusotstarbe kohane kasutamine. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et puudutatud isik I ei ole vaidlusalust ehitist kasutusotstarbe vastaselt kasutanud.
  18. Kuna puudutatud isik II vastu jääb avaldus läbi vaatamata ning puudutatud isik I vastu rahuldamata, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta puudutatud isikute menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel solidaarselt avaldajate kanda. Kuna praeguses asjas ei ole maakohus oma lahendis menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Kogu asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.