Obsah (6)

§ 428§ 632§ 430§ 432§ 173§ 168

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2017 a ; Valga kohtumaja Tsiviilasi 2-17-3232 A.B. hagi R.K. vastu elatise vähendamise nõudes. Kohtunik Marge Tamme Hageja A.B. (ik xxxxxx

§ 428lg 1 p.

4 alusel. 1.5.Vastavalt

§ 632

lg 4 taotlevad pooled apellatsioonitähtaja lühendamist kuni 3 päevani arvates kohtulahendi teatavaks tegemisest. 1.6.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest, s-t. menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel.

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-3232 vähendamise nõudes. – A.B. hagi R.K. vastu elatise
2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3. Määrus toimetada kätte hagejale ja kostja esindajale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on vastavalt poolte kokkuleppele 3(kolm ) päeva määruse kättetoimetamisest alates (

§ 632lg 4 ,§ 661 lg 4).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu 13.mai 2015 otsusega tsiviilasjas 2-15-5141 mõisteti A.B.lt R.K.a kasuks välja igakuine elatis 195 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. A.B. on kohtumäärust täitnud.
2. 22.detsembri 2016 määrusega kriminaalasjas nr 1-16-10861 andis kohus loa paigutada R.K. 2016/2017 õppeaasta lõpuni kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli: x. Nimetatud koolis on alaealised täielikul riiklikul ülalpidamisel ning seetõttu nõudis hageja oma lapsele elatisesumma vähendamist. Kostja seaduslik esindaja oli vähendamisega nõus, kuid mitte hageja poolt pakutud summas.
3. 24.mail 2017 toimus Tartu Maakohtu Valga kohtumajas kohtuistung, kus pooled esitasid kohtule nende poolt kinnitatud kirjaliku kompromissi ja täiendasid seda p.1 ja p. 2 osas, mis on kohtuistungil protokollitud.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

1. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. 2
2. Kohus selgitab, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). MENETLUSKULUD 7.

8. Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled on kokku leppinud menetluskuludes, mis jäävad poolte endi kanda, siis jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Marge Tamme kohtunik 3