(3)mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 02.04.

1. 30.03.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Urmas Uustalu ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Urmas Uustalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt. Ka kriminaalasja menetlemisel osalenud ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kuivõrd varasemad korduvad reaalsed vangistused ei ole mõjutanud isikut oma eluviisi muutma, ei ole prokuröri arvates tõenäoline, et ka käesolev vangistus oleks muutuseid toonud. Asjaolu, et kinnipeetav ei ole tegelikult motiveeritud oma eluviisi muutma, kinnitab ka distsiplinaarkaristuste olemasolu. Süüdimõistetul on praegu neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Toimepandud rikkumised on erinevad. Kinnipeetav, kes soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, peaks enesele teadvustama, kui oluline on korrektne käitumine ka karistuse kandmise ajal. Urmas Uustalu ei ole seda suutnud, mistõttu ei vasta sellise isiku vabastamine ennetähtaegselt ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Tuginedes isiku poolt toime pandud kuritegude raskusastmele, varasemale elukäigule, kuritegude toimepanemise tõenäosusele (36%), ohtlikkuse tasemele (kõrgohtlik), kandmata karistuse pikkusele, kindla elu- ja töökoha ning sissetuleku puudumisele ning teistele Urmas Uustalu puhul esinevatele negatiivsetele asjaoludele võib uskuda, et isiku karistuse eesmärgid ei ole täidetud. Urmas Uustalu puhul ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kuritegu. Isiku puhul, kes on sooritanud raske isikuvastase kuriteo (ohver 11-aastane laps), on kogu karistusaja ära kandmine pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Urmas Uustalu suhtes ei esine erandlikke asjaolusid. Urmas Uustalu avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Määratud programmid on tal vanglas läbitud ja kinnipeetav loodab, et kuriteoriskid on maandatud. Urmas Uustalu kinnitas, et tal on vanglas olnud ka distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav leidis, et kantud karistus võiks olla piisav toimepandud kuriteo eest. Kinnipeetav lisas, et ta on saanud taas kontakti tütrega, keda ta ei ole
2. aastast näinud ning see motiveerib teda vabaduses korralikult käituma. Kinnipeetav on kindel, et talle muretsetakse vabanemise korral elukoht, võimaldatakse tugiisik ning abi kohandumiseks ühiskonnas. KOHTU SEISUKOHT

(3)ning tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud ja nendest tulenev kuriteo raskus. Urmas Uustalu on talle mõistetud 20 aasta pikkusest vangistusest ära kandnud veidi rohkem kui 13 aastat, karistust on kanda veel üle 6 aasta. Urmas Uustalu kannab karistust väga raske I astme kuriteo toimepanemise eest- tapmine seoses röövimisega. Kohtuasja materjalide kohaselt oli kannatanuks Urmas Uustalu naistuttava 11-aastane poeg, kes osutus takistuseks võõra vallasasja äravõtmisel. Kinnipeetav lõi kannatanut kaasa võetud kiviga kahel korral pähe ja seejärel sidus kannatanu kaela ümber kolmekordse nööri ja kägistas ta. Kohus on seisukohal, et käesolevaks ajaks kantud karistus ei ole toimepandud kuritegu arvestades piisav ega vasta karistuse eesmärkidele. Kinnipeetava käitumine oli ebastabiilne juba enne kuriteo toimepanemist, toimetulek lähisuhetes ja laiemas sotsiaalses keskkonnas olid häiritud. Ka karistuse kandmise ajal on Urmas Uustalu käitumine olnud ebastabiilne. Iseloomustuse esitamise ajal oli kinnipeetaval neli kehtivat distsiplinaarkaristust, enne seda oli käitumine poolteist aastat korrektne. Kinnipeetava motivatsioon läbida individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi on samuti olnud kõikuv, ta on katkestanud planeeritud tegevusi, kuid käesolevaks ajaks on ta sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“, „Eluviisitreening“ ja „Õige Hetk“ lõpetanud, omandanud keevitaja ja puidupingitöölise kutse ning osalenud tööhõives. Urmas Uustalu vabanemisjärgsed elutingimused ei ole samuti tema ennetähtaegset vabastamist toetavad. Vaatamata sellele, et Sotsiaalhoole Ühingu juhataja Taavi Käsk on lubanud tagada kinnipeetavale vabanemise korral elukoha, tugiisiku teenuse, erinevad nõustamised ja igakülgse toetuse, on Taavi Käsk ka rõhutanud, et Sotsiaalhoole Ühing saab kinnipeetavat abistada ja elukoha pakkuda vaid juhul, kui isiku vabanemise ajal on vabu kohti. Sellest võib järeldada, et garanteeritud alalist elukohta Urmas Uustalul siiski ei ole. Ennetähtaegse vabastamisega kaasneb aga käitumiskontroll, mille üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Olukorras, kus alaline elukoht isikul puudub, ei ole võimalik tema üle vajalikku kontrolli teostada ning puudub ka võimalus isiku vabastamiseks. Kõike eeltoodut arvesse võttes jätab kohus Urmas Uustalu tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3