← Eesti

3-15-393/18

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised 3-15-393

  1. jaanuar 2016 Tanel Saar Kasepõllu OÜ kaebus Luunja valla kohustamiseks andma haldusakti Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu mittekehtestamise kohta või Keskkonnaametile koos kehtestatud detailplaneeringuga taotluse esitamiseks ehituskeeluvööndi vähendamiseks Kohtuistungil
  2. septembril 2015 Tartus, kirjalikus menetluses Kaebaja – Kasepõllu OÜ, esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik Vastustaja – Luunja vald, esindaja advokaat Heiki Kuningas Resolutsioon
  3. Rahuldada Kasepõllu OÜ kaebus.
  4. Kohustada Luunja valda otsustama Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine hiljemalt
  5. juunil
  7. Mõista Luunja vallalt Kasepõllu OÜ kasuks menetluskulude katteks välja kaks tuhat ükssada nelikümmend neli

(2144)eurot 17 senti. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  1. veebruar
  2. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  3. Tartu Halduskohtusse saabus
  4. veebruaril 2015 kaebus, milles Kasepõllu OÜ nõuab Luunja valla kohustamist andma haldusakti Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu mittekehtestamise kohta või Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamiseks taotlust esitama.
  6. veebruari 2015 kirjaga palus Tartu Halduskohus Luunja vallalt seisukohta, kas niisuguste nõuetega kaebus on Luunja valla hinnangul võimalik menetlusse võtta. Ühtlasi palus kohus selgitada, kas Luunja Vallavalitsuse
  7. veebruari 2015 nr 7-2/118-1 kirja saab käsitada haldusakti andmisest keeldumisena või on tegemist menetlustoiminguga ning millised võimalused on Luunja valla hinnangul Kasepõllu OÜ-l enda õigusi pikaleveninud detailplaneeringu menetluses kaitsta. Kohus palus selgitada, kui kaua võib detailplaneeringu menetlus kesta, kui Luunja vald ega Kasepõllu OÜ oma seniseid seisukohti ei muuda. Samuti palus kohus Luunja vallal anda seisukoha selle kohta, kas kaebus on esitatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lõikes 2 sätestatud tähtaega järgides.
  8. Luunja vald palus oma
  9. märtsi 2015 vastuses kaebust mitte menetlusse võtta ning menetlusse võtmise korral jätta see rahuldamata. Ühelegi muule kohtu esitatud küsimusele Luunja vald ei vastanud.
  10. Tartu Halduskohus võttis
  11. märtsi 2015 määrusega Kasepõllu OÜ kaebuse menetlusse.
  12. septembri 2015 määrusega määras kohus asja läbivaatamiseks kohtuistungil.
  13. septembril 2015 toimus kohtuistung, millel asja arutamist ei lõpetatud.
  15. detsembri 2015 määrusega määras kohus jätkata menetlust kirjalikus menetluses. Kaebaja seisukohad
  16. Kaebajale kuulub Kasepõllu maaüksus asukohaga Sirgu küla, Luunja vald, Tartumaa. Kaebaja taotlusel algatati Luunja Vallavolikogu
  17. mai 2006 otsusega nr 5-14.1 maaüksuse detailplaneering ja
  18. augusti 2007 vallavalitsuse korraldusega nr 305 võeti see vastu ning suunati avalikule väljapanekule. Aastatel 2009 – 2010 viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille aruande Keskkonnaamet kiitis heaks
  19. aprillil
  21. Kaebaja omandas vaidlusaluse maatüki kevadel 2014 ning hakkas seejärel aktiivselt nõudma vastustajalt detailplaneeringu menetluse jätkamist ehk detailplaneeringu kehtestamist.
  22. Looduskaitseseadus (LKS) § 40 lg 3 eeldab kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks Keskkonnaameti nõusolekut, kuid Keskkonnaamet
  23. novembri 2014 vastuskirjas Luunja Vallavalitsusele väljendas vastuseisu ehituskeeluvööndi vähendamisele, misjärel detailplaneeringu menetlemine vastustaja poolt sisuliselt seiskus. Keskkonnaamet aga ei välistanud kategooriliselt
  24. jaanuari 2015 vastuskirjas kaebajale nõusoleku andmist.
  25. Kaebaja ei nõustu vastustaja keeldumisega detailplaneeringu kehtestamise osas ega Keskkonnaametile taotluse esitamata jätmisega viimase negatiivse eelhinnangu tõttu. Keskkonnaamet ei ole ka ise mingit haldusakti nõusoleku mitteandmise kohta koostanud, viidates vallapoolse ametliku taotluse puudumisele (LKS § 40 lg 4 p 2). Vastustaja keeldumine on kaebaja hinnangul formalistlik ja pahatahtlik. Vastustaja teab kaebaja vajadusi seoses detailplaneeringuga, kuid ignoreerib neid, jätkates otsustamatuse ja tegevusetuse kursil. Ehituskeeluvööndi vähendamiseta ei ole detailplaneering mitte mingis mõistlikus mahus realiseeritav, mis tähendab, et vastustaja sisuliselt oma viimase vastusega keeldus detailplaneeringu kehtestamisest. Keeldumist ei ole aga tehtud haldusakti vormis, mistõttu ei ole kaebajal võimalik kohtusse pöörduda tühistamiskaebusega.
  26. Kaebaja leiab, et vastustaja tegevus, mis väljendub nii põhjendamatus viivitamises detailplaneeringu menetluse lõpule viimisega, kui tegevusetuses (keeldutakse alusetult toimingu sooritamisest või akti andmisest), on õigusvastane.
  27. Kaebaja eesmärgiks on detailplaneeringu realiseerimine nii nagu seda on kirjeldatud keskkonnamõju hindamise aruande alternatiivis III. Vastustaja on aga põhjustanud olukorra, kus haldusmenetlus võiks jääda kestma igavesti. Vastustaja ei keeldu otsesõnu detailplaneeringu kehtestamisest, küll aga keeldub ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisest, mis muudab omakorda detailplaneeringu kehtestamise kaebajale vastuvõetaval kujul võimatuks. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et vastustaja käitumine on pahatahtlik ja lubamatu ning rikutakse eesmärgipärase ja efektiivse haldusmenetluse läbiviimise nõudeid.
  28. Kaebaja leiab, et tal puudub võimalus vaielda sisuliselt keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande ja sellele antud Keskkonnaameti heakskiidu tähenduse üle, samuti puudub 2 vastustaja haldusakt, millest nähtuksid vastustajapoolsed siduvad põhjendused ja kaalutlused antud küsimustes. Vastustaja seisukohad
  29. Vastustaja ei ole keeldunud detailplaneeringu menetlemisest, kuid märgib, et selle menetlemine toimub etappide kaupa. Esmalt algatatakse planeeringumenetlus, seejärel toimub selle vastuvõtmine ja avalikustamine ning menetlus lõppeb planeeringu kehtestamisega või kehtestamata jätmisega. Kuna planeerimismenetlust pole lõpetatud, ei ole rikutud ka kaebaja õigusi.
  30. Kaebaja tuginemine õiguspärasele ootusele on asjakohatu, kuna kaebaja oli teadlik tema kinnistu asumisest osaliselt ehituskeelualal, mis piirab ehitamist ja sellega seoses kinnistu kasutamist. Vastustaja leiab, et õiguspärast ootust ei saa rajada võimalusele, et ehk ehituskeeluvööndit vähendatakse. Emajõe ääres ei ole ehituskeeluvööndit vähendatud mitte ühegi selles piirkonnas asuva kinnistu huvides, mistõttu ei ole ka võrdsest kohtlemisest kohane rääkida.
  31. Vastustaja on seisukohal, et kuna puuduvad alused Kasepõllu kinnistul ehituskeeluvööndi vähendamiseks, siis sellest tulenevalt puudub ka alus Keskkonnaametile taotluse esitamiseks. Kaebuses ei ole välja toodud selliseid erandlikke ja vältimatuid vajadusi, mis annaksid aluse Keskkonnaametile ehituskeelu vähendamiseks taotluse esitamiseks. Kohalik omavalitsus ei saa selliseid põhjuseid välja mõelda, vaid need peavad objektiivselt eksisteerima ja need peavad olema selgelt tuvastatavad. Kinnistu omaniku erahuvi ei ole selline erandlik ja vältimatu põhjus.
  32. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles nagu oleks vastustaja tegevusetu, kuna vastustaja on järjepidevalt tegelenud planeeringu menetlemisega. Kasepõllu maaüksuse detailplaneering algatati 2006.aastal ja 2009-2010 viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Pärast kaebaja saamist Kasepõllu maaüksuse omanikuks
  33. aprillil 2014.aastal, aktiviseerus planeerimistegevus kinnistul. Pärast Kasepõllu maaüksuse omaniku muutumist toimus pidev suhtlus kinnistu omaniku ja vastustaja vahel. Vastustaja
  34. oktoobril 2014 on esitanud Keskkonnaametile päringu seisukoha saamiseks detailplaneeringu eskiislahenduse kohta.
  35. detsembril 2014 teatas vallavalitsus kinnistu omanikule, et planeerimisel tuleb lähtuda looduskaitseseadusega määratud ehituskeeluvööndi ulatusest ning planeeringu menetluse jätkamine on võimalik peale vastavate muudatuste tegemist planeeringus. Vastasel korral palus vallavalitsus esitada motiveeritud põhjendused, miks on antud planeeringu puhul erandi tegemine vältimatu või tingimata vajalik. Kaebaja ei ole vallale selliseid põhjendusi esitanud.
  36. Vastustaja tegi kaebajale
  37. septembril 2015 ettepaneku esitada vallavalitsusele põhjendused Emajõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Samas osundas vastustaja, et juhul, kui põhjendused puuduvad, tuleb kaebajal teatada, kas ta on nõus lõpetama detailplaneeringu koostamise alternatiivi III järgi ning jätkama detailplaneeringu koostamist alternatiiv II järgi. Kui kaebaja ei ole nõus jätkama planeeringu koostamist alternatiivi II järgi, tuleb teatada, kas ta on nõus detailplaneeringu menetluse lõpetama. Kaebaja ei ole enda seisukohta ametlikult ja kirjalikult avaldanud, mistõttu ei saa vallavalitsus seisukohta võtta ja planeerimismenetlust jätkata. Kohtu seisukoht
  38. Kohus mõistab Kasepõllu OÜ kaebust selliselt, et kaebaja eesmärgiks vaidlusaluse Kasepõllu maaküksuse detailplaneeringu menetluse lõpule viimine võimalikult kiiresti, kuna planeeringumenetluse venimine takistab äriühingu majandustegevust.
  39. Vaidlust ei ole selles, et planeeringumenetlus algas Luunja Vallavolikogu
  40. mai 2006 otsusega nr 5-14.1 „Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine Kasepõllu maaüksusele“. Käesoleva ajani ei ole planeeringut kehtestatud. Samuti ei ole otsustatud planeerimismenetluse 3 lõpetamist planeeringut kehtestamata. Seega on planeerimismenetlus praeguseks kestnud üheksa aastat ja kaheksa kuud.
  41. Planeerimismenetluse algatamise ajal ja kuni
  42. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 4 lg 2 sätestas, et planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Selles pidi kohalik omavalitsus tagama maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu, planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise ja kehtestatud planeeringute järgimise. Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks (PlanS § 9 lg 1). Seadus nimetas kohalikku omavalitsust konkreetselt ka nii planeerimismenetluse algataja, planeeringu koostaja, selle vastuvõtja, avalikkuse kaasamise toimingute teostaja, planeeringu kehtestaja ja muude toimingute tegijana. Seega on ka vaidlusaluse planeeringuga seotud tegevuste korraldamine olnud Luunja valla ülesandeks.
  43. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1 kohaselt enne sama seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatust. Seega tuleb ka Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu menetlust hinnata eelkõige planeerimisseaduse vana redaktsiooni sätete alusel. On tõsi, et planeerimisseaduse vana redaktsioon ei näinud ette tähtaegu planeerimismenetluse erinevate toimingute tegemiseks ega sätestanud planeerimismenetlusele tervikuna lubatud maksimaalset tähtaega. Seetõttu ei saa vahetult seaduse normi järgi otsustada, kas menetluse kestus on olnud ülemäärane. Kehtiva planeerimisseaduse § 139 lg 2 seevastu sätestab planeerimismenetluse lubatud maksimaalse tähtaja, nähes ette, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tuleb teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
  44. Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu menetlus on olnud seotud asjaoludega, mis on pikendanud menetlust vastustaja tegevusest otseselt sõltumata. Kui planeering võeti vastu juba Luunja Vallavalitsuse
  45. augusti 2007 korraldusega nr 305, siis planeeringu avaliku väljapaneku järgselt selgus vajadus teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille järel maatüki omanik kaotas huvi planeerimismenetluse jätkamise vastu ja võõrandas kinnistu kaebajale
  46. aasta kevadel. Sellele on järgnenud ka detailplaneeringu uue lahenduse koostamine. Eeltoodule vaatamata on kohtu hinnangul üheselt selge, et kehtivas planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringumenetluse maksimaalset tähtaega enam kui kolmekordselt ületav menetluse kestus on ülemäärane. Ka juhul, kui planeerimismenetlust ei ole võimalik algselt kavandatud ajaraamis lõpuni viia, tuleb kohalikul omavalitsusel planeerimismenetluse korraldajana võtta samme menetluse tempo hoidmiseks. Käesoleval juhul on Luunja vald menetluse korraldamisel olnud passiivne ega ole läbi viinud toiminguid, mis oleks suunatud menetluse lõpetamisele mõistliku aja jooksul. Seetõttu on vastustaja tegevus planeeringumenetluse korraldamisel tervikuna õigusvastane menetluse ebamõistliku kestuse tõttu. Viivitus menetluses riivab oluliselt kaebaja õigust omandit kasutada ja käsutada, samuti ettevõtlusvabadust. Kohus möönab siinjuures, et kaebaja õiguste riivet leevendab asjaolu, et kinnistu omandamise ajal
  47. aastal pidi kaebajale,
  48. aastal alanud planeerimismenetlusega seonduv teada olema ning eeldatavalt lähtus kaebaja sellest nii kinnistu omandamise kui kinnistu müügihinna kokkuleppe sõlmimisel. Eelnev ei võta aga Kasepõllu OÜ-lt õigust sellele, et talle kuuluvat kinnisasja puudutav detailplaneeringumenetlus viidaks läbi õiguspäraselt ja mõistliku aja jooksul.
  49. Kasepõllu OÜ on
  50. ja
  51. aastal ning ka kohtumenetluse ajal pidanud vastustajaga kirjavahetust (tl 8-12, 20-22, 36 pöördel-44), et vastustaja jätkaks menetlustoimingutega, mis on 4 vajalikud detailplaneeringu kehtestamiseks (eelkõige seoses ehituskeeluvööndi vähendamisega) või keelduks planeeringu kehtestamisest. Kohtumenetluses taotleb Kaepõllu OÜ vastustajale ettekirjutuse tegemist anda haldusakt Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu mittekehtestamise kohta või kehtestatud detailplaneeringuga Keskkonnaametile taotluse esitamiseks ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
  52. septembri 2015 menetlusdokumendis on vastustaja selgitanud võimalust jätkata planeerimismenetlust planeeringulahenduse alternatiiv II (tl 54) järgi.
  53. detsembri 2015 menetlusdokumendis teatas vastustaja, et arendaja on planeerijale suuliselt teatanud valmisolekust jätkata menetlust planeeringulahenduse alternatiiv II muudetud variandi järgi. Sama ei ole kaebaja vastanud vastustaja sellekohasele
  54. septembri 2015 kirjalikule ettepanekule, milles vastustaja andis kaebajale vastamiseks 30-päevase tähtaja.
  55. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega saab kohus teha haldusorganile ettekirjutuse kindla sisuga haldusakti andmiseks üksnes juhul, kui vastustajal puudub võimalus teistsuguse sisuga õiguspärase haldusakti andmiseks. Planeerimismenetlus tervikuna on suunatud planeeritava maa-ala kasutamise ja käsutamise tingimuste kehtestamisele, s.h ehitusõiguse määramisele. Planeerimisseadusega kohalikule omavalitsusele selleks pandud ülesannetest ja kohaliku elu korraldamise kohustusest tulenevalt on vastustajal planeerimismenetluses avar kaalutlusruum. Ka käesoleval juhul ei saa välistada, et lisaks kaebuse nõudes nimetatud sisuga haldusaktile saab vastustaja otsustada planeeringumenetluse jätkamise või lõpetamise teistsugusel õiguspärasel viisil. Seetõttu ei saa kohus kohustada vastustajat kaebuses nimetatud sisuga haldusaktide andmiseks. Kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks (RVastS § 6 lg 4). Eeltoodud asjaoludel, pidades silmas, et kaebaja huviks on planeerimismenetluse lõpule viimine, kaebaja peab menetluse lõpetamise mõistlikuks tähtajaks 30 päeva, planeerimismenetluses ei ole ette näha vajadust eriliselt ajamahukate toimingute tegemiseks, erinevaid võimalikke planeeringulahendusi on tutvustatud ka avalikkusele, võib esineda vajadus alternatiiv II planeeringulahenduse muudatuse täpsustamiseks, peab kohus võimalikus teha vastustajale ettekirjutus otsustada Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine hiljemalt
  56. juuniks
  57. Kaebus rahuldatakse.
  58. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 ls-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.
  59. jaanuaril 2016 esitas kaebaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille kohaselt moodustavad kaebaja menetluskulud kulu õigusabile 2194,17 eurot ja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Esmalt märgib kohus, et mõistab menetluskulude nimekirja selliselt, et kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta summana. Pidades silmas, et taotluse on esitanud vandeadvokaat, ei pea kohus põhjendatuks omal initsiatiivil taotluse asjaolusid täpsemalt kontrollida ja lähtub menetluskulude väljamõistmisel taotluses nimetatud summast. Tulenevalt HKMS § 109 lg-st 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu hinnangul ei ole osa menetluskulude nimekirjas toodud õigusabikuludest kuludest põhjendatud ja vajalikud. Nimelt
  60. märtsil 2015 on kaebaja esindaja kulutanud pool tundi 5 külaseltsi pöördumisega tutvumiseks. Kohtule ei ole äratuntav nimetatud toimingu seotud kaebuse ja selle nõudega. Ülejäänud osas on kaebaja kulud õigusabile, menetluse kestust, asjas tõusetunud menetluslikke ja sisulisi küsimusi ning asja läbivaatamise tõttu istungil, kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Kuludokumentidest nähtuval on kaebaja õigusabi eest tasunud advokaadibüroo Hedman Partners & Co OÜ arvelduskontole. Seega tuleb Luunja vallalt Kasepõllu OÜ kasuks menetluskulude katteks välja mõista 2129,17 eurot õigusabikulu ja 15 eurot riigilõivu katteks. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.