1-16-4479/80

Obsah (11)

§ 137 § 206 § 121 § 64 § 73 § 2 § 7 § 1572 § 16 § 208 § 207

1-16-4479 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruaril 2017, Tallinn Kohtuasja number 1-16-4479 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Tali, liikmed

§-de 137 lg 1, 206 lg 2 (alates 01.01.2015 kehtiva

redaktsiooni § 206 lg 2 p 4) järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

jaanuari
a otsus üldmenetluses Apellatsioonide esitajad Prokurör Silvia Kruusmaa, süüdistatava Aivar Hiienurme kaitsja Katri Bagirov ja kannatanute osaühingu E ning B OÜ esindaja Artur Sanglepp Prokurör Silvia Kruusmaa Süüdistatav Aivar Hiienurm isikukood: 37305140324; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kaitsja Kristina Suvalova RESOLUTSIOON
Tühistada Harju Maakohtu
jaanuari 2017.a otsus osaliselt Aivar Hiienurme õigeksmõistmises

§ 137lg 1 järgi, episoodis 14.06.2011.

2. Teha uus otsus, millega tunnistada Aivar Hiienurm süüdi

§ 137

lg 1 järgi 14.06.2011 objekti varjatud läbivaatuses, jättes

§ 137lg 1 järgi mõistetud 1

(54)1-16-4479 karistuse muutmata. 3. Jätta Harju Maakohtu 10.jaanuari 2017.a otsus Aivar Hiienurme õigeksmõistmises

§ 206

lg 1 järgi episoodis 13.06.2011-13.07.2011, s.o veebipõhise tellimuskeskkonna service.OOO sulustamises sisuliselt muutmata, muutes maakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

Täpsustada maakohtu otsuse resolutiivosa igakuiste maksete, s.o ühes kuus tasumisele kuuluva osamakse suuruse osas, märkides, et ühes kuus kuulub tasumisele 752,40 eurot.
Täpsustada maakohtu otsuse resolutiiv- ja põhiosa Aivar Hiienurmelt B OÜ kasuks välja mõistetud tsiviilhagi lõppsumma osas, märkides, et Aivar Hiienurmelt tuleb B OÜ kasuks välja mõista 701,01 eurot. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Kaitsja ja kannatanute esindaja apellatsioonid jätta rahuldamata. Aivar Hiienurme kaitsja Kristina Suvalova riigi õigusabi eest makstud tasu 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot jätta riigi kanda KrMS § 185 lg 1 alusel. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ E kasuks välja 420 (nelisada kakskümmend) eurot 78 senti apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Aivar Hiienurmele on esitatud süüdistus

§ 137

lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises, s.o jälitustegevuse seadusliku õiguseta isiku poolt teise inimese jälgimises tema kohta andmete kogumise eesmärgil (alates 01.01.2015 jälitustegevuse seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku jälgimises tema kohta andmete kogumise eesmärgil) ning

§ 206

lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemises, s.o olulise kahju tekitamise arvutisüsteemis olevate andmete ebaseadusliku muutmise ja sulustamise teel (alates 01.01.2015

§ 206lg 2 p 4).

1.1. Aivar Hiienurme süüdistatakse selles, et tema sisenes eeluurimisel tuvastamata ajal ja asukohast varjatult OK nõusoleku ja teadmiseta OK arvutisse ja varjatult jälgis eeluurimisel tuvastamata viisil OK arvutis OK Skype kasutajakonto vahendusel 14.06.2011 toimunud vestlust AP-ga ja salvestas vestlusest ekraanipilte, s.o pani toime objekti varjatud läbivaatuse 2

(54)1-16-4479 KrMS § 115 järgi (alates 01.01.2013 KrMS § 1263 lg 1 ja 1265 järgi kvalifitseeritava jälitustegevuse, s.o asja varjatud läbivaatuse). 1.

Samuti ta kuulas ja vaatas pealt salaja YK ja AP vahel OK Skype kasutajakonto vahendusel 15.06.2011 toimunud Skype videovestlust ja salvestas heli- ja pildifaili toimunud kõnest, s.o pani toime üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muu teabe salajase pealtkuulamise ja –vaatamise KrMS § 118 järgi (alates 01.01.2013 KrMS § 1263 lg 2 p 2 ja lg 4 p 2 ning § 1267 järgi kvalifitseeritava jälitustegevuse, s.o üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe salajase pealtkuulamise ja –vaatamise). Seejärel edastas ta ekraanipildid 14.06.2011 ja 15.06.2011 Skype suhtlusest ja helifaili 15.06.2011 vestlusest oma e-posti XXX kaudu arupärimiseks ja lugemiseks E OÜ (endise nimega E OÜ) esindajale AK-le. AK ei olnud andnud nõusolekut tema ettevõtte töötajate arvutikasutuse jälgimiseks ega arvuti vahendusel toimunud suhtluse salvestamiseks. 1.
Oma sellise tegevusega pani Aivar Hiienurm toime seadusliku aluseta üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite salajase pealtkuulamise ja -vaatamise ja objekti varjatud läbivaatuse, s.o KrMS § 115 ja 118 järgi sätestatud jälitustoimingud (alates 01.01.2013 KrMS §-s 1263 järgi kvalifitseeritavad jälitustegevused, s.o asja varjatud läbivaatuse ja üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe salajase pealtkuulamise ja -vaatamise). Oma sellise tegevusega Aivar Hiienurm tegeles jälitustegevuseks seadusliku õiguseta teiste inimeste jälgimisega tema kohta andmete kogumise eesmärgil. 1.
Jälitustegevuse seaduse § 2 kohaselt oli jälitustegevuse seaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras jälitustoimingute teostamine (kehtiv kuni 31.12.2012). KrMS § 1261 lg 1 kohaselt on lubatud jälitustoimingut teha üksnes seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks (alates 01.01.2013). Samuti süüdistatakse Aivar Hiienurme selles, et: 1.
tema sulustas osaühingu E (endise ärinimega osaühing E) OÜ C-paneeli parooli muutmise teel täpsemalt tuvastamata asukohas ajavahemikul 13.06.2011 kuni 12.07.2011 osaühingule E (endise ärinimega osaühing E) kuulunud internetilehekülgede XXX, YYY ja CCC graafilise sisu ja sõnalise sisu, kodulehe redigeerimiseks vajaliku haldusprogrammi ning kodulehe toimimise aluseks oleva lähtekoodi, muutes sellise tegevusega eelpoolnimetatud arvutisüsteemis olevad andmed õiguspärastele kasutajatele osaühingu E OÜ esindajatele kättesaamatuks; 1.
tema muutis ilma osaühingu E (endise ärinimega osaühing E) OÜ esindaja nõusolekuta ja loata ära eeluurimisel täpselt tuvastamata asukohas ajavahemikul 13.06.2011 kuni 12.07.2011 osaühingu E (endise nimega osaühing E) arvutisüsteemi hooldus- ja seadistustööde tegemiseks võimaldatud osaühingu majavälise kaugligipääsu ja VPN-i, osaühingule kuulunud kahe ruuteri, peaarvuti administraatori paroolid ning osaühingu E (endise nimega osaühing E) C-paneeli parooli muutmise teel alates 13.06.2011 kuni september 2011 korduvalt meiliserveri paroole ning sulustas seeläbi ligipääsu arvutisüsteemis olevate andmetele õiguspärastele kasutajatele, 3

(54)1-16-4479 s.o osaühingu E esindajatele; 1.

tema sulustas osaühingu E (endise nimega osaühing E) OÜ C-paneeli parooli muutmise teel eeluurimisel täpselt tuvastamata asukohas ajavahemikul 13.06.2011-13.07.2011 B OÜ-le kuulunud internetilehekülje OOO graafilise sisu ja sõnalise sisu, kodulehe redigeerimiseks vajaliku haldusprogrammi ning kodulehe toimimise aluseks oleva lähtekoodi muutes sellise tegevusega eelpoolnimetatud arvutisüsteemis olevad andmed õiguspärastele kasutajatele B OÜ esindajatele kättesaamatuks. Samuti sulustas ta poolelioleva veebipõhise tellimuskeskkonna service.OOO seeläbi, et jättis üle andmata ligipääsu nimetatud tellimuskeskkonna tarkvarale ning seeläbi selle graafilisele sisule ja sõnalisele sisule ning tarkvara toimimise aluseks oleva lähtekoodile, muutes sellise tegevusega eelpoolnimetatud arvutisüsteemis olevad andmed õiguspärasele kasutajale B OÜ esindajatele kättesaamatuks. 1.
Süüdistuse kohaselt põhjustas Aivar Hiienurm oma sellise tegevusega osaühingule E varalist kahju summas 3725,25 eurot ja B OÜ-le kahju summas 758,17 eurot. Kokku on Aivar Hiienurme poolt tekitatud kahju 4483,42 eurot, s.o olulise kahju

§ 121lg 1 järgi.

Harju Maakohtu
jaanuari
a otsusega mõisteti Aivar Hiienurm õigeks

§ 137

lg 1 järgi episoodis 14.06.2011 ja

§ 206

lg 1 järgi episoodis 13.06.2011-13.07.2011, s.o veebipõhise tellimuskeskkonna service.OOO sulustamises. 2.1. Aivar Hiienurm mõisteti 15.06.2011 episoodis süüdi

§ 137

lg 1 järgi ja

§ 206

lg 1 järgi (alates 01.01.2015 kehtiva

redaktsiooni § 206 lg 1).

§ 137

lg 1 järgi karistas kohus Aivar Hiienurme vangistusega 1 aasta ja 8 kuud ning

§ 206

lg 1 järgi vangistusega 2 aastat.

§ 64

lg 1 alusel suurendati Aivar Hiienurmele mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõisteti Aivar Hiienurmele liitkaristus – 3 aasta pikkune vangistus.

§ 73

lg 1, 3 alusel jäeti Aivar Hiienurmele mõistetud ja kandmisele kuuluv 3 aasta pikkune vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, juhul kui Aivar Hiienurm ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. 2.

Kannatanu B OÜ hagi rahuldati osaliselt. Kannatanu nõue summas 67,16 eurot jäeti rahuldamata. Aivar Hiienurmelt mõisteti välja B OÜ kasuks 691,01 eurot. 2.
Kannatanu E OÜ hagi rahuldada osaliselt. Kannatanu nõue summas 332,50 eurot jäeti rahuldamata. Aivar Hiienurmelt mõisteti välja E OÜ kasuks 3000,95 eurot. Kannatanu OÜ E OÜ nõue, mis puudutas tellimushalduskeskkonna service.OOO väidetavat sulustamist summas 496,14 eurot, jäeti läbi vaatamata. 2.
Aivar Hiienurmelt mõisteti välja sundraha 705,00 eurot, kaitsjatasu 3244,80 eurot, kannatanu esindaja kulu 3103,00 eurot ning 1976,00 eurot ekspertiisitasu. 811,20 eurot kaitsjatasu ja 494,00 eurot ekspertiisitasu jäeti riigi kanda. Kannatanu esindaja kulu 620,60 eurot jäeti kannatanu enda kanda. Kohus määras, et kriminaalmenetluse kulud kokku 9028,80 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele 103,25 eurot, viimase osamakse suurus on 104,25 eurot. Sama 4

(54)1-16-4479 otsusega lahendati ka asitõenditega seonduv. APELLATSIOONID

Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid prokurör, kaitsja ja kannatanute esindaja.
Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist Aivar Hiienurme süüditunnistamises ja karistamises

§ 137

lg 1 ja

§ 206

lg 2 järg ning kriminaalasja Aivar Hiienurme süüditunnistamises ja karistamises

§ 137

lg 1 ja

§ 206lg 2 järgi samale kohtukoosseisule uueks arutamiseks saatmist.

Alternatiivselt, kui ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et maakohus ei ole oluliselt kriminaalmenetlusõigust rikkunud, mis tingiks vältimatult kriminaalasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks saatmise, palub kaitsja tühistada maakohtu otsus Aivar Hiienurme süüditunnistamises ja karistamises

§ 137

lg 1 ja

§ 206

lg 2 järgi ja teha uus otsus, millega mõista Aivar Hiienurm

§ 137

lg 1 ja

§ 206lg 2 järgi õigeks.

Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 4.

Kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse, materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise motiivil (KrMS § 338 p-d 1, 2 ja 3) osas, millega mõisteti Aivar Hiienurm süüdi ja rahuldati osaliselt kannatanute B OÜ ja E OÜ tsiviilhagid. 4.
Esmalt märgib kaitsja, et ei nõustu maakohtu järeldusega, et käesoleval asjas ei ole mõistlik menetlusaeg möödunud ning Aivar Hiienurme õigusi ei ole rikutud. Alates 2011.a sügisest oli Aivar Hiienurm teadlik, et tema suhtes esitatakse avaldus politseisse kriminaalmenetluse alustamiseks. Samas sai Aivar Hiienurm AK ähvarduste kinnitamiseks kätte 18.07.2013.a määruse menetluse lõpetamise kohta, mis oli pärast tühistatud. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kaitsja, et on põhjendatud lugeda Aivar Hiienurme mõjutatuks alates tema kahtlustatava ülekuulamisest 23.12.
Kaitsja märgib, et arutatav kriminaalasi ei ole nii keerukas ega mahukas, mis tingiks nii pikka kohtueelset menetlust. Aivar Hiienurm ei ole millegagi põhjustanud menetluse venimist. Kaitsja lisab, et prokuröri esitatud aruande kohaselt on kriminaalmenetluses põhjendamatud seisakud kokku 3 aastat ja 8 kuud ning prokurör ei ole suutnud viidatud seisakuid ammendavalt põhjendada. Kaitsja hinnangul on ebamõistlikult pikk menetlusaeg tekitanud olukorra, kus on rikutud Aivar Hiienurme kaitseõigust. Arvestades, et kriminaalmenetlus algas 2011 ning kriminaalmenetluse lõpetamise otsus oli tehtud 18.07.2013, mis kaevati edasi ning Aivar Hiienurm kuulati kahtlustatava üle alles 23.12.2014, s.t 1,5 aastat hiljem ja süüdistus esitati omakorda veel 1,5 aasta hiljem, siis võeti Aivar Hiienurmelt võimalust ennast valesüüdistuse vastu efektiivselt kaitsta, kuivõrd sellise pika eeluurimise tõttu ei olnud paljud tõendid, mis oleksid asjas omanud kaalukat tähendust (nt logifailid) enam säilinud või ei olnud võimalik tagada nende säilimine ning kogumine uurimisasutuse või/ja isiku enda poolt. Kaitsja jääb seisukohale, et käesolev kriminaalasi tuleks lõpetada mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, mis on põhjustanud ulatusliku süüdistatava kaitseõiguse riive. 4.
Kaitsja leiab, et Aivar Hiienurme kaitseõigust ei ole rikutud ainult ebamõistliku 5

(54)1-16-4479 menetlusaja tõttu. Olulisel määral on rikutud Aivar Hiienumrme KrMS § 8 punktist 2 tulenevat kaitseõigust, kuna süüdistus on äärmiselt abstraktne, konkretiseerimata ning sisaldab IT-spetsifiilisi elemente, mille suhe süüdistuse sisuga on määratlemata ning ei ole loogilises suhestuses. Lisaks on toonud asjaolu, et prokurör muutis Aivar Hiienurmele 20.05.2016 esitatud süüdistust kahel korral, s.t 15.11.2016 ning 13.12.2016, muutes nii väidetava teo toimepanemise kuupäevi kui teo asjaolusid, kaasa olukorra, kus isikul tuleb end kaitsta abstrakse konkretiseerimata elementide suhtes, mis on süütekirjelduse kontekstis mitte ainult ebamäärased ja loogikavastased, vaid ka muutuvad. See kõik on seadnud piirid isikule võimalusele end kaitsta. Kaitsja toob järgnevalt välja ka süüdistuse need faktilised asjaolud, mis rikuvad Aivar Hiiernume kaitseõigust võttes arvesse menetlusaja ebamõistlikku kestust ning süüdistuse abstraktsust, ebamäärasust, loogikavigu ning mitmekordset muutmist. Kuivõrd prokurör on muutnud kriminaalasja kohtumenetluse ajal süüdistust kahel korral, muutes sealjuures mõlemal korral süüdistuses väidetava teo toimepanemise kuupäevi, siis oli Aivar Hiienurmel võimatu end efektiivselt kaitsta, kuna kohtuliku uurimise käigus toimus väidetav Skype vestlus 12.06.2011, seejärel 14.06.2011 ja 15.06.2011. Samas esitas Aivar Hiienurm lindistuse enda ning OK ja YK 16.06.2011 vestlusest, kus mh küsis tagasi oma sülearvutit, mis oli jäänud tal abikaasa YK valdusesse. Ka maakohus märgib, et esialgse süüdistuse kohaselt (vt kuriteo asjaolud) toimus loata sisenemine arvutisse ja vestluse jälgimine 12.06.2011 (s.o ühel päeval), seejärel on esialgses süüdistuses märgitud, et vestlused toimusid 12.06.2011 ja 15.06.2011. Selline süüdistuse ebamäärasus kuupäevade osas on tekitanud olukorra, kus Aivar Hiienurmel on enda kaitseõiguse tagamine olnud raskendatud, kuna puudus kindlus, millisel kuupäeval siis väidetav tegu olevat toime pandud. 4.4. Aivar Hiienurmele esitatud süüdistuse kohaselt

§ 137

lg 1 järgi toimus YK ja AP vahel 15.06.2011 Skype videokõne, mida väidetavalt Aivar Hiienurm pealt kuulas ning olevat teinud sellest kõnest ekraanipilte ning helisalvestise. Kaitsja hinnangul on esitatud süüdistus täies ulatuses põhjendamata ega ole tõendatud asjas kogutud tõenditega. Kohtuliku arutamise tulemusena ei ole leidnud kinnitust, et Aivar Hiienurm oleks talle inkrimineeritud süüteo

§ 137lg 1 toime pannud.

Maakohtu hinnangul on kriminaalasjas esitatud ja uuritud tõenditega tõendatud, et Aivar Hiienurmel oli võimalus siseneda OK arvutisse. AK, OK ja YK andsid riimuvaid ütlusi selles, et süüdistuses märgitud ettevõtetele IT-alaseid teenuseid osutanud Aivar Hiienurm omas ettevõtete arvutitesse (sh OK arvutisse) nende parema haldamise eesmärgil kaugligipääsu. Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et kaugligipääs oli üles seatud E (endise E) OÜ kontorisse, mida on kinnitanud ka kannatanud oma ütlustega, aga väidetav Skype vestlus toimus kannatanute enda ütluste kohaselt K kodus, kuhu Aivar Hiienurm kaugligipääsu ei omanud. Kaitsja märgib, et 05.10.2016 istungil vastas AK küsimusele: “Kas IT-alaste küsimuste lahendamiseks tuli Aivar kontorisse kohale?”, et “Esialgu jah. Hilisemalt seati kanalid kaugelt distantsilt haldamiseks.” Ning täpsustavale küsimusele: “Mida Te silmas peate selle all?“, et „Üks tehniline lahendus on VPN kanal mis sai seadistatud.” Ja küsimusele: “Kas Teil oli välismaal juurdepääs oma kodulehele?” andis AK vastuseks: “VPN-i kasutas JK ja OK raamatupidamisprogrammi kasutamiseks ja kasutas Hiienurm riistvara ja tarkvara seadistamiseks, mina seda ei kasutanud. Ei tea, ei proovinud.” Kannatanute poolt esitatud H 6

(54)1-16-4479 OÜ poolt väljastatud arve nr 2010032301 (toimiku

köide lk 168), mille sisuks on arvutipargi hooldus E OÜ kontoris, on muu hulgas välja toodud ka rida “22.02.10 VPN võrgu seadistus”. Seega nähtub, et tegutsemiseks distantsilt E OÜ kontoris oli A.Hiienurmel vajalik VPN ligipääs. Selline ligipääs aga puudus Aivar Hiienurmel K koju. Käesolevas kriminaalasjas on läbivalt saanud kinnitust üldtuntud asjaolu, mida on kinnitanud mh prokuröri poolt kutsutud asjatundja AS (11.10.2016 istungi protokoll) et isik, kes ei ole Skype vestluse osapool, ei saa mingil viisil salvestada Skype vestlusest ekraanitõmmiseid nii, et vestluses osalejad seda ei märkaks. Kaitsja leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et Aivar Hiienurmel oleks olnud võimalus siseneda OK arvutisse, arvestades asjaoluga, et kõne all olev väidetav Skype kõne toimus kannatanute ütluste kohaselt OK kodus; samuti ei ole leidnud tõendamist, et Aivar Hiienurm oleks teinud ekraanitõmmiseid kolmandate isikute vahelisest videovestlusest; tõendamist on aga leinud, et Skype kõned ei ole jälgitavad ning et ekraanitõmmiseid ei saa mitte mingil viisil teha selliselt, et see jääks kõnes osalejatele märkamata. Skype vestlusest helifailide salvestamine pahavara kasutamise kaudu võib olla teoreetiliselt võimalik, kuid võttes arvesse üldtundtud asjaolu, et Skype kõnesid ei ole võimalik üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu pealt kuulata ja täiendavalt asjaolu, et vestlus toimus MacOS (Apple operatsioonisüsteem) arvutis, millele üldtuntud asjaolu kohaselt ei ole loodud pahavara, mis võimaldaks mingil viisil jälgida, salvestada Skype vestlusi. Siis seega süüdistuses kirjeldatud tegu ei ole võimalik mitte mingil viisil toime panna, seda enam
aastal. Aivar Hiienurm, kes ei olnud kõne all oleva Skype kõne osaline, ei saanud mingil viisil seda kõnet salvestada või sellest ekraanipilte/kuvatõmmiseid teha. Seda sai teha ainult vestluse osaline. Kaitsja rõhutab asjatundja AS 11.10.2016 kohtuistungil antud ütlusi, millest nähtub, et maakohus on jõudnud ebaõigetele järeldustele (kohtuotsuse lk 11-12). Nimelt sellest, et Aivar Hiienurmel oli võimalus süüdistuses kirjeldatud tegu toime panna, kuna tal oli mh OK arvutisse kaugligipääs ja piisavad IT-alased teadmised. Prokurör on AS-lt küsinud järgmised olulised küsimused: Mis asi on VPN ühendus? Vastus: VPN ehk virtuaal private network on tehnoloogia virtuaalsete arvutivõrkude ehitamiseks. Millised võimalused sellega kaasnevad teise isiku arvutis toimetamiseks? Vastus: Ma ei ütleks, et VPN võimaldab toimetada teise isiku arvutis vaid see võimaldab panna mitu arvutit ühte võrku. Mida see ühte võrku paigutamine praktilisel tasandil annab? Vastus: See tähendab, et arvutid on ühes võrgusegmendis, nad on lihtsamini ligipääsetavad, nende vahel ei ole midagi, mis takistab nende ühendust. On olemas erinevad programmid, mis võimaldavad kaugligipääsu. Mis selle kaugligipääsu programmi ja VPN’ga koostoimes teha saab? Vastus: VPN võimaldab panna arvutid ühte võrgusegmenti ja kaugligipääsu programm võimaldab kontrollida arvuteid. Kas see tähendab seda, et isik kes ei viibi arvuti taga saab tegutseda teise isiku arvutis? Vastus: Jah saab. Mida sel juhul isik tavapäraselt teha saab? Vastus: See sõltub sellest, mis kasutajana ta logib sisse arvutisse, kas tavakasutaja või administraatoriõigusega kasutaja, vastavalt sellele on tal võimalik midagi teostada. 7

(54)1-16-4479 Kuidas näeb kaugühenduse kasutamine välja selle isiku arvutis, kelle arvutits seda kaugühendust kasutatakse? Vastus: See sõltub programmist, vahel kasutaja näeb, et kursor liigub. Ehk ta märkab, et arvutis on teine kaustaja. Teised programmid nõuavad seda, et kasutaja logiks välja, sest samaaegselt ei saa olla arvutis mitu kasutajat. Kas sellise tavalise kaugühenduse puhul, kui kaugühenduse kasutaja soovib teha teise inimese Skype vestlusest ekraanitõmmist ja seda vestlust salvestada, mille osapoole ta ei ole, kas kaugühendusega on seda võimalik teha nii, et Skype vestlejad sellest omavahel aru ei saa? Vastus: Minule teadaolevate programmidega ei saa. Kohtunik näitas asjatundjale asitõendi vaatlusprotokolli 22.12.2015, süüdistusakti p.15 p.1.24 ja küsis: „millist tehnilist infot te nendest kuvatõmmistest välja loete, mis arvutiga on tegemist, kas salvestatud selle naisterahva või meesterahva Skype poolt? Vastus: See on ekraanitõmmis MAC arvutist, avatud on Skype. Ekraanitõmmis on tehtud naise arvutist, kuna tema ikoonike on väiksem, tavaliselt Skype’s enda pilt on väiksem ja teise pilt on suurem.“ Süüdistatav küsis: „Kas Skype kõnet saab salvestada üldkasutatava sidevõrgu pealtkuulamise teel?“ AS vastas: „Minu teada mitte, kuna Skype vestlused on krüpteeritud.“ Seega eeltoodule tuginedes on saanud kinnitust, et tegemist oli MAC arvutiga ning asjatundja on veenvalt selgitanud, et kaugligipääsu korral (mitte VPN korral, millega saab arvutid ühendada lihtsalt ühte võrku, mis on kaugligipääsu eeldus) on arvutisse sisenemiseks kaks varianti, ühe puhul peab olema kasutaja andnud nõusoleku ja kasutaja näeb kursori liikumist ning teise puhul tuleb kasutajal end lausa arvutist välja logida ning alles siis saab teine isik kaugligipääsu kaudu sinna arvutisse siseneda, et midagi teha. Isegi kui kasutada pahavara, siis MAC arvutitele leidub minimaalselt pahavara ning isegi kui selline leida, siis on Skype kõned krüpteeritud ja nende pealtkuulamine sellega sidevõrgu kaudu võimatu, eriti veel 2011. aastal. 4.5. Kohus on eraldi asunud seisukohale, et kuna Aivar Hiienurm oli saatnud PPA-le e-kirja, et suudab tõendada oma abielu fiktiivsust ja AK-le e-kirja helifaili ja ekraanitõmmisede, siis järelikult pani Aivar Hiienurm toime

§ 137kirjeldatud teo.

Kaitsja hinnangul ei ole kohtu järeldus loogiline, kuna mingil viisil ei ole tõendanud ega tõenäoline, et Aivar Hiienurm sai süüdistuses kirjeldatud tegu toime panna. Kohtulikul uurimisel kuulatud lindistustest OK ja Aivar Hiienurme ning E kontoris OK, YK ja Aivar Hiienurme vahel nähtub selgelt, et pooltevahelised suhted olid keerulised, kuid Aivar Hiienurm üritas probleeme lahendada osapooltega suheldes, samas kaitstes end valesüüdistuste eest lindistades oma isiklikke vestlusi. Kohus on asunud seisukohale, et Aivar Hiienurm on 13.07.2011 e-kirjas PPA-le tunnistanud, et teadis YK ja AP vahelisest Skype suhtlusest ja et kuna ta teadis, siis järelikult ta jälgis nende vestlust. Kaitsja maakohtu loogikaga nõustuda ei saa, kuivõrd võimalusi, kuidas Aivar Hiienurm YK ja AP vahelisest suhtlusest võis teada saada on mitmeid ja vastav asjaolu ei tõenda mingil viisil, et Aivar Hiienurm on pannud toime teo, mida asjatundjad peavad võimatuks. Kaitsja hinnangul on eluliselt usutav kannatanute motiiv maksta Aivar Hiienurmele kätte, kuna viimane rikkus ära YK võimaluse saada poolte näilise abielu kaudu õiguse Eesti riigis elada ja töötada. Kohtu arvates on riiklik süüdistaja esitanud kohtule ammendavalt usaldusväärseid tõendeid, mis kummutavad Aivar Hiienurme versiooni. Kaitsja maakohtu käsitlusega ei nõustu. Võttes arvesse, et kõne all olevate e-kirjade saatmine jääb 2011. aastasse, on inimlikult usutav ja mõistetav, et isik ei mäleta nende saatmist. Pealegi ei süüdistata Aivar Hiienurme e-kirjade 8

(54)1-16-4479 saatmises, vaid Skype kõnede jälgimises, mida ta aga teha ei saanud, kuna see ei ole tehniliselt võimalik. Eksperdid jõudsid järeldusele, et e-kirjad ja nendele lisatud manused pärinevad aastast 2015 ning nende digitaalsete andmete olemust arvestades ei ole võimalik välistada nende muutmist. Samuti leidis ekspertiis, et andmete endi varal ei nähtu, et tegemist on sidekanali pealtkuulamise teel saadud helisalvestisega või Skype kõne pealtkuulamise helisalvestisega. Ka ei nähtu kuskilt helisalvestise tegelikku aega ega kohta. Kohus viitab, et nõustub e-kirjade väidetava võltsituse osas prokuröri kohtuvaidluses esitatud mõttekäiguga selles, et end igakülgselt ja kohtumenetluse igas etapis aktiivselt kaitsta üritanud süüdistataval oli meiliserveri üle kontrolli omava isikuna võimalik toetada oma väiteid konkreetsete tõenditega (s.o logidega). Kohus jätab tähelepanuta, et vastavate logide kogumise võimalus oleks olnud ka uurimisasutusel ning uurimise ebamõistliku kestuse tõttu ei olnud vastav tegevus enam võimalik, kuna logide säilimine ei ole peale nii pikka perioodi tagatav. 4.6.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 137

lg 1 eeldab objektiivsete tunnustena süüdistatava poolt teise isiku jälgimist eesmärgiga koguda tema kohta andmeid. Et üldse asuda seisukohale, et süüdistatav on oma tegevusega soovinud teist isikut jälgida on vajalik kontrollida kas süüdistuses esitatud faktiväited vastavad süüteokooseisu objektiivsetele tunnustele. Kaitsja leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole

§ 137objektiivne koosseis täidetud.

Aivar Hiienurm ei ole pannud toime süüdistuses etteheidetavat tegu, milleks on seadusliku aluseta üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastavate sõnumite (Skype vestlus) salajase pealtkuulamise ja -vaatamise ja objekti varjatud läbivaatuse, s.o KrMS § 115 ja § 118 järgi sätestatud jälitustoimingud. Uurimise käigus ei ole leidnud mingil viisil tõendamist, et Aivar Hiienurm oleks sisenenud OK arvutisse, et seal varjatult jälgida OK Skype kasutajakonto vahendusel 15.06.2011 toimunud vestlust AP-ga. Süüdistuses kirjeldatud tegu ei ole tehniliselt võimalik. Käesolevas kriminaalasjas ei ole leidnud tõendamist andmete kogumine süüdistatava poolt. Seega leiab kaitsja, et Aivar Hiienurme süüdistuses ei ole

§ 137lg 1 järgi täidetud koosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Asjas kogutud ja uuritud tõendid ning asjatundjate ütlused ei kinnita mingil viisil süüdistuses esitatud versiooni. Kaitsja hinnangul on kohus jõudnud ebaõigetele järeldustele ning maakohtu otsus tuleks tühistada ning saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtusse või teha uus otsus, millega mõistetakse Aivar Hiienurm süüdituses

§ 137lg 1 järgi õigeks.

4.7. Kaitsja on seisukohal, et Aivar Hiienurmele esitatud süüdistus

§ 206

lg 2 järgi on täies ulatuses põhjendamata, kõik etteheited, mis on tehtud Aivar Hiienurmele on alusetud ega ole tõendatud asjas kogutud tõenditega. Isiku teos puuduvad talle inkrimineeritava

§ 206lg 2 koosseisu nii objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused.

Kaitsja hinnangul on esmalt oluline peatuda süüdistuses kasutusel oleval mõistel „c-paneel“, mille väidetava parooli muutmisega põhjustati süüdistuses kirjeldatud sulustamine ja muutmine. Kaitsja jääb seisukoha juurde, et arvutil ei ole c-paneel. Süüdistuses toodud konstruktsioon, mille kohaselt toimus mingi sulustamine ja muutmine c-paneeli parooli muutmise teel, ei ole tõsiseltvõetav ega võimalik. Kaitsja põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 9

(54)1-16-4479 Maakohtu otsuse lk 13 märgib kohus, et kannatanu AK rääkis ütlustes c-paneeli paroolist ning sama väljendit kasutab isik Aivar Hiienurmele 12.07.2011 edastatud e-kirjas. Ristküsitluses täpsustas AK, et tegemist on kontrollpaneeli parooliga. Asjatundja AS selgitas, et c-paneeli paroolid on veebiserveri haldusprogramm, ta ei tea, kas selle kaudu on võimalik ligi pääseda kõigele, mis on serveris, kuid veebiosale küll. Tegemist ongi haldusprogrammiga, mis võimaldab muuta haldusprogramme ja kodulehtede lähtekoode. AK 12.07.2011 e-kirjas Aivar Hiienurmele kirjutab AK järgmist: „Vaatasin üle andmeside süsteemid ja avastasin, et osad ligipääsud minu äraoleku ajal jooskul oled sa ära muutnud:

cPaneli kasutajatunnus ja parool mis enne olid vastavalt E 2E7FD
Soovin oma meilikontosid ja kasutajatunnuseid ise administreerida nagu varem.“ Viidatud e-kirjast nähtub, et AK leidis, et c-Paneli kaudu saaks ta administreerida e-maili kontosid ja nende kasutajatunnuseid ehk kasutajanimesid ja salasõnu. Kohtuliku uurimise käigus selgus, et AK ise e-maili kontode seadistamisega Aivar Hiienurme ettevõttele D kuuluvas serveris XXX.com ei tegelenud. Seda kinnitavad kannatanu enda poolt esitatud dokumendid: 3.05.2011 e-kirja koopia (toimiku
köide lk 101) ja H OÜ 29.04.2011 arve nr 20110429002 koopia (toimiku
köide lk 172). Esimesest dokumendist nähtub, et kontode seadistamiseks saatis AK Aivar Hiienurmele Exceli tabeli soovitud seadistustega. Teine dokument on arve IMAP seadistamise eest. IMAP (internetisõnumitele juurdepääsu protokoll/Internet Message Access Protocol) võimaldab meilikliendil juurdepääsu meiliserveris olevatele elektronkirjadele. E-maili konto valdaja sai vabalt ise oma e-maili kontoga seotud sätteid muuta, kaasa arvatud paroole ning selleks polnud vaja eraldi kellegi kolmanda isiku abi või luba vaja. Konto valdaja sai seda kõike ise veebipõhise e-mailikliendi kaudu teha. Viimast kinnitab ka MR tunnistus, kes tõi välja, et muudeti e-maili kontode paroole. Maakohus on viidanud, et siis peaks c-paneel olema haldusprogramm, millega ei saa ligi andmetele arvutisüsteemis, vaid peaks saama teha muudatusi. Seega lihtsalt öeldes peaks olema tegemist tarkvaraga või pigem tarkvara osaga, täpsemalt mingisuguse programmi (takrvara) kontrollpaneeliga. Me ei tea, millise tarkvaraga on tegemist, kuivõrd vastavat asjaolu süüdistusest ei tulene ning vastav informatsioon ei ilmnenud ka kohtuliku uurimise ajal. AK ütlustest tuleneb, et ta ei teadnud tarkvara haldusprogrammi (c-Panel) paroole, et administreerida meilikontosid ja kasutajatunnuseid, kuid kodulehekülgede kohta ei küsinud ta midagi, millega ei ole võimalik nõustuda järeldusega, et c-Paneliga võiks hallata ka kodulehekülgi. Kannatanute poolt esitatud dokumendis (H OÜ arve nr 2009112301, 23.11.09, toimiku
köide lk 150) ilmneb, et kodulehtede puhul kasutati Joomla sisuhaldustarkvara. Sisuhaldustarkvara Joomla autoriks ja levitajaks on Open Source Matters, Inc., kes kasutab tarkvara tasuta joomla.com kodulehe vahenduse ning jagab ise tarkvara vabalt internetiaadresside https://github.com/joomla/joomla-cms ja http://joomlacode.org vahendusel. Tegemist on tarkvaralahendusega, millel on oma kasutajahaldussüsteem, millede toime ei sõltu muude tarkvaralahenduste kasutajakontodest. Joomla sisuhaldustarkvara on võimalik paigaldada teise serverisse ning sinna importida andmed. Maakohus on selgitanud seoses service.OOO programmiga, et „kuigi süüdistuses kirjeldatud programmi loodi kannatanu huvides ja kulul ning süüdistatava dialoogist keeldumise tõttu muutus programm kasutuks, on kohtul kannatanu kirjeldatud olukorda silmas pidades keeruline sisustada

§ 206

teokoosseisu nõutavat elementi, mille kohaselt peab sulustamine olema ebaseaduslik.“ Maakohus asus seisukohale, et tegemist on tsiviilõigusliku küsimusega, mis 10

(54)1-16-4479 taandub asjaolule, kes pidi kellele mida üle andma ning Aivar Hiienurm tuleb tellimuskeskkonna service.OOO sulustamises õigeks mõista. Kaitsja hinnangul oleks tulnud ka küsimus, et AK ei teadnud väidetavalt paroole, et oma kodulehekülgi hallata, millise ülesande oli ta andnud IT-teenuspakkuja kätte, üdini lahendada tsiviilõiguslikul teel. AK ütlustest ega ka muudest tõenditest ei tulene, et AK oleks küsinud Aivar Hiienurmelt paroole, et hallata oma kodulehekülgi või esitanud pretentsioone või küsimusi kodulehekülgede kohta. Vastupidi, AK ütluste kohaselt naases ta 05.07.2011 töölähetuselt ning ei nähtu, et kodulehekülgedega oleks olnud probleeme (need olid muutumatuna veebis üleval). W poole pöördus AK alles septembris 2011, kuigi väidetav sulustamine toimus süüdistuse kohaselt perioodil 13.06.2011 kuni 13.07.

Jääb arusaamatuks, miks ei öelnud AK Aivar Hiienurmega pooltevahelist lepingu üles, vaid võttis alles kuskil paar kuud peale väidetavat sulustamist uue teenuspakkuja, kellele tegi ülesandeks koduleheküljed teise serverisse üle viia. Maakohtu otsuse lk 15 (teine ja kolmas lõik) käsitleb kohus temaatikat, kuidas oleks pidanud käituma „normaaljuhul“. Kaitsja saab aru, et kohus peab silmas olukorda, kus pooltevaheline lepinguline suhe oleks lõpetatud tavapärasel viisil, kas kokkuleppel, lepingu ülesütlemise vm tsiviilõigusikul teel. Maakohus nõustus AK-ga, et sellisel juhul oleks ta andnud uuele IT-teenuse osutajale üle ligipääsu kodulehtedele ja oleks palunud viimasel seda arendada, administreerida ja toimimas hoida. Kaitsja nõustub, et kui leping oleks lõpetatud VÕS kohaselt, siis oleks pidanud Aivar Hiienurm tegema kõik vajalikud toimingud, et teenuste osutamine saaks üle anda uuele teenuspakkujale. Tähelepanuta ei saa siin jätta, et AK ütluste kohaselt ei teavitanud ta Aivar Hiienurme teenuspakkuja vahetamise plaanist. Kaitsja hinnangul oleks uus teenuspakkuja W saanud pöörduda Aivar Hiienurme poole ja koostöös oleks saanud kodulehekülgedega seotud tööülesanded üle anda. Pole ühtegi põhjust ega tõendit, et Aivar Hiiernum oleks keeldunud koostööst, et teenuspakkuja vahetus oleks olnud võimalikult sujuv. 4.
Kaitsja hinnangul on väär asuda ka seisukohale, et Aivar Hiienurm oleks perioodil 13.06.2011 kuni 13.07.2011 kannatanute arvutisüsteemi andmetega käitunud ebaseaduslikult. Esitatud süüdistuses kasutatakse ka väga suurt üldistusastet, ning süüdistuses on mitmeid loogikavigu. Kõigepealt ei ilmne, millega on tegemist c-paneeli näol ja kuidas oli võimalik kasutada seda sulustamiseks. Samuti ei ilmne, et kui väidetavalt muudeti c-paneeli paroole, siis kas ja kuidas oli paroolide muutmine üldse ebaseaduslik. Poolte vahel oli tsiviilõiguslik leping IT-teenuse osutamiseks, mis seisnes selles, et AK juhitava ettevõtte koduleheküljed olid paigutatud Aivar Hiienurme hallatavasse XXX.com-i ja vaidlus puudub selles, et tsiviilõiguslik leping oli kehtiv. Seega süüdistatakse Aivar Hiienurme abstraktse konkretiseerimata andmeobjekti sulustamises, millise teo toimepanemise viis pole teada ja mis ei saanud olla ebaseaduslik. Tekib ka küsimus, kuidas üldse on võimalik mingisuguse c-paneeli parooli muutmisega jõuda niivõrd laiaulatusliku sulustamiseni – kodulehekülgede YYY, XXX, CCC ja OOO graafilise ja sõnalise sisu sulustamine, haldusprogrammi ja lisaks lähtekoodi sulustamine. Ning ka ruuterite paroolide muutmine, admin parooli muutmine ja VPN jm paroolide muutmine. Kohtuliku uurimise käigus selgus, et lehekülg YYY ei olnud enam kasutusel ning XXX, CCC ja OOO olid veebis üleval ja töökorras (tunnistaja MK ütlused ja kaitsja tõendid veebilehtede külastusstatistika kohta). Samuti olid kannatanutel olemas nende kodulehekülgede 11

(54)1-16-4479 varukoopiad, millega oleksid nad saanud koduleheküljed väga lihtsalt endale sobivasse serverisse viia. Kannatanute enda ütluste kohaselt toimus kodulehekülgede üleviimine ZZZ.ee serverist XXX.com-i aprillis

Sellise tegevuse käigus loodi kodulehekülgedest eeldatavasti ka varukoopiad, mis pidid olema kannatanutel olemas. YYY raames seonduvast ärilistest tegevustest loobuti juba varasemalt majanduslikel põhjustel – aastal
Aastal 2010 lõpetati järk järgult pildiraamide tootmine ning hiljemalt 2011 aasta alguseks oli tootmine täielikult lõppenud. Kui teised koduleheküljed viidi üle XXX.com-i, siis YYY-ga seda ei tehtud ja E OÜ loobus YYY registreeringust. Vastavalt EIS andmetele jättis E OÜ YYY nimeserverid kuupäevaks 01.05.2011 muutmata, hüljates nii oma kodulehe YYY likvideeritavasse serverisse. Sellest johtuvalt on välistatud kodulehe YYY mistahes sulustamine Aivar Hiienurme poolt. Aivar Hiienurmelt tellitud teenus ei hõlmanud juba aprillismais 2011 YYY koduleheküljega tegelemist, kuna kannatanutel puudus kodulehekülje vastu huvi ja tõendite – 28.03.2010 e-kiri – kohaselt leppisid pooled kokku, et seda küsimust arutatakse, kui tekib vajadus. Pole ühtegi viidet, et selline vajadus oleks kannatanul tekkinud. Kaitsja maakohtu käsitlusega ei nõustu, et Aivar Hiienurm olevat CCC kodulehekülje sulustanud, kuivõrd kannatanu ütluste kohaselt oli CCC domeen registreeritud godaddy-s ja see registreering tehti Aivar Hiiernume poolt AK palvel. Kui domeeni õigeaegselt ei uuendatud, siis see aegus. Vastutus domeeninime uuendamise eest lasub isikul, kelle nimele domeeninimi on registreeritud, kui isikul kellel on huvi registreeringu vastu. Domeeninime registreeringu uuendamine on tsiviilõiguslik küsimus. AK on välja toonud, et teadis, et Aivar Hiienurm on domeeninime CCC registreeringuga seotud administratiivne kontaktisik, st isik kellega oleks tal tulnud ühendust võtta, ent vaatamata sellele AK ei pöördunud Aivar Hiienurme poole, kellega tal oli ka leping IT-teenuse osutamiseks, et teavitada viimast tekkinud probleemist. Aivar Hiienurm ei saanud mingil viisil teada, et probleem esines, kuivõrd godaddy-st tulnud teavest teadis vaid AK ja hiljem MK, kes üritas probleemi lahendada, kuid kellel see ei õnnestunud. 4.
Esitatud süüdistuse kohaselt olevat Aivar Hiienurm muutnud ilma osaühingu E (endise ärinimega osaühing E) OÜ esindaja nõusolekuta ja loata ära eeluurimisel täpselt tuvastamata asukohas ajavahemikul 13.06.2011 kuni 12.07.2011 osaühingu E (endise nimega osaühing E) arvutisüsteemi hooldus- ja seadistustööde tegemiseks võimaldatud osaühingu majavälise kaugligipääsu ja VPN-i, osaühingule kuulunud kahe ruuteri, peaarvuti administraatori paroolid ning osaühingu E (endise nimega osaühing E) C-paneeli parooli muutmise teel alates 13.06.2011 kuni september 2011 korduvalt meiliserveri paroole ning sulustas seeläbi ligipääsu arvutisüsteemis olevate andmetele õiguspärastele kasutajatele, s.o osaühingu E esindajatele. Asjatundjate ütluste kohaselt oli c-paneel mingit sorti haldusprogramm, millega väärib esmalt märkimist see, et süüdistuses on täielikult konkretiseerimata, kuidas oli võimalik vastava cparooli muutmisega panna toime niivõrd ulatuslik sulustamine – koduleheküljed, lähtekood, haldusprogramm, meiliserver jm. Teisalt, kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tõendamist, et süüdistatav oleks muutnud kannatanute majavälise kaugligipääsu, VPN-i, kahe ruuteri, peaarvuti administraatori parooli ja meiliserveri parooli. Kohtuliku uurimise käigus leidis tõendamist, et kõik arvutisüsteemid olid töökorras ja kannatanud soovisid, et MR sulgeks igasuguse kaugligipääsu ja muudaks kõik paroolid ning seda mitte seetõttu, et oleks toimunud mingit sorti sulustamine või paroolide muutmine. Tähelepanu väärib, et tunnistajad MR ja MK 12

(54)1-16-4479 ei maini kordagi ühtegi c-paneeli – et midagi sellist oleks üldse olemas olnud, et nad millegi sellisega oleksid kokku puutunud või see nende tegevuseks mistahes moel vajalik oleks olnud. Süüdistus on konkretiseerimata ka osas, kuidas oli parooli muutmine ebaseaduslik ja millised andmed muudeti kättesaamatuks. E-posti serveri paroolide, arvuti admin-paroolide, peaarvuti parooli, kahe ruuteri paroolide ja seadistuse väljaspool maja (kaugligipääs, VPN) muutmine Aivar Hiienurme poolt süüdistuses kirjeldatud viisil ei ole leidnud mingil viisil tõendamist. Tunnistaja MR sõnul toimisid kõik ettevõtete arvutisüsteemid ja paroolid olid teada. Vastava kahe ruuteri paroolide muutmisega seoses toob kaitsja välja, et MR vastas küsimusele: “Oskate öelda, millise internetiühenduse pakkuja ruuterid olid Eis kasutusel?” järgnevalt: “Tõenäoliselt Elioni”. Ka AK vastas küsimusele: “Kes olid Teil internetiteenuse pakkujad kodus ja tööl?” järgnevalt: “R OÜ oli kodus, ka Salutagusel oli R OÜ enne kolimist. Kolimine toimus 20.05.2011 ja uus teenuseosutaja uuel aadressil oli Elion.“ Seega oli tegemist Elion (praegune Telia) haldusalasse ja ilmselt ka Elioni omandisse kuuluva ruuteriga, milles andmete või nende muutmise kohta oleks saanud ainsana kõige täpsemalt ja usaldusväärset selgust anda Elion. 4.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-130-13, 13.01.2014, asunud seisukohale, et in dubio pro reo-põhimõte võib tingida süüdistatava õigeksmõistmise olukorras, kus ei õnnestu kindlaks teha, millise süüdistuses kirjeldatud teoga süüdistatav kuriteo toime pani. Nt tuleb isik tulenevalt põhiseaduse § 23 lg-s 3 sisalduvast ne bis in idem-põhimõttest mõista õigeks juhul, kui välistada pole võimalik seda, et süüdistatav rikkus õigushüve teoga, mille osas on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus. Kaitsja soovib täiendavalt viidata kaebuse osale, milles on viidatud ja tsiteeritud 07.04.2016 kriminaalmenetluse lõpetamise otsust ja milles on leidnud kinnitust, et kannatanute arvutisüsteemide toimist ei ole häiritud ning Aivar Hiienurme juurdepääs kannatanute arvutitele ei olnud ebaseaduslik, kuna poolte vahel olid tsiviilõiguslikud suhted. Väidetava sulustamise perioodiga – 13.06.2011 kuni 13.07.2011 – on oluline ära märkida AK ütlused 17.07.
a e-kirja kohta (06.10.
a istungi protokoll, lk 8). Nimelt näitas prokurör AK-le nimetatud e-kirja ja soovis vastust küsimusele: „Kirjas viitab Hiienurm tehnilisele veale. Kuidas sellest aru saada?“ Vastus: „Tõenäoliselt selle põhjustas see, et ma keerasin kraanid kinni, ta ei pääsenud välisvõrgust enam ligi. Võib-olla olin selleks ajaks jõudnud ruuteri ära vahetada või oli ajutine. Ma ei mäleta“. Seega kui AK muutis oma arvutisüsteemi seadistust selliselt, et välisvõrgust enam sellele Aivar Hiienurm ligi ei pääsenud, siis kuidas on võimalik, et ta pani toime sulustamise AK arvuti c-paneeli parooli muutmise teel. AK kinnitab sellega oma ütlustes, et Aivar Hiienurmel ei olnud võimalik nende arvutisüsteeme sulustada, sest tal puudus juurdepääs. Viidatud 17.07.
a e-kirjast ilmneb lisaks, et Aivar Hiienurm käis kannatanute kontoris – „sinu juures toopäev sisevõrgust ei laadinud ära“, millega väidetaval sulustamise perioodil osutas Aivar Hiienurm IT-teenuseid edasi ja poolte vahel oli tavapärane tööalane suhtlus. Maakohtu otsuse leheküljel 14 (viimane lõik) on kohus märkinud, et kui AK tööle naasis, siis ta püüdis kaugligipääsu võimaluse elimineerida, kuid avastas, et ta ei saanud neid asju teha – tal ei olnud õigusi, mis tal enne olid olemas. Kaitsja kohtu seisukohaga nõustuda ei saa, kuivõrd AK on andnud täiesti vastupidised ütlused – et „keeras kraanid“ kinni, et Aivar Hiienurmel 13

(54)1-16-4479 puuduks võimalus saada välisvõrgust juurdepääsu. Sellega põhineb maakohtu otsus ebaõigetel järeldustel ning kannatanute vastuolulistel ütlustel. Maakohus on nentinud, et kannatanud teadvustasid probleeme alles juulis

Ka juurdepääsu äravõtmine toimus kannatanute ütluste kohaselt Aivar Hiienurmelt juulis
Kaitsja hinnangul näitab see vaid seda, et sulustamist ei saanud toimuda ja kui võiski ajutine katkestus esineda, siis oli see nii väheoluline, et kannatanud isegi ei märganud seda (viidates, et süüdistuse kohaselt toimus sulustamine
juuni kuni 13 juuli 2011). 4.11.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 206

lg 2 – arvutisüsteemis olevate andmete või programmi ebaseadusliku muutmise, kustutamise, rikkumise või sulustamise, samuti arvutisüsteemi andmete või programmi ebaseadusliku sisestamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju - eeldab objektiivsete tunnustena süüdistatava poolt arvutisüsteemis olevate andmete ebaseaduslikku sulustamist. Et üldse asuda seisukohale, et süüdistatav on oma tegevusega mingeid andmeid ebaseaduslikult sulustanud on vajalik kontrollida, kas süüdistuses esitatud faktiväited vastavad süüteokooseisu objektiivsetele tunnustele: Süüdistuse kohaselt on arvutiandmed (koosseisuobjekt) käesoleval juhul internetilehekülgede XXX, YYY, CCC, OOO graafiline sisu, sõnaline sisu, redigeerimise haldusprogramm, lähtekood ning tellimuskeskkonna service.OOO graafiline sisu, sõnaline sisu ja lähtekood. Arvutiandmete sulustamise korral tehakse arvutiandmete üle õigustatud isikule võimatuks juurdepääs andmetele. Samas siiski väga lühiajalisse ja ebaolulise juurdepääsukatkestuse korral sulustamisest kõnelda ei saa (Kommenteeritud väljaanne, 2015, lk 548-549). Süüdistuse kohaselt olevat väidetav sulustamine toimunud arvuti c-paneeli parooli muutmise teel ajavahemikul 13.06.2011 kuni 12.07.2011. Kannatanu pöördus MR ja W poole augustil ja septembris 2011, millega näitab see kaitsja hinnangul, et väidetav sulustamine oli väheoluline, andmed olid kättesaadavad ja see ei häirinud kannatanute igapäevatööd. Kohtuliku uurimise käigus ei ole tõendamist leidnud, et süüdistuses toodud koduleheküljed oleksid olnud õiguspärastele kasutajatele tavapärasel viisil kättesaamatud alates 13.06.2011 kuni 12.07.2011 või muul viisil sulustatud. Ei süüdistusest ega toimikust ei ilmne, millised konkreetsed füüsilised isikud 13.06.2011 ning millisel konkreetsel viisil ning millistele konkreetseid andmetele üritasid 13.06.2011 ligi saada ning milles täpselt seisnes tõrge ligipääsul andmetele. Puudub mistahes asitõend sellest, kes 13.06.2011 üritas andmetele ligi saada, millise andmevaatlusprotokolli ja andmevaatlus/andmetöötlus tarkvara kasutades ning millest ta sai teada, et andmed on just nimelt sulustatud. Samas kui isikud on nimeliselt või muul moel konkreetselt välja toomata, ei ole ju võimalik tuvastada, kas konkreetne isik või isikud ikkagi olid õigustatud ja just nimelt veel valitud viisil andmetele ligi saama, kas nad üldse üritasid nendele ligi saada ja kuidas nad liigipääsematuses üleüldse veendusid. Oluline on veelkord märkida, et tegemist on äärmiselt lühiajalisse ja ka ebaolulise juurdepääsukatkestusega, kuivõrd kodulehekülgede külastusstatistika kohaselt toimisid koduleheküljed igapäevaselt ja seetõttu sulustamisest kõnelda ei saa. Kaitsja toob veelkord välja 16.06.2011 lindistuse OK, YK ja Aivar Hiienurm kohtumisest, milles kordagi ei palunud kannatanud näiteks lõpetada sulustamine või tagada mingisugune juurdepääs. Vaid vastupidi, kannatanud rõhutasid, et Aivar Hiienurm peaks ära minema ja 14

(54)1-16-4479 laskma neil tööd teha. Vastav asjaolu omakorda kinnitab, et kõik toimis tavapäraselt, igapäevatöö ei olnud häiritud. Antud kriminaalasja tõenditena esitatud andmetes puudub mistahes otsene või kaudne viide mistahes lähtekoodile. Lähtekood ise ei ole rakenduse toimise aluseks, vaid lähtekoodist luuakse teisendatud väljund, mis on toimimise üheks aluseks. On täielikult konkretiseerimata, millise konkreetse rakenduse või rakenduste lähtekoodi on ikkagi silmas peetud ning üleüldse põhjendamata seegi, miks ja mistahes moel E OÜ ja B OÜ olid õigustatud sellele lähtekoodile ligipääsu omama. On ka tõendamata, et kus vastav lähtekood asus ja kas vastav lähtekood oli üleüldse serveris XXX.com. Ei ilmne ka see, milles konkreetselt seisnes selle sulustamine. Seega on süüdistuses nimetatud lähtekoodi puhul tegu täielikult konkretiseerimata objektiga, mille olemasolugi on mistahes moel tõendamata. Eraldi märgib kaitsja, et kannatanute seaduslik esindaja AK ei tea lähtekoodist üldse midagi. OK-le esitatud küsimusele: “Kas teate midagi OOO lähtekoodist?” vastas ta järgnevalt: “Ma olen suhteliselt võhik selles asjas, nende asjadega tegeles AK, ma ei tea lähtekoodidest midagi.” Lisaks on oluline märkida, et asjatundja LV-le esitatud küsimusele: “Kas tarkvara lähtekood on vältimatult vajalik tarkvara hilisemaks kasutamiseks?”, vastas ta: “Ei ole. Enamus tarkvarasid, mida me arvutisse paneme, on ilma lähtekoodita. Tavaliselt on lähtekoodid autoriõigustel.“ Käesoleva kriminaalasja raames ei ole leidnud tõendamist, et üldse eksisteeris lähtekood ja mille juurde see pidi kuuluma. Kannatanutel puudus lähtekoodi osas teadmine, millega on tegemist ja huvi selle vastu. Kannatanute poolt esitatud dokumendis (H OÜ arve nr 2009112301, 23.11.09, toimiku 1. köide lk 150) ilmneb, et kodulehtede puhul kasutati Joomla sisuhaldustarkvara. Sisuhaldustarkvara Joomla autor Open Source Matters lähtekood on vabalt internetis kättesaadav internetiaadressidelt https://github.com/joomla/joomla-cms ja http://joomlacode.org vahendusel. Seda enam ei ole võimalik rääkida, et Aivar Hiienurm sulustas lähtekoodi, kui see oli vabalt kättesaadav. Maakohus on asunud seisukohale, et Aivar Hiienurm oli positsioonil, et tänapäeval ei eksisteeri lähtekoodi ning sellest tulenevalt ei ole võimalik seda ka üle anda. Kaitsjale jääb viidatud seisukoht arusaamatuks, kuivõrd Aivar Hiienurme ütlustest ega teistest tõenditest sellist seisukohta ei tulene. E OÜ otsustas 2011 augustis vahetada veebiteenuste pakkujat, kuid seesuguse otsuse elluviimisega kaasnevaid ebamugavusi ei saa automaatselt tõlgendada kuriteona ja otsusega kaasnevaid kulutusi kuritegeliku kahjuna. Kriminaalasja materjalide põhjal võib ka järeldada, et uus teenusepakkuja võis olla ette eksitatud E OÜ poolt esitatud teabe tõttu juba enne oma tegevusi, millest johtuvalt oli ka juba ette häälestatud hindama asjaolusid ebatõeses valguses ja astuma samme, mis võisid põhjustada komplikatsioone või tekitada kulutusi, mida oleks saanud vältida. 4.12.

§ 206puhul on üheks süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks teo ebaseaduslikkus.

Poolte vahel oli tsiviilõiguslik suhe ja tegemist oli tisiviilõigusliku vaidlusega. Sellega on täitmata

§ 206oluline objektiivse koosseisu element – ebaseaduslikkus.

Süüdistusest ei ilmne, milles seisnes väidetavalt toime pandud teo ebaseaduslikkus – kas ja kuidas oli väidetava c-paneeli parooli muutmine ebaseaduslik. 07.04.2016. a kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses on prokuratuur rõhutanud, et äriühingute E OÜ ja H OÜ vahel kehtisid tsiviilõiguslikud lepingulised suhted IT-teenuste teostamiseks ning 15

(54)1-16-4479 sellest tulenevalt volitused arvutisüsteemi haldamiseks ning laiemalt IT-teenuste osutamiseks ning juurdepääs arvutisüsteemile ei olnud ebaseaduslik.

§ 206kirjeldatud tegu on karistatav vaid siis, kui see on ebaseaduslik.

Andmeomanik võib anda teisele isikule nõusoleku andmetesse sekkumiseks (Kommenteeritud väljaanne, 2015, lk 552). Tehes endale mõne veebiteenuse pakkuja juures konto, nõustub isik teenuspakkuja poolt välja töötatud tingimustega. Kohtuliku uurimise käigus on ilmnenud, et väidetavalt sulustatud leheküljed olid veebis üleval ja kasutuskorras ning et kannatanud ise oma kodulehekülgede haldamisega ei tegelenud, vaid see oli usaldatud täielikult IT-teenuspakkuja kätte, s.t Aivar Hiienurmele. Süüdistuse kohaselt toimus väidetav sulustamine 13.06.2011 kuni 12.07.2011, s.t ligi kuu aega. Selle ajavahemiku jooksul ei olnud poolte vahel tsiviilõiguslikud suhted veel lõppenud. Kohtuliku uurimise käigus ei osutunud tõendatuks, et mingit paroolide muutmist oleks toimunud, samuti ei ilmnenud, et kannatanud oleksid küsinud Aivar Hiienurmelt kodulehekülgede haldamise paroole või koopiaid kodulehekülgedest. Kannatanu küsis Aivar Hiienurmelt paroole selleks, et hallata e-posti kontosid. Isegi, kui midagi võidi muuta, ei tähenda, et selline tegevus oleks süüdistuses kirjeldatud olukorrast tulenevalt ebaseaduslik. IT-teenuse haldamine oli vastava teenusepakkuja pärusmaa, mille hulka kuulub ka muudatuste tegemine. H OÜ osutas eri- ja kutsealaseid teenuseid teenuseid E OÜ-le ja B OÜ-le, mistõttu teenuse osutaja ei pidanudki iga üksikasja kohta käsundiandjalt juhiseid, luba vms küsima. Ja teenuse tellija oleks pidanud igasuguste küsimuste ja probleemidega pöörduma kõigepealt teenuspakkuja poole ja vajadusel kasutama õiguskaitsevahendeid, kui oli tuvastanud võimaliku lepingu rikkumise. Kohtuliku uurimise käigus moodustas olulise osa küsimus ka serverite olemus kohta ja serverite haldamise kohta. Arvestades süüdistuse konkretiseerimatuse astet, siis viitab kaitsja Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-94-14, 22.06.2015, milles kohus on märkinud, et DNS-serverite haldamine (nt serveri käigus hoidmine, selle tarkvara ajakohastamine jms) ei kujuta endast arvutikuritegu. Seega kui käesoleval juhul taanduks küsimus XXX.com haldamisele, siis ei ole seal muudatuste tegemine Aivar Hiienurme poolt kuidagi käsitletav arvutikuriteona. Subjektiivse külje pealt nõuab koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes, vähemalt kaudset tahtlus. Kuivõrd koduleheküljed olid veebis üleval ja kasutuskorras ning kannatanute arvutisüsteemid toimisid ja paroolid olid teada ning kohtuliku uurimise käigus ei ole ilmnenud, et mingisugune sulustamine või paroolide muutmine oleks toimunud, siis ei saa käesoleval juhul rääkida ka subjektiivse koosseisu täitmisest. Pole teada, et süüdistatav üldse teadis, et tema klientidel esineks mingi probleem. Kannatanute ütlustest tulenevalt ei teavitanud nad Aivar Hiienurme, et neil oleks probleeme või pretensioone või et nad soovivad lepingu lõpetada või üles öelda ja teenuspakkujat vahetada, vaid nad pöördusid A.Hiienurme eest varjatult teiste teenuspakkujate poole, vastavalt augustis 2011, et vahetada ära kõik arvutisüsteemide paroolid ja septembris 2011, et vahetada välja kodulehekülgede majutuse teenuspakkuja. Maakohus asus seisukohale, et Aivar Hiienurmel oli motiiv – kahtlused oma abikaasa suhtes, ja Aivar Hiienurm olevat sidunud oma tegevuse OK õe YK seotud probleemidega, et survestada kannatanute seaduslikke esindajaid aitama lahendada oma abieluprobleeme. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, kuivõrd tõenditest ja tunnistajate ütlustest selgus, et YK ja Aivar Hiienurme abielu sõlmiti eesmärgiga, et YK-l tekiks võimalus kannatanute juures edasi töötada. Tõenditest nähtub, et Aivar Hiienurm mitte ei sidunud K oma eraeluga, vaid 16

(54)1-16-4479 vältimatult ja paratamatult olid need kaks omavahel tugevalt põimunud ning Aivar Hiienurm üritas hoida lahus oma abikaasaga seotud probleeme ja tööelu. Aivar Hiienurme ja AK kirjavahetusest nähtub, et Aivar Hiienurm ei olnud tõesti valmis tööasju edasi arutama, kuid pole ühtegi viidet sellele, et Aivar Hiienurm oleks soovinud kannatanute arvutisüsteemides olevaid andmeid sulustada või muul moel tekitada neile kahju. Vastupidi, AK ja OK, kelle õde oli YK, ei soovinud pooltevaheliste emotsionaalsete suhete tõttu enam koostööd Aivar Hiienurmega jätkata, kuid selle asemel, et sellest Aivar Hiienurme teavitada, AK hoopis varjas Aivar Hiienurme eest seda, et otsib uusi teenuspakkujaid ning tekitas endale kulutusi, mida oleks saanud vältida. AK oma ütlustes ei oleta, et Aivar Hiienurm ei ole valmis koostööd tegema ja teenuste üleminekule kaasa aitama, vaid tal endal puudus soov ja huvi viimast teavitada, et soovib lepingulised suhted lõpetada ja vajalikku teenust mujalt tellida. Maakohus märgib otsuse leheküljel 17 (esimene lõik), et Aivar Hiienurm aitas AK-l taastada admin-paroole. Vastav asjaolu kinnitab, et Aivar Hiienurm oli valmis kannatanuid aitama, kui nad tema poole probleemiga pöördusid. Siinkohal on asjakohane ka küsida, kui Aivar Hiienurme sooviks oli tõesti kannatanuid survestada ja kahjustada, siis milleks oleks ta pidanud neid aitama. Kaitsja hinnangul ei kinnita tõendid ega tunnistajate ütlused seda, et Aivar Hiiernumel oleks olnud tahtlus kannatanute arvutisüsteemis olevaid andmeid ebaseaduslikult sulustada või paroole muuta. 4.

Kaitsja hinnangul ei ole kriminaalasjas tõendamist leidnud ka olulise kahju olemasolu. Väidetaval kahjul – E varaline kahju summas 3855,12 eurot ja B OÜ-le kahju summas 806,52 eurot – ja Aivar Hiienurmele inkrimineeritavate tegudel puudub igasugune seos. MR arved on esitatud tööde eest, millede osas puudub mistahes otsene või kaudne seos süüdistusaktis etteheidetavate tegudega. MR kinnitas oma ütlustes, et kannatanute arvutisüsteemid toimisid, paroolid olid teada, v.a ruuteri parool ja nad soovisid kõikide paroolide muutmist hoopis teisel põhjusel – nad kahtlustasid, et keegi võib nende arvutitesse ebaseaduslikult juurde pääseda. AK ütluste kohaselt võttis ta Aivar Hiienurmelt juurepääsu ära juba juulis
Maakohus on siinkohal nõustunud, et MR arved alates
a ei ole põhjendatud. Kaitsja hinnangul ei ole ka
aasta arved põhjendatud, kuna AK muutis seadistusi ise selliselt, et Aivar Hiienurmel puuduks võimalus nende sisevõrku pääseda ning pole ühtegi tõendit, et Aivar Hiienurm oleks muutnud ruuterite või teisi paroole. MR 14.11.2011 arve nr 24286 on esitatud Windows 7 Pro eest, pole teada kas ostu või installatsiooni eest, millisel tööl puudub seos süüdistuses käsitletud paroolide muutmisega. Kodulehekülgede teenusepakkuja vahetus oli ettevõtete endi otsus ning kodulehe kolimisel W OÜ otsused ja võimalikud lohakus- või hooletusvead ei ole käsitletav Aivar Hiienurme poolt tekitatud kahjuna. Tunnistajate ütluste kohaselt ei teavitanud nad Aivar Hiienurme teenuspakkuja vahetusest ega andnud talle mõistlikku aega teha vajalikud toimingud omalt poolt, et teenuspakkuja vahetus saaks olla võimalikult kiire ja sujuv. Asjaolu, et kannatanud soovisid uuendada oma brändi, millega seotud kulud pahatahtlikult Aivar Hiienurmelt sisse nõuda, kinnitab ka nende otsus luua uus koduleht PPP.ee, vanade logode ja veebiaadresside eemaldamine, mitte taastada XXX, OOO koduleheküljed. W arved sisaldavad ka serveri seadisust ja tõlketööd, millel puudub esitatud süüdistusega või kodulehekülgede taastamisega mingisugune seos. Samuti ei ole eluliselt usutav kannatanute väide, et koduleheküljed, mis telliti aastatel 2006-2007, ei olnud
aastal ikka veel valmis. 17

(54)1-16-4479 Kaitsja nõustub maakohtuga, et koduleheküljed muutuvad ja uuenevad ajas, kuid see ei tähenda, et 2006-2007 aastal tellitud teenus ei oleks täidetud. Kuivõrd Aivar Hiienurm jäi ka kannatanute kodulehekülgi haldama, siis on kaitsja hinnangul õige käsitleda perioodi 2009 kuni 2011 töid uute töödena, mille eesmärgiks oli valmis kodulehte/kodulehti täiendada või viia sisse väiksemaid muudatusi ja uuendusi. Seda, et W OÜ arvetel (17.05.2012, 3-2363; 17.08.2012, 3-2411; 17.08.2012, 3-2486; 14.09.2012, 3-2530; 11.06.2013, 1-3055) kogusummas 2466,50 eurot (koos käibemaksuga 2959,80 eurot), puudub kodulehekülgede taastamisega igasugune seos, kinnitab ka tunnistaja MK oma kohtus antud ütlustes. Küsimusele: “Kas Te aitasite neid ka muude veebilehtedega, peale eelpool nimetatud XXX ja OOO-ga?” vastab ta järgnevalt: “Kuskil aasta hiljem sai nendele loodud veel üks koduleht.“ Ning täpsustavale küsimusele: “Kas see oli eesmärgiga asendada mingeid vanu kodulehti?”, vastab MK järgnevalt: “Ma ise nimetaksin seda teistmoodi. Võib-olla rohkem turundussuunitlusele suunatud. Paremaks turunduseks.” Kõnealune aasta hiljem loodud (2012-2013) kodulehekülg oli OÜ E uus turunduslahendus PPP.ee, mida kannatanu on püüdnud uurimisasutusele esitada kulutusena kodulehekülgede taastamiseks. XXX ja OOO-ga toob kaitsja välja ka kannatanute lepingulise esindaja edastatud 25.10.2013 (I kt lk 90) kirjalikud seisukohad, milles on märgitud (punktid 3.2 ja 3.4.), et koduleht www.XXX tellimus täideti 2006-2007 ja OOO täideti 2011 I kvartalis. Seega lõppes võlaõigussuhe, mille alusel koduleheküljed valmistati, kohase täitmisega (VÕS § 186 p l) samal ajal. Kannatanu aga jäi kodulehekülje õiguspäraseks kasutajaks. Väidetav kodulehekülgede sulustamine tulenes süüdistuse kohaselt c-paneeli parooli muutmises ja seda parooli ei üritatud mingil viisil lähtestada, vaid tehti kodulehekülgedest koopiad ja telliti lihtsalt uued koduleheküljed. Kahjunõue peaks olema vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele, mitte olema äriline otsus uuendada oma brändi ja toodet ning sellega ka kodulehekülgi ja käsitleta kahjuna uue teenuspakkuja poolt teenuse tellimist. Seda enam, et väidetav kahju likvideerimine toimus vastavalt augustis 2011 ja septembris 2011 ja seejärel jätkus alles alates septembris 2012 ja maist 2012 ning ulatub 2013 aastasse. Puudub igasugune loogiline ja mõistlik seos süüdistuses etteheidetud teo ja väidetava tekkinud kahju vahel. 4.14. B OÜ nõude osas on kaitsja hinnangul lisaks sellele, et puudub seos väidetava teo ja tekitatud kahju vahel, kuivõrd

§ 206

koosseis ei ole täidetud, oluline käsitleda ka nõude hilinenud esitamise küsimust. Toimiku materjalidest tuleneb, et kannatanu B OÜ esitas tsiviilhagi 21.04.2016, millal kannatanute esindaja esitas tsiviilhagi täpsustuse OÜ E ja B OÜ poolt. Enne seda tähtaega ei olnud B OÜ poolt mingit nõuet Aivar Hiienurme vastu esitatud. Ei nähtu ühtegi takistust, miks kannatanud ei saanud esitada tsiviilhagi enne

aastat. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kaitsja jääb seisukoha juurde, et nõuetekohase hagiavalduse esitamise tähtaeg oli hiljemalt 13.06.
Kaitsja hinnangul on aegunud ka E (endine E) nõue, kuivõrd 08.08.2016 esitatud tsiviilhagi punktis 34 viidatud palve lugeda tsiviilhagi 08.04.2014 esitatuks (I kd, tl 135, e-kiri) ei saa kuidagi käsitleda kui nõuetekohase ega ka puudustega tsiviilhagi esitamisena. 18

(54)1-16-4479 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.03.2014 otsuse asjas nr 3-1-1-13-14 (p 18) on kohus selgelt välja toonud, et tsiviilõiguslik vastutus saab jätkuvalt põhineda esmajoones lepingu rikkumisel või deliktil. Nii Riigikohtu tsiviil- kui ka kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et teo lugemine kuriteoks on üksnes karistusõiguslik hinnang teole, mitte uus iseseisev tegu, millest tekiks eraldiseisev tsiviilõiguslik nõue. Seega kaitsja jääb ka vastuväite juurde, et tsiviilhagi ei ole põhjendatud, kuna nõue on aegunud. 4.15. Kokkuvõttes leiab kaitsja, et kohtulikul arutamisel tuvastatust lähtuvalt ei tulene ühegi isiku ütlustest sellist tõenduslikku teavet, mis annaks aluse süüstada Aivar Hiienurme

§ 137lg 1 ja § 206 lg 2 kuritegude toimepanemises.

Aivar Hiienurmele inkrimineeritud tegudes ei ole täidetud objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis ja puudub süü.

§ 7

lg 3 kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Riigikogus on lahendis nr 3-1-1-113-12, 12.12.2012, rõhutanud (p 7.2 ja 7.3), et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (sama seisukoht ka Riigikohtu lahend nr 3-1-1-82-06, p 11). Rajades süüdimõistva kohtuotsuse järeldused oletustele ja jättes kohtulikul arutamisel tõusetunud kahtlused süüdistatava süüdiolekus tema kasuks tõlgendamata, rikub kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Oluline on lisaks viidata Riigikohtu lahendile 3-1-1-49-16, 27.06.2016, tõendades kriminaalasja tehiolusid isikuliselt tõendiallikalt pärineva teabega, ei saa kohus jätta lahendamata küsimust nende ütluste andja usaldusväärsusest (RKKKo 3-1-1-87-11, p 7), mille käigus võib olla asjakohane muu hulgas uurida, millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga (RKKKo 3-1-1-89-12, p 14), samuti on teatud juhtudel kohane tõstatada küsimus ütluste nn elulise usutavuse kohta (RKKKo 3-1-1-114-13, p 10). (p 19). Kaitsja leiab, et asjatundjate ütlustega on leidnud tõendamist, et süüdistuses toodud asjaolud ei ole eluliselt usutavad (tehniliselt võimalikud). Lisaks on kannatanud YK ja OK õed ja YK on Aivar Hiienurme abikaasa. Poolte vahel olid tekkinud mitmeid erimeelsused YK tööloa, elamisloa ja süüdistatava ja kannatanu abielu puudutavates küsimustes, milline fakt juba iseeneses tekitab kahtlust kannatanute ütluste usaldusväärsuses. Seda enam, et nende ütluste kohaselt olevat süüdistatav pannud toime tuvastamata ajal teo, mis ei ole tehniliselt võimalik. Märkimist väärib lisaks Riigikohtu lahend nr 3-1-1-130-13, 13.01.2014, kus kohus on asunud seisukohale, et in dubio pro reo-põhimõte võib tingida süüdistatava õigeksmõistmise olukorras, kus ei õnnestu kindlaks teha, millise süüdistuses kirjeldatud teoga süüdistatav kuriteo toime pani. Nt tuleb isik tulenevalt põhiseaduse § 23 lg-s 3 sisalduvast ne bis in idem-põhimõttest mõista õigeks juhul, kui välistada pole võimalik seda, et süüdistatav rikkus õigushüve teoga, mille osas on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus. Eelviidatud lahend väärib märkimist, kuivõrd 07.04.2016 lõpetati kriminaalmenetlus osaliselt

§ 1572

(teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine), § 217 lg 1 (arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise eest kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise teel), § 137 lg 1 (eraviisiline jälitustegevus), § 207 (arvutisüsteemi toimimise ebaseadusliku häirimise või takistamise eest andmete sisestamise, edastamise, kustutamise, rikkumise, muutmise või 19

(54)1-16-4479 sulustamise teel) ja § 377 (ärisaladuse õigustamatu avaldamine ja kasutamine). Viidatud otsuses on prokurör asunud seisukohtadele, et „tõendeid on ebapiisavalt ning uusi tõendeid enam koguda ei ole võimalik“, „nimetatud rikkumise kohta on tõendeid ebapiisavalt (on vaid avaldaja väide selle toimumise kohta)“. Ka

§ 206

süüdistuses kirjeldatud etteheidet süüdistatava suhtes iseloomustab tõendite ebapiisavus, kui mitte lausa nende puudumine, on vaid kannatanute väited ja needki vastuolulised. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, kohtulik uurimine on ühekülgne ja puudulik ning maakohus on rikkunud oma põhjendamiskohustust, millega on rikkunud KrMS § 338 punkte 1, 2 ja 3. 5. Prokurör palub tühistada Harju Maakohtu 10.01.2017.a kohtuotsus osas, millega Aivar Hiienurm mõisteti õigeks 14.06.2011 episoodis

§ 137

lg 1 järgi ja service.OOO sulustamise episoodis

§ 206

järgi ning samuti osas, millega jäeti OÜ E hagi summas 496,14 eurot läbi vaatamata ja rahuldamata ning summas 332,50 eurot rahuldamata, mistõttu mõisteti Aivar Hiienurm süüdi

§ 206

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Aivar Hiienurmele liitkaristus 3 aastat vangistust, mida

§ 73

lg 1, 3 alusel jättis kohus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Aivar Hiienurm ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör palub teha uus otsus, millega mõista Aivar Hiienurm süüdi

§ 137

lg 1 järgi 14.11.2011 episoodis ja

§ 206

lg 2 järgi 13.06.2011-13.07.2011 episoodis, s.o veebipõhise tellimuskeskkonna service.OOO sulustamises. Samuti palub prokurör vaadata läbi kannatanu OÜ E hagi summas 496,14 eurot (service.OOO sulustamisest tekkinud kahju) ning mõista välja kannatanu OÜ E kasuks summa 496,14 eurot. Mõista välja kannatanu OÜ E kasuks summa 332,50 eurot (sulustamisest tekkinud kahjud 2012. aastal). Kokkuvõtvalt mõista välja kannatanutelt kasuks Aivar Hiienurmelt tsiviilhagid summas järgnevalt: OÜ E kasuks varalise kahju hüvitamiseks kokku summas 3725,25 eurot ja B OÜ kasuks varalise kahju hüvitamiseks kokku summas 701,01 eurot ja mõista Aivar Hiienurm süüdi

§ 206

lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat ja 7 kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristusest raskeimat ning mõista Aivar Hiienurmele liitkaristuseks vangistus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat ja 1 kuu, mis jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Aivar Hiienurm ei pane 4,5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 5.1.

§ 137lg 1 järgi 14.06.2011 episoodis õigeks mõistmise osas märgib prokurör järgmist.

Kohus on oma otsuses märkinud, et ei leia tõenditest ekraanipilte 14.06.2011 vestluse kohta. Samuti on kohus välja toonud, et kannatanu YK vastas kohtus ristküsitluses, et tema 14.06.2011 sõnumit („olen kodus 10min pärast“) ei kirjutanud, vaid seda tegi tema õde OK, kelle Skype’i kontoga oli tegemist. Kohtu hinnangul ei kinnita nimetatud asjaolu OK arvutisse sisenemist 14.06.2011, kuivõrd Skype’is kuvatakse lisaks videokõnele ka Skype’i teel edastatud kirjalikud sõnumid, mis võivad olla edastatud varasemal perioodil. Esmalt märgib prokurör, et ekraanipilt 14.06.2011 vestluse kohta on olemas – nimelt on need võetud korraga 15.06.2011 Skype’i videovestlusega (süüdistusakti punktid 5.1.23 ja 5.1.24 – vastavalt osaühingu E esindaja 18.12.2015 e-kiri menetlejale koos lisadega ja CD-plaat menetlejale saadetud vastusega, millega edastatakse e-kirjad, milles Aivar Hiienurm saatis AK20

(54)1-16-4479 le pealtkuulatud Skype’i vestluse fotod, helisalvestise ja lingid pealtkuulatud vestlusele, mis tõendavad süüdistuses nimetatud kuritegude toimepanemise kohta, aega ja viisi /II kd tl 44-71/ ning asitõendi 22.12.2015 vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga, millest nähtub Aivar Hiienurme poolt salvestatud ja AK-le e-kirja teel edastatud YK ja AP vahelise Skype’i kõne toimumine ja sisu /II kd tl 72-79/. Nimetatud asitõendite juures olevatelt CD-plaatidel on e-kiri koos ekraanipiltidega ning sealt on kuupäevad ka selgelt väljaloetavad. Samuti rõhutab prokurör, et süüdistuses oli kirjas: Aivar Hiienurm sisenes eeluurimisel tuvastamata ajal ja asukohas varjatult OK nõusoleku ja teadmiseta OK arvutisse ja varjatult jälgis eeluurimisel tuvastamata viisil OK arvutis OK Skype’i kasutajakonto vahendusel 14.06.2011 toimunud vestlust AP-ga ja salvestas vestlusest ekraanipilte, s.o pani toime objekti varjatud läbivaatuse KrMS § 115 järgi (alates 01.01.2013 KrMS § 1263 lg 1 ja § 1265 järgi kvalifitseeritava jälitustegevuse, so asja varjatud läbivaatuse). Seega ei nõustu prokurör maakohtu väitega, et on tõendamata OK arvutisse sisenemine 14.06.2011, sest süüdistuses on rõhutatud, et ei ole teada täpselt, mis ajal Aivar Hiienurm sisenes OK arvutisse. Arvestades erinevaid tehnilisi võimalusi, mis võisid olla Aivar Hiienurme käsutuses eraviisilise jälituse läbiviimiseks, võis see toimuda 15.06.2011 või ka hiljem, kuni 13. juulini 2011, mil Aivar Hiienurm need ekraanipildid e-kirja teel AK-le edastas. Eraviisilise jälitustegevuse teoobjekt on isik, kelle suhtes jälitustoiminguid tehakse. Samuti on nõutav, et isik või isikuid, kelle põhiõigusi on ebaseadusliku jälitustegevusega riivatud, oleksid individualiseeritavad (

kommenteeritud väljaanne. Juura 2015, lk 414,

§ 137p 3.2.2.).

Seega, isegi kui Aivar Hiienurm oli oma peaeesmärgiks seadnud YK Skype’i suhtluse jälgimise (mis kohtumenetluses uuritud tõendite pinnalt on tõendatud), siis seejuures oli ta jälginud ka OK Skype’i suhtlust AP-ga.

§ 16

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Jälgides OKle kuuluvat Skype’i kontot, eesmärgiga leida nö kompromiteerivaid tõendeid oma abikaasa YK suhtluse kohta teiste meesterahvastega, pidi Aivar Hiienurm enda jaoks vajaliku info saamiseks jälgima ka muud kommunikatsiooni, mis läbi selle Skype’i konto toimus. Maakohus viitas ka sellele, et esialgses süüdistuses oli kirjaliku vestluse jälgimise kuupäevaks märgitud 12.06.

Prokuröri poolt esitatud muudetud süüdistuses on parandatud OK Skype’i konto kirjaliku vestluse toimumise kuupäeva asendades algne vestluse kuupäev 12.01.211 kuupäevaga 14.06.
Kuigi YK algselt ristküsitluses vastas prokurörile, et vestluse kuupäevaks oli 12.06.2011, siis ekraanipilte näitamisel meenus kannatanule, et selleks oli kuupäev 15.06.
14.06.2011 kirjaliku vestluse kohta märkis kannatanu YK, et ta ei olnud seda kirjutanud. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et on tõendatud

§ 137

lg 1 kvalifitseeritav 14.06.2011 kuriteoepisood selles, et Aivar Hiienurm sisenes eeluurimisel tuvastamata ajal ja asukohas varjatult OK nõusoleku ja teadmiseta OK arvutisse ja varjatult jälgis eeluurimisel tuvastamata viisil OK arvutis OK Skype’i kasutajakonto vahendusel 14.06.2011 toimunud vestlust AP-ga ja salvestas vestlusest ekraanipilte, so pani toime objekti varjatud läbivaatuse KrMS § 115 järgi (alates 01.01.2013 KrMS § 1263 lg 1 ja § 1265 järgi kvalifitseeritava jälitustegevuse, so asja varjatud läbivaatuse). 5.2. Nimetatud episoodi tõendavad mh nii kannatanute ja asjatundjate kohtus antud ütlused kui 21

(54)1-16-4479 ka kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, mh e-kirjad koos CD-plaatidega ning nende vaatlusprotokoll. Kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et Aivar Hiienurm on e-posti aadressilt XXX saatnud AK-le e-kirja (tõend 15.1.2.4), millest nähtub, et Aivar Hiienurm jälgis oma abikaasa õe OK Skype’i kontot ja muu hulgas seal toimunud suhtlus tema abikaasa ja AP vahel. E-kirjale lisatud ekraanipiltidest nähtub, et Aivar Hiienurm pidi ise spetsiaalselt tegema ekraanipilte Skype’i tava- ja videovestlusest, sest Skype’i rakendus ise seda võimalust ei paku. Asjatundjad AS ja LV selgitasid kohtus, et teise isiku arvutisse ligipääsu omades ja arvutit no jälgides ehk pealtkuulates ja -vaadates KrMSi jälitustoimingute mõttes, on võimalik jälgida ka seal toimuvat Skype’i suhtlust ning samuti kuulata pealt Skype’i kõnesid. E ja B OÜ heaks ITtöösid tehes aastaid, oli Aivar Hiienurm seesugune ligipääs olemas nende arvutitele. ITasjatundjate AS ja LV selgitustest nähtub, et arvutisüsteemidele füüsilist ja infotehnoloogilist ligipääsu kaugühenduse näol omav IT-spetsialistil nagu Aivar Hiienurm seda oli, on väga head võimalused selle süsteemi kuritarvitamiseks nii et tavakasutajad sellest üldse aru ei saa. Kuigi üldise arusaama järgi ei ole Skype’i võimalik sisse murda ega Skype’i vestlusi ja kõnesid sellisel viisil pealtvaadata/-kuulata, siis hoopis teine olukord on siis, kui on olemas ligipääs Skype’i kasutaja arvutile. Kuna arvuti mikrofonist ja kaamerast ei ole Skype’il signaal turvatud, siis kõige lihtsam peaks olema nende seadmete kuulamine, selgitas seda LV. Administraatori paroolide olemasolu andis Aivar Hiienurmele paigaldada kaugühenduse kaudu kasutajate arvutitesse igasuguseid programme, sh pahavara. Viimasega on võimalik kõik arvutis toimuv salvestama panna ning siis endale sobival hetkel sellest ka ekraanipilte teha – seega viisil, mille puhul arvutikasutaja seda kindlasti ei märkaks. Eelpool nimetatud Skype’i suhtlus toimus OK tööalases sülearvutis. B OÜ ega E OÜ ei olnud kehtestanud oma töötajate arvutikasutuse jälgimiseks eeskirju ega andnud selle teostamiseks korraldust ka Aivar Hiienurmele – seega ei tegutses Aivar Hiienurm oma tööülesannete väliselt ja asjaosaliste nõusolekuta. 5.3.

§ 206

lg 2 p 4 järgi episoodis 13.06.2011-13.07.2011, s.o veebipõhise tellimuskeskkonna service.OOO sulustamises õigeks mõistmise osas märgib prokurör järgmist. Nimetatud episoodi osas puudub kohtu hinnangul vaidlus selles, et tellimuskeskkonda arendasid kannatanu ja Aivar Hiienurm ühiselt, jättes sealjuures eelnevalt, kirjalikult reguleerimata õiguslikud küsimused. Kannatanu AK selgitas kohtuistungil, et ligipääsu puudumine ei seisnenud selles, et seda oleks muudetud – kuivõrd Aivar Hiienurm talle teenust edasi ei osutanud, siis ei saanud keegi teine seda tööd enam jätkata. Tarkvara oli tootearenduse staadiumis, Aivar Hiienurm tegeles programmeerimise ja kujundamisega, tema poolt tuli funktsionaalsus ehk praktiline pool. Pärast konflikti Aivar Hiienurmega ei osanud ta veebipõhise rakendusega midagi peale hakata, tal puudus vastav kompetents – oleks olnud vaja juhendit. Seega nähtub kannatanu ütlustest, et pooltevaheline koostöö katkes ning ühel poolel puudus töö jätkamiseks vajalik oskusteave, s.o kaitsja loogika selles, et kõik ligipääsud olid olemas, on kannatanu ütluste pinnalt õige, oli maakohtu seisukoht. Kohtu hinnangul on mõistlik eeldada, et normaaljuhul lepitakse kokku selles, kas ja kuidas poolelijääva projektiga edasi toimitakse; lisaks nendib kohus, et tarkvara loomisel tõusetuvad autoriõiguse alased küsimused võivad erinevalt kodulehtedest olla komplitseeritumad (vt asjatundja LV ütlused) – tarkvara loojal on erinevalt kodulehe loojast huvi oma tarkvara müüa ka kolmandatele isikutele. Kuigi süüdistuses kirjeldatud programmi loodi kannatanu huvides ja kulul ning süüdistatava 22

(54)1-16-4479 dialoogist keeldumise tõttu muutus programm kasutuks, on kohtul kannatanu kirjeldatud olukorda silmas pidades keeruline sisustada

§ 206

teokoosseisu nõutavat elementi mille kohaselt peab sulustamine olema ebaseaduslik. Eeltoodu tõttu nõustus kohus kaitsja kriitikaga selles, et tegemist on tsiviilõigusliku küsimusega, mis taandub asjaolule kes pidi kellele mida üle andma ning A. Hiienurm tuleb tellimuskeskkonna service.OOO sulustamises õigeks mõista. Prokurör toob välja, et vastavalt KüberKonv art 2-6 on

§ 206

koosseisu eesmärgiks kaitsta arvutiandmete ja -süsteemide konfidentsiaalsust, puutumatust ja kättesaadavust. Kaitstav õigushüve on mh ka arvutiandmete häireteta kasutamine (

kommenteeritud väljaanne. Juura 2015, lk 545, 546,

§ 206p 1, 4.2).

Seejuures õigusteoreetilises kirjanduses jaatatakse koosseisu täitmise jaoks ka võimalust, et arvutiandmete kasutamine ei muudeta õigustatu jaoks lõplikult võimatuks: ka andmete ajutise kättesaamatuks tegemise korral peab teatud juhtudel sulustamist jaatama. Samas siiski väga lühiajaliste ja ebaoluliste juurdepääsukatkestuste korral sulustamise koosseisu täidetuks ei loeta (

kommenteeritud väljaanne. Juura 2015, lk 548-549,

§ 206p 19).

Antud juhtumi puhul ei ole tegemist ajutise ja ebaolulise juurdepääsukatkestusega, kuivõrd Aivar Hiienurme tegevuse tagajärjel jäid kannatanud pöördumatult ilma juurdepääsust pooleliolevale tarkvaraprogrammile, sest ka teised IT-spetsilistid ei suutnud aidata neid sellega. Kannatanu esindajate A ja OK ütlustest kohtus ilmnes, et pärast konflikti Aivar Hiienurmega ei pääsenud nad enam nimetatud tarkvaralahendusele ligi, sest Aivar Hiienurm ei võimaldanud neile enam ligipääsu sellele (AK 05.10.2016 ja OK 06.10.2016 ütlused kohtus). AK sõnul oli loodava programme näol tegemist vabavaralise programmiga Navicat, mis põhines Javascriptil. “Asus ta Linux-i serveris, mida vaadeldes ma nägin hulgaliselt aplikatsioone või erinevaid programmijupikesi. Selliseid vahvaid pilte, mis Hiienurm mulle saatis, et see töötab nii või nüüd oleme seal maal, ma ei näinud. Ma ei leidnud seda ust kuhu koputada või nuppu kuhu vajutada, et saaksin anda selle edasi kellegile, kes oskab, “ oli AK selgitus kohtus (05.10.2016 protokoll). Selle ligipääsu mittevõimaldamine kannatanutele oli kindlasti ebaseaduslik, sest tegemist oli tarkvaraga, mis oli töötatud välja kannatanute jaoks ning Aivar Hiienurmel polnud õiguslikku alust keelduda ligipääsu üleandmisest K-le kui õiguspärastele kasutajatele. Asjatundja AS tõi välja, et tavaliselt saab klient nii programmi kui selle lähtekoodi. Asjatundja VV märkis, et spetsiaalse tarkvara puhul oleneb õiguste ja lähtekoodi üleandmine sellest, mis on kliendi ja tellija vahelises lepingus. Nimetatud tarkvara oli loomisjärgus, samas oli tegemist spetsiaalselt kannatanu B OÜ jaoks väljatöötatud programmiga (tellimusi haldav süsteem, mille sisu loomise osas olid aktiivsed ka kannatanud) ning K-d lähtusid sellest, et nad on nimetatud programmi omanikud. Koostöös Aivar Hiienurmega muud omandisuhet kokku ei olnud ka lepitud eraldi. Pooleli olnud tarkvara valmis vähemalt suures ulatuses programmi tellija ehk perekond K ja B OÜ juhtnööride alusel. Sellises olukorras tuleb pidada kannatanut B OÜ-d ja perekond K tarkvaraprogrammi õiguspärasteks kasutajateks, mitte aga Aivar Hiienurme ning sulustamine oli seetõttu ebaseaduslik (

kommenteeritud väljaanne. Juura 2015, lk 551,

§ 206p 26).

Prokurör nõustub maakohtuga sellest aspektist, et kindlasti on selle programmiga seonduv ka tsiviilõiguslik küsimus, kuid töösuhte pealt alguse saanud konfliktid, mille raames on toime pandud kuritegu, on üldjuhul ka töö- või lepinguõiguslikud vaidlused. Tsiviilõigusliku nõude olemasolu aga ei ole kindlasti kriminaalvastutust välistav asjaolu. Samamoodi oli teatud 23

(54)1-16-4479 aspektist tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega ka poolelioleva kodulehega OOO seonduv, milles aga maakohus pidas võimalikuks Aivar Hiienurm süüdi mõista. Kuigi kannatanud olid aktiivsed programmi väljatöötamises, siis nende IT-alaseid teadmisi arvestades, oli see koostöö nende poolt siiski sisu produtseerimine, mitte aga infotehnoloogilised tööd. Seetõttu tähendas konflikt A. Hiienurmega, et neil puudus edaspidiseks arendustööks (mida anda üle teisele IT-spetsialistile nt) ligipääs. Silmas peab pidama ka seda, et muudetud interneti- ja ruuteriseadistuste tõttu oli kontori serveri sisu, sh seal olnud tellimushaldustarkvara, vabalt ligipääsetav väljaspool maja ka Aivar Hiienurmele. Kontori serveri enda parooli ei olnud muudetud, oli muudetud serveri ligipääsu parool. AK soovis sulgeda VPN kanali välisvõrgust serverile, aga ta ei saanud seda teha, sest ka ruuteri paroolid olid ära muudetud. Aivar Hiienurme poolsete rünnete tõttu tuli ümber vahetada ka kontori server, mis oli Hiienurme poolt üles ehitatud Linux operatsiooniprogrammina. Pooleliolev programm asus kontori serveris, aga seetõttu, et riistavaraline ja tarkvara pool oli äärmiselt ebatavaliselt üles ehitatud, ei saanud kannatanud abi ka teistelt IT-spetsialistidelt. Uue kontoriserveri tellis AK B OÜ. „Kui ma pöördusin teiste ITteenust pakkuvate ettevõtete poole nende kasutusele võtmiseks, siis nimetatud ettevõtetel vastav kompetents puudus. Tuli uus süsteem Windowsi põhjal teha, uue riistvaraga,“ põhjendas AK kontori serveri vahetust. Prokurör leiab, et sulustamise lõpuleviimist peab jaatama, kus mõistlike pingutuste järel pole võimalik andmetele ligipääsu taastada. Vastasel juhul peaks asuma seisukohale, et enamikel juhtudel võib heade infotehnoloogiliste teadmiste puhul saada uuesti ligipääs oma andmetele, kasutades nt osava häkkeri abi vms. Selle loogika kohaselt ei saa aga andmeid päriselt sulustatuks pidada, sest teoorias on nad endiselt ligipääsetavad. Sellist äärmuslikku lähenemist ei saa pidada

§ 206koosseisu eesmärgiks.

Kuivõrd kohus leidis, et tõendamist ei leidnud Aivar Hiienurme süü tellimushalduskeskkonna service.OOO sulustamises, siis jättis kohus läbi vaatamata OÜ E nõue, mis puudutab nimetatud programmi arendamist summas 496,14 eurot (s.o H OÜ 29.04.2011 arve nr 20110429003 summas 139,86 eurot - arve selgitus: tarkvara arendus; H OÜ 29.04.2011 arve nr 20110429004 summas 129,87 eurot, arve selgitus: tarkvara arendus; H 06.06.2011 arve nr 20110606002 summas 226,41 eurot, arve selgitus: üldkujunduse paigaldus ja seadistus, andmebaasi programmeerimine, PHP programmeerimine, HTML kudumine, CSS Disain). 5.4. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et on tõendatud

§ 206

lg 2 kvalifitseeritav 13.06.2011-13.07.2011 kuriteoepisood selles, et Aivar Hiienurm sulustas poolelioleva veebipõhise tellimuskeskkonna service.OOO seeläbi, et jättis üle andmata ligipääsu nimetatud tellimuskeskkonna tarkvarale ning seeläbi selle graafilisele sisule ja sõnalisele sisule ning tarkvara toimimise aluseks oleva lähtekoodile, muutes sellise tegevusega eelpoolnimetatud arvutisüsteemis olevad andmed õiguspärasele kasutajale B OÜ esindajatele kättesaamatuks. Prokurör leiab, et nimetatud episood on tõendamist leidnud ning seetõttu tuleb ka OÜ E nõue summas 496,14 eurot läbi vaadata ja ka rahuldada. Prokurör rõhutab, et nimetud episoodi on oluline vaadata kogumis kõigi muude arvutiandmetesse sekkumise episoodide tõenditega, sest eraeluline konflikt, mis kasvas üle tööalaseks konfliktiks, halvas täielikult Aivar Hiienurme IT-alase koostöö K ettevõtetega. Seega on nimetatud tarkavarprogrammile ligipääsu äravõtmine mosaiigitükk suuremast pildist. 24

(54)1-16-4479 Nimetatud episoodi tõendavad mh nii kannatanute, tunnistajate ja asjatundjate kohtus antud ütlused kui ka kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid. Kannatanu poolt kohtule esitatud arved tõendavad tarkvara loomise jaoks seni tehtud kulutusi. Oluline on välja tuua seda, et Aivar Hiienurme selline käitumine K-ga pole erand. Tunnistaja LK poolt kohtus antud ütlustest nähtub, et tema mitmeaastane tööalane suhe Aivar Hiienurmega lõppes

aastal samuti konfliktiga, sest Aivar Hiienurm otsustas omavoliliselt sekkuda töö sisulisse poolde, kuigi selleks teda volitatud ei olnud. Konflikti tulemusel jäi B OÜ ilma oma ligipääsudest kodulehele ja meilserverile, samuti jäi Aivar Hiienurme kätte tarkvaralahendus, mis oli välja töötatud B OÜ jaoks. Sellest juhtumist saab järeldada, et Aivar Hiienurmele on omane konfliktne käitumine ning ta on valmis töösuhteid lõpetama isegi, kui see on ka talle endale majanduslikult kahjulik. 5.
Kahjusumma vähendamise ja süüdimõistmise osas

§ 206lg 1 järgi märgib prokurör järgmist.

Maakohtu hinnangul on kaitsja vastuväited selles, et kannatanu on hagis põhjendamatult kajastanud arveid alates 2012. aastast, põhjendatud. Maakohtule jäid kannatanute volitatud esindajate AK ja OK selgitused ebaselgeks ning need ei haakunud teenuseid osutanud tunnistaja MR ütlustega. Kannatanu seaduslikud esindajad ja volitatud esindaja selgitasid, et sarnaselt W OÜ-ga oli MR tegevus samuti pikaajaline protsess. Seoses võimalike turvaaukudega tuli vahetada välja op süsteemid jms. Jooksvalt oli kahtlus pahavarale. Kohtule ei ole selline selgitus eluliselt usutav. Kohus märgib, et olukorras, kus ettevõtjal on kahtlus selles, et tema arvutisüsteemidesse võib siseneda selleks volitamata isik, mõistlik eeldada, et abinõud võetakse tarvitusele viivitamata. Sarnaseid selgitusi andis ka MR, kes kirjeldas kohtuistungil, mida ta tegi (s.o aitas muuta paroole, vahetas internetiühenduse). Tunnistaja selgitas, et mingil hetkel hakkas ta kannatanule osutama tavapäraseid arvutiteenuseid, ei oska öelda, mitu väljakutset kulus esialgse probleemi lahendamiseks, tõenäoliselt paar korda. Tunnistaja kinnitas, et käis koha peal mitu korda, esimesel korral ta internetiühendust ei vahetanud; samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et käis perek K kodus. Kohtu hinnangul on MR ütluste pinnalt põhjendatud 2011 kulutused (s.o arved 11.08.2011 summas 38,33, 30.09.2011 summas 41,67 ja 14.11.2011 summas 190,83), kohtu arvates on tegemist n.ö tule kustutamiseks optimaalse perioodiga; uue operatsioonisüsteemi paigaldamine võib olla seotud kannatanute sooviga elimineerida võimaliku pahavara riisiko. Alates 2012 esitatud arvete osas nendib kohus, et kaitsja vastuväited on põhjendatud. Sarnaselt kaitsjaga jääb ka kohtule sügavalt arusaamatuks, miks on nt kahel arvel maha tõmmatud tooted ning alles jäetud arvutiteenus, kuigi on mõistlik eeldada, et vajaliku jupi toonud IT-spetsialist selle ka paigaldab. Kannatanu nõue on seega põhjendatud summas 270,83 eurot, mis tuleb Aivar Hiienurmelt kannatanu kasuks välja mõista, oli kohtu seisukoht. Maakohus nõustus hagis esitatud õiguslike põhjendustega: Aivar Hiienurme ja E OÜ-l tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VõS § 127 lg 4) – juhul, kui Aivar Hiienurm ei oleks ebaseaduslikult paroole, C-paneeli parooli ja admin-parooli muutnud, ei oleks tekkinud vajadus MR-lt tööde tellimiseks; antud juhul tekitas Aivar Hiienurm kahju õigusvastase teoga ning seega on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eeldused VõS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5, 8 alusel täidetud. Kannatanu nõue ülejäänud osas, s.o 332,50 euro suuruses summas jättis maakohus kannatanu nõude rahuldamata. 25

(54)1-16-4479 Prokurör kohtu sellise käsitlusega nõus ei ole. Nagu süüdistusest nähtub, siis oli Aivar Hiienurme tagajärjel ettevõtete B OÜ ja E (endise nimega osaühing E) OÜ tegevus oluliselt häiritud. Kuivõrd tegemist oli väikeettevõtetega, siis on eluliselt usutav, miks tekkinud olukorra parandamiseks tehtavad kulutused jaotusid pikema aja peale. Kannatanutele ei saa ette heita seda, et neil ei olnud raha või soovi teatud suuruses summat korraga välja käia, et kohe kõiki vajalikke parandus- ja hooldustöid teha. Aivar Hiienurme nende vastu suunatud ründe laiahaardelisust arvestades, oli mõistetav, et kannatanud proovisid pärast seda põhjalikumalt oma süsteeme kaitsta. Arvutisüsteemide IT-turvalisuse hindamine pole midagi, mis oleks palja silmaga näha või kergesti hinnatav, eriti tavateadmiste põhjal. Võttes arvesse, et süsteeme ründas isik, kes oli olnud nende IT-spetsialist aastaid, siis on mõistetav kartus uute rünnete ees ning selle probleemiga põhjalik tegelemine. Seda enam Aivar Hiienurme poolne kannatanute ahistamine jätkus veel sügisel 2011, abikaasale YK-le Ukrainasse järelesõitmine ja tema sealse töökoha juures pildistamine jne. Teiselt poolt on teatud kulud tekkinud ka sellest, et Aivar Hiienurme riistavaralised ja tarkvara lahendused olid ebatavalised ning ka nende väljavahetamine oli vajalik, et töö edaspidi sujuks uute IT-spetsialistidega. Selliseid kaasnevaid kahjusid peab prokurör samuti õigustatuks, kuivõrd nende tekkimine on põhjuslikus seoses kuriteo toimepanemisega. OK 15.11.2016 kohtus antud selgituste kohaselt oli ettevõtete sisevõrk ehitatud Aivar Hiienurme poolt – Linux-i, MAC-id jne. “See arvuti, millele me Windowsi tõmbasime peale, see oli tegelikult Windowsi riistvara, kuid see nägi välja nagu MAC. Teised ei saanud sellega hakkama, et miks peaks Windowsi riistvaral jooksma MAC-i vara. Keegi ei saanud sellega hakkama põhjusel, et süsteem oli ehitatud erinevatest tarkvarast ja riistvarast. Isegi minu läpakas sai ostetud Aivari soovitusel MAC, kuigi meie süsteemserveris, kus pean palgad ja muud asjad tegema, oli Windows, siis tema ütles, et see pole probleem. Et ta saab sellega hakkama, aga MAC-iga on palju parem tööd teha. Pärast me hammustasime läbi, et miks ei pannud ühtset süsteemi, mida oleksid saanud teised hallata,” selgitas OK. AK sõnul läksid nad tagasi Windowsi peale, mida oskasid hallata ka kohalikud IT-teenuse osutajad. Näiteks MR ei vallanud Mac-i platvormi, sest see on oluliselt erinev Windowsi toodetest ja kui on tegemist kontoritarkvaraga, millega tuleb panna OP süsteem tööle, siis on see oluliselt erinev. „Mul oli valida kohalike teenuseosutajate vahel. Eelmise teenuseosutaja kadumine ei jätnud mulle palju võimalusi. Kui me räägime konkreetselt sellest OP-süsteemist, siis see puudutas konkreetselt 1-te arvutit, mis on ettevõtte peaarvuti. Me ei saanud seda arvutit lihtsalt minema visata ja võtta täiesti uue arvuti. Selle funktsionaalsus oli tarvis ümber ehitada süsteemile, millega me saame hakkama, mille hooldamisega me saame hakkama,“ selgitas AK kohtus. Selline riistavara ja tarkvara ülesehitus oli Aivar Hiienurme valik ning kannatanud usaldasid teda kui head IT-spetsilisti. Kui teised IT-spetsialistid nimetatud süsteemidega tööd ei osanud teha (vt AK ja OK kohtus, 15.11.2016 protokoll), siis ei saa seda riski panna kannatanute õlgadele, sest töösuhte selline lõppemine ei olnud tingitud neist, vaid Aivar Hiienurmest. Nagu kohtus uuritud tõenditest ilmnes, siis oli konflikti eskaleerumise järel võimatu kannatanutel Aivar Hiienurmega mingitki kompromissi saavutada. Rääkimata sellest, et Aivar Hiienurm oleks andnud üle paroole, juhiseid jms järgmistele töid ülevõtnud IT-spetsilistidele. MR kohtus antud ütlustest nähtub, et tunnistaja mäletab väga piiratult nimetatud teenuse osutamisest K-le, suutmata isegi konkretiseerida aastat ja ajavahemikku, millal see võis toimuda. Süüdistatava küsimusele, kui olite probleemi ära lahendanud, milleks Teid E kohale 26

(54)1-16-4479 kutsus, kas hakkasite neile jooksvalt andma IT-abi, vastas MR jaatavalt. MR ei osanud öelda mitu väljakutset kulus probleemi lahendamiseks alates esimesest väljakutsest, pakkudes, et tõenäoliselt paar korda. Istungi protokollist ei ilmne, millist konkreetset probleemi küsimuses ja vastuses on silmas peetud. Samuti on MR arvamus, et see nö probleem vajas vaid paar väljasõitu lahendamiseks, vaid oletus, sest tema esimene vastus sellel oli: „Ei oska öelda“. Prokuröri hinnangul tuleb arvesse võtta, et isiku jaoks, kelle igapäevatöö on IT-teenuste osutamine, oli see siiski rutiinne tegevus ning teenuse sisu kõik detailid ei saagi tunnistajal enam aastaid hiljem olla meeles. Antud juhul ei aidanud tunnistaja mälu värskendamiseks oluliselt kaasa ka arved, mis vaid umbmääraselt kirjeldasid osutatud teenust. Seega ei saa sellist tunnistaja oletust pidada asjaoluks, mida tuleb kahtlustatava kasuks tõlgendada, sest tegemist oli süüdistava poolt tunnistaja survestamisega endale sobiliku vastuse suunas. Seetõttu leiab prokurör, et on õigustatud kannatanu OÜ E nõue ka

aasta arvete osas, s.o summa 332,50 euro osas. Prokuratuur palub kohtul vaadata läbi kannatanu OÜ E hagi summas 496,14 eurot (service.OOO sulustamisest tekkinud kahju) ning mõista välja kannatanu OÜ E kasuks summa 496,14 eurot. Prokuratuur palub kohtul mõista välja kannatanu OÜ E kasuks summa 332,50 eurot (sulustamisest tekkinud kahjud
aastal). Kokkuvõtvalt palub prokuratuur kohtul mõista välja kannatanutelt kasuks Aivar Hiienurmelt tsiviilhagid summas järgnevalt: OÜ E kasuks varalise kahju hüvitamiseks kokku summas 3725,25 eurot ja B OÜ kasuks varalise kahju hüvitamiseks kokku summas 701,01 eurot. Seega palub prokuratuur rahuldada kannatanute nõuded kokku summas 4426,26 eurot. Seega Aivar Hiienurm oleks sel juhul tekitanud kahju olulises ulatuses ja sellest tulenevalt prokuratuur palub Aivar Hiienurm mõista süüdi

§ 206lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 aastat ja 7 kuud.

Eeltoodut arvesse võttes palun mõista Aivar Hiienurmele liitkaristuseks

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat ja 1 kuu vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata vangistus 4 aastat ja 1 kuu täielikult täitmisele, kui Aivar Hiienurm ei pane 4,5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kannatanute esindaja palub tühistada Harju Maakohtu 10.01.
a kohtuotsus osas, milles maakohus mõistis Aivar Hiienurme õigeks veebipõhise tellimuskeskkonna service.OOO sulustamises (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4), samuti tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis Osaühingu E tsiviilhagi läbi vaatamata osas, milles tsiviilhagi puudutas veebipõhise tellimuskeskkonna service.OOO sulustamist, st summas 496,14 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 8 viimane lause), samuti tühistada maakohtu otsus kriminaalasjas nr 116-4479 osas, milles maakohus jättis Osaühingu E tsiviilhagi 332,50 euro ulatuses osaliselt rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 8 teise lause osa „Jätta rahuldamata kannatanu nõue summas 332,50 eurot, […]“). Kannatanute esindaja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Aivar Hiienurm süüdi ka veebipõhise tellimuskeskkonna service.OOO sulustamise episoodis ja rahuldada osaühingu E tsiviilhagi ka osas, milles maakohus jättis Osaühingu E tsiviilhagi rahuldamata ja läbi vaatamata, st kokku summas 828,64 eurot ning jätta kõik menetluskulud Aivar Hiienurme kanda. 6.
Kannatanud ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles osaühingu E (edaspidi kannatanu I) tsiviilhagi jäeti osaliselt läbi vaatamata. Vastavalt ei nõustu kannatanud süüdistatava 27

(54)1-16-4479 õigeksmõistmisega veebipõhise tellimuskeskkonna service.OOO sulustamise episoodis. Samuti ei nõustu kannatanud maakohtu otsusega osas, milles kannatanu I tsiviilhagi jäeti osaliselt rahuldamata. 6.2. Seonduvalt veebiüpõhise tellimuskeskkonna service.OOO sulustamisega märgib kannatanute esindaja järgmist. Karistusseadustiku kommentaaride järgi on

§ 206

koosseis seotud arvutikuritegevusevastase konventsiooni (konventsioon) artiklitega 2-6 ja direktiivi 2013/40EL (direktiiv) artiklitega 3-7. Kommentaarid rõhutavad, et sh

§-i 206 koosseisu eesmärk on kaitsta arvutiandmete ja –süsteemide konfidentsiaalsust, puutumatust ja kättesaadavust (E. Hirsnik. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: 2015, lk 545). Konventsiooni art 5 sätestab konventsiooniosalisele kohustuse võtta meetmeid, et kuriteona oleks karistatav arvutisüsteemi toimimise oluline takistamine ja õigusliku aluseta arvuti andmete sulustamine. Direktiivi artikkel 4 sätestab liikmesriigile kohustuse võtta meetmeid, et kriminaalkorras oleks mh karistatav tahtlikult ja õigusliku aluseta infosüsteemi töö tõsine takistamine arvutiandmete sulustamise või ligipääsmatuks muutmise teel. Seega on nii direktiivi kui konventsiooni sisu järgi taunitavaks tegevuseks arvutisüsteemi või infosüsteemi toimimise takistamine või ligipääsmatuks muutmine. Karistusseadustiku kommentaarid avavad sulustamise mõiste, mis tähendab süsteemi kasutamise takistamist. Seadus ei sätesta täpselt, kuidas peab sulustamine aset leidma. Järelikult on seadusandja võtnud seisukoha, et sulustamise igat meetodit pole võimalik ette näha ja seadusesse kirja panna. Nii toovad ka seaduse kommentaarid välja erinevaid näiteid, kuidas on võimalik sulustada andmeid (E. Hirsnik. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: 2015, lk 545). Üheselt on aga selge, et sulustada on võimalik ka viisil, mida pole kommentaarides märgitud. Oluline ei ole, kuidas sulustatakse, vaid tulem – süsteemi toimimise takistamine või ligipääsmatuks muutmine. Sellepärast võib sulustamine aset leida ka siis, kui programmi kasutamist piiratakse või muudetakse koguni kasutamatuks teiste spetsialistide jaoks. Eelmises punktis väljatooduga nõustus ka maakohus: „Kuigi süüdistuses kirjeldatud programmi loodi kannatanu huvides ja kulul ning süüdistatava dialoogist keeldumise tõttu muutus programm kasutuks, on kohtul kannatanu kirjeldatud olukorda silmas pidades keeruline sisustada

§ 206

teokoosseisu nõutavat elementi mille kohaselt peab sulustamine olema ebaseaduslik.“ Maakohus seadis seega kahtluse alla sulustamise ebaseaduslikkuse, mitte toimumise fakti.

§ 206lg 1 koosseisu tunnuseks on ebaseaduslikkus.

Kohus piirdus ebaseaduslikkuse sisustamisel seisukohaga: „ […] kohtul on kannatanu kirjeldatud olukorda silmas pidades keeruline sisustada

§ 206

teokoosseisu nõutavat elementi mille kohaselt peab sulustamine olema ebaseaduslik.“ Rohkem kohus ei selgitanud, miks on ebaseaduslikkus välistatud ja süüdistatava tegevust tuleb pidada hoopis seaduslikuks. Kohus viitab vaid abstraktselt, et seaduslikkuse aluseks on „kannatanu kirjeldatud olukord“. Sellist põhjendust on võimatu järgida, saamaks aru, kuidas on praegusel juhul täitmata koosseisu tunnus ebaseaduslikkus. Riigikohus on varem kinnitanud enda seisukohta, et põhjendamiskohustuse täitmata jätmine kujutab endast olulist kriminaalmenetlusõiguse rikkumist (RK: 3-1-1-70-14, p 8- 9 ja 3-1-1-5914, p 10.2 ja p 12). Vaatamata Maakohtu põhjendamiskohustuse rikkumisele, on kannatanud seisukohal, et 28

(54)1-16-4479 süüdistatava tegevus tellimuskeskkonna service.OOO sulustamisel oli ilmselgelt ebaseaduslik. Kannatanu I ülekuulamise protokollist ilmneb, et kannatanu I ja süüdistatav tegid kuni probleemide tekkimiseni tihedat koostööd. Kannatanu I andis süüdistatavale pidevaid juhiseid, mida peavad valmivad programmid endast kujutama (kriminaaltoimiku nr 11730000523 tlk 94-95). Seega oli süüdistatava tegevus pidevalt kannatanu I kontrolli all, st süüdistatav lähtus programmide kirjutamisel olulisel määral kannatanu I juhistest. Programmi töötati välja just nimelt kannatanu I vajadustest lähtuvalt. Maakohus: „[..]Aivar Hiienurm tegeles programmeerimise ja kujundamisega, tema poolt tuli funktsionaalsus ehk praktiline pool. […] Kohtu hinnangul tuleb täielikult eitada kodulehtedega seonduvate autoriõiguste üleminekut süüdistatavale. […] süüdistuses kirjeldatud programmi loodi kannatanu huvides ja kulul.“ Maakohtu kirjutatu kinnitab kannatanute seisukohta. Süüdistatav allus kannatanu I juhistele ja kannatul I oli võimalus kontrollida tellimuskeskkonna loomise protsessi. Kuna programm oli loodud spetsiifiliselt kannatanu I jaoks, läksid ka täielikult üle süüdistatava õigused tarkvaraarenduse tulemustele. Süüdistatav sai omakorda tehtud töö eest tasu. Eelmises kahes punktis väljatoodu illustreerib selgelt, et loodud andmete omanik oli kannatanu I, mitte süüdistatav. Kuivõrd süüdistatav allus algusest peale kuni probleemide tekkimiseni kannatanu I juhistele ja kontrollile, ei saa süüdistatavat pidada loodud tarkvaralahenduse suhtes õigustatud isikuks. See tähendab, et süüdistatav ei olnud õigustatud iseseisvalt ligipääsu programmile sulgema (keelduma ligipääsu üleandmisest). Eelneva pinnalt on kannatanud seisukohal, et süüdistatava tegevus oli selgelt ebaseaduslik. Kannatanud ühinevad ka prokuröri apellatsioonkaebuse põhjendustega tellimuskeskkonna service.OOO sulustamise osas. Ligipääsu mittevõimaldamine kannatanutele oli kindlasti ebaseaduslik, sest tegemist oli tarkvaraga, mis oli töötatud välja kannatanute jaoks ning Aivar Hiienurmel polnud õiguslikku alust keelduda ligipääsu üleandmisest K-le. Kuna Aivar Hiienurm tuleb ka tellimuskeskkonna service.OOO sulustamise episoodis süüdi mõista, kuulub kannatanu I tsiviilhagi osas, milles maakohus selle läbi vaatamata jättis, samuti rahuldamisele. Karistuse osas juhinduvad kannatanud prokuröri apellatsioonkaebuse seisukohtadest. 6.3. Seonduvalt FIE MR 2012. a. arvetega märgib kannatanute esindaja järgmist. Maakohus on seisukohal, et FIE MR 2012. a arved ei kuulu hüvitamisele, sest neid kulutusi ei tehtud koheselt pärast kahju tekkimist. Kohus pidas põhjendatuks ainult 2011. a tehtud kulutusi, sest selle perioodi puhul „on tegemist n.ö tule kustutamiseks optimaalse perioodiga“. Kannatanule I jääb arusaamatuks, miks süüdistatava tegevusega põhjuslikus seoses olev kahju tuleks jätta hüvitamata põhjusel, et kahju ei kantud vahetult pärast õigusvastast tegevust vaid ligikaudu aasta jooksul. Esmalt ei määratle Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 jj asjakohast kahju hüvitamist välistavat alust. Samuti on välistatud VÕS § 101 lg 3 tuleneva põhimõtte kohaldamine, mille järgi on kahju hüvitamine välistatud kui kahju tekkis võlgnikust lähtuva asjaolu tulemusena. Võlaõigusseaduse § 128 lg 3: „Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud […]. Vastupidiselt maakohtu seisukohale kinnitab VÕS § 128 lg 3, et põhjuslikus seoses olevat kahju saab nõuda ka juhul, kui kahju tekib tulevikus. Kahju tekkimine ja kahju hüvitamise nõudmine 29

(54)1-16-4479 on ajaliselt piiratud vaid hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ja aegumisega. Praegusel juhul pole maakohus esile toonud, et kannatanu I on MR 2012. a arvete hüvitamist nõudes käitunud hea usu või mõistlikkuse põhimõtte vastaselt. Samamoodi pole kohus kinnitanud, et kannatanu I nõue on aegunud. Järelikult süüdistatava tegevuse tõttu tekkinud kahju (kulutused MR tööle) kuulub hüvitamisele, sõltumata sellest, kas kahju tekkis süüdistatava tegevuse tagajärjel samal aastal

(2011)või järgmisel

(2012). Kannatanud on selgitanud, et Aivar Hiienurme poolt kannatanute arvutisüsteemides põhjustatud probleemid selgusid jooksvalt pikema perioodi jooksul ja vajasid ka jooksvalt kõrvaldamist. Seadus (sh VÕS) ei sätesta asjakohast alust, millele tuginedes võiks kannatanu I kahjuhüvitist piirata, sest kulud tekkisid

a. Ka maakohus ei toonud ühtegi sellist alust (seadusest või kohtupraktikast) esile, vaid võttis hüvitatavuse hindamise aluseks perioodi kui „on tegemist n.ö tule kustutamiseks optimaalse perioodiga“. Vastupidiselt maakohtu järeldustele VÕS § 128 lg 3 hoopis kinnitab kahju tekitava tegevusega seoses hilisemal perioodil tekkinud kahju hüvitamise põhjendatust. Sellepärast on kannatanud seisukohal, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ka osas, milles kannatanu I tsiviilhagi jäeti osaliselt rahuldamata. Kannatanud ühinevad ka prokuröri apellatsioonkaebuse seisukohtadega FIE MR
a arveid puudutavas osas.
Süüdistatav Aivar Hiienurm esitas kirjalikud seisukohad prokuröri ja kannatanu esindaja apellatsioonidele. 7.1.

§ 137lg 1, 14.06.2011 episood.

14.06.2011 süüdistuse episoodis on teo toime panemise viis määratletud järgnevalt: “eeluurimisel tuvastamata viisil OK arvutis OK Skype kasutajakonto vahendusel“. Täpselt samasuguse viisi kasutamist omistatakse Hiienurmele ka teises, so 15.06.2011 episoodis: “kuulas ja vaatas pealt salaja YK ja AP vahel O-ga K Skype kasutajakonto vahendusel“. Süüdistustest nähtub, et kõigi episoodide puhul leidis süüdistuse kohaselt teo toime panemine aset nimelt OK Skype kasutajakonto vahendusel ehk teo toime panemise instrumendiks oli süüdistuse kohaselt OK Skype kasutajakonto kasutamine Hiienurmel poolt. Asjatundja S peab hüpoteetiliselt võimalikuks Skype jälgimist mõne pahavara abiga, kuid samas ei tea.S välistab kategooriliselt Skype pealt vaatamist ja kuulamist jms Skype kasutajakonto vahendusel- Skype tarkvaras lihtsalt puudub selline tehniline võimalus. Asjatundjad ei välista, et hüpoteetiliselt võiks mõnel viisil olla võimalik Skype suhtluse jälgimine kuid samas ei ilmne asjatundjate selgitustest mitte ühtegi konkreetset praktikas korratavad meedet, kuidas siiski antud juhul oleks olnud päriselt võimalik Hiienurmele ette heidetava teo toime panemine. Kogu uurimise käigus ei ole leidnud tõendamist, et Aivar Hiienurme käsutuses oleks olnud tehnilised võimalused talle süüks pandava teo toime panemiseks. K tunnistusest ilmneb, et ta viibis K kodus Hiienurmele ette heidetava teo aset leidmise ajal, aga mitte E OÜ kontoris. Selline ligipääs aga puudus Hiienurmel K koju. Ilmnes, et tegemist oli Apple Mac arvutiga ning asjatundja on veenvalt selgitanud, et kaugligipääsu korral (mitte VPN korral, millega saab arvutid üksnes ühendada lihtsalt ühte võrku, mis on kõnealuse kaugligipääsu eeldus) on arvutisse sisenemiseks kaks varianti, ühe puhul peab olema kasutaja andnud nõusoleku ja kasutaja näeb kursori liikumist ning teise puhul tuleb kasutajal end lausa arvutist välja logida ning alles siis saab teine isik kaugligipääsu kaudu sinna arvutisse siseneda, et midagi teha. Kui vaadelda pahavara 30

(54)1-16-4479 kasutamise võimalust, siis Mac arvutitele leidub väga minimaalselt pahavara (mõnikümmend aastaks 2011, http://www.reedcorner.net/mmg-catalog/) ning neistki on märkimisväärne osa kontseptuaalsed, praktikas kättesaadamatud ning seda eriti veel 2011ndal aastal. On üldteada asjaolu, et Apple ei väljasta mittemingisugust teavet avastatud turvariskide kohta ennem kui need on likvideeritud ning Mac operatsioonisüsteemile antakse aastas mitu korda välja uuendusi, milles elimineeritakse kõik avastatud turvariskid. Samuti ei teadnud asjatundjad nimetada mitte ühtegi konkreetset pahavara, millega oleks 2011 ndal aastal saanud toime panna Ometigi ei suuda prokurör nimetada mitte ainsatki konkreetset pahvara, millega tegelikult oleks saanud Hiienurmele ette heidetavat tegu toime panna 2011ndal aastal, rääkimata veel sellest, et mingit pahvara ju tegelikult seonduvatest arvutitest ei leitudki. Seejuures jätab prokurör välja toomata, et Hiienurme ei ole kunagi kahtlustatud ega ka süüdistatud nuhkvara, pahavara vms kasutamises ja levitamises (

§ 208

). Samuti on käesoleva asja raames lausa kahel korral lõpetanud menetlus

§ 207

osas, põhjendusel et (Esmter Grupp OÜ) E OÜ arvutisüsteemi toimimist ei häiritud ega takistatud. Oluline on välja tuua ka, et K sõnul oli O.K arvuti ja Skype kasutus spontaanne, juhuslik, kuna tema arvuti oli sel hetkel kuskil mujal (04.10.2016 istungi protokoll). Samuti oli Hiienurme tööarvuti 12.06-16.06.2011 hoopis K valduses, mis jäi 12.06.2011 K juurde Lohule. Seega: Hiienurmel puudus perioodil 12.06-16.06.2016 tema tööarvuti; K kodu ja E OÜ kontor on teineteisest nii füüsiliselt (Kohila vs Lohu) kui võrgutopograafiliselt isoleeritud/lahus seisvad (Elion vs R); K kodus ei olnud VPN ühendust ja võrgulahendust, mis oli loodud E kontorisse ehk teisisõnu ligipääs kontorisse ei andnud automaatselt ligipääsu K koju; OK Skype kasutamine oli K väitel ettekavatsemata/juhuslik/ spontaanne ja mittetavapärane (polnud ette aimatav); skype kasutajakonto vahendusel pole võimalik Hiienurmele ette heidetavaid tegusid toime panna; pole leidnud tõendamist, et 2011ndnal aastal oleks üldse eksisteerinud seesugune pahavara Mac operatsioonisüsteemile, millega oleks saanud Hiienurmele ette heidetava teo toime panna; seonduvatest arvutisüsteemides ei ole tuvastatud ei pahavara paigaldamist ega ka nendest pahavara vms leitud. Eksperdid jõudsid järeldusele, et e-kirjad ja nendele lisatud manused pärinevad aastast 2015 ning nende digitaalsete andmete olemust arvestades ei ole võimalik välistada nende muutmist. Samuti leidis ekspertiis, et andmete endi varal ei nähtu, et tegemist on sidekanali pealtkuulamise teel saadud helisalvestisega või Skype kõne pealtkuulamise helisalvestisega. Ka ei nähtu kuskilt helisalvestise tegelikku aega ega kohta. Siinkohal rõhutab, et väidetava helisalvestusega seotud kirjast ei nähtu mitte ühelgi moel, et tegu võiks olla Skype kõne salvestusega, vaid nähtub pigem lausa vastupidine, isikud on viibinud füüsiliselt koos väidetava salvestuse tegemise ajal. Ka ca 30 sekundiline helisalvestus ise kõlab pigem halva kvaliteediga diktofonisalvestusena välitingimustes. Seega tuleks prokuratuuri apellatsioon kõnealuse episoodi osas jätta rahuldamata. 7.2.

§ 206lg 2 p 4, pooleliolev tellimuskeskkond.

Ei kohtuliku uurimise käigus aga ka apellatsioonis ei ole prokurör suutnud põhjendada, et miks oleks tulnud tagada ligipääs hoopis kolmandale isikule, ehk B OÜ’le. Mitte ühelgi moel ei ole leidnud tõendamist, et B OÜ’l oleks üldse olnud seaduslik õigus mistahes ligipääsudele või nõuda kõnealuses tarkvaraloomeprojektis millegi üle andmist endale. Prokurör on apellatsioonis esitanud konstruktsiooni, et süüdistatava dialoogist keeldumise tõttu muutus online tellimuskeskkonna programm kasutuks. Ainuüksi see konstruktsioon ise tõstab esile, et kõne all on siiski 31

(54)1-16-4479 tsiviilõiguslik vaidlus, mitte andmete sulustamine

§ 206

lg 2 p 4 mõistes.

§ 206eeldab siiski konkreetset ebaseaduslikku tegu konkreetsete andmete vastu.

Dialoogist endast või selle puudumisest ei sõltu arvutisüsteemides reeglina mitte midagi, vaid ikkagi langetatud otsustest, mis ellu viiakse. Seaduse järgi tuleb puudustest teada anda õigeaegselt koos mõistliku kõrvaldamise tähtajaga. Tegelikult ilmneb, et E OÜ ju ei pidanudki dialoogi H OÜ’ga kõnealuse tarkvaraloomeprojekti üleandmise osas. A.K kinnitas ise kohtus, et varjas teenusepakkujate vahetamist Hiienurme eest. Niisuguses olukorras ei saa dialoogist keeldumist Hiienurmele ette heita. Veelgi enam, K väitis ise, et Hiienurm aitas teda konflikti ajal, näiteks andes K-le õpetust selles, kuidas arvutis administraatorite paroole muuta., mis ilmselgelt ei kõla dialoogist keeldumisena. Samuti on kannatanu ise esitanud uurimisasutusele väidetava Hiienurme 17.07.2011 e-kirja, millest igal juhul ei nähtu dialoogi puudumine Hiienurme poolt, vaid vastupidi, ilmneb, et Hiienurm käis sellele eelnevalt lausa ettevõttes kohapeal ning Hiienurm teeb selles kirjas lausa K-le ettepaneku välja töötada arengukava poolelioleva tellimuskeskkonna tarkvaraloome lõpuni viimiseks. Eeltoodust ei nähtu dialoogi puudumine vaid hoopis tööalane asjaajamine. Tellimuskeskkonna sulustamise stsenaarium on uurimise käigus kogutud tõenditega põhimõtteliselt ümber lükatud. Ilmselgelt ei olegi pooleliolev tarkvaralahendus mõeldud lõppkasutuseks ning ei saagi poolelioleval kujul olla lõppotstarbeliselt kasutuskõlblik. Asjaolu, et tarkvara loodi E OÜ jaoks ei tähenda aga kuidagi automaatselt, et B OÜ oli õigustatud pooleliolevale lahendusele ligi pääsema ning viimasele oleks tulnud midagi üle anda. See, kas või milliseid omavahelisi kokkuleppeid võisid B OÜ ja E OÜ omavahel sõlmida on nende omavahelise tsiviilõigusliku vaidluse teema. Üleandmise objektiks on tarkvaraloome puhul siiski reeglina valmis produkt kui osapooled pole just kokku leppinud teisiti. Antud juhul võttis E OÜ poolelioleva tellimuskeskkonna ju iseseisvalt üle oma valdusesse Seega ilmneb kannatanute endi ütlustest, et pooleliolev tarkvaralahendus oli nende valduses. Eeltoodust nähtub üheselt ja selgelt, et tarkvaraloomeprotsessi jäi lihtsalt pooleli, sellega ei jõutudki sellisesse faasi, milles oleks olnud kõne all üleandmisega seonduvad üksikasjad. K seletuse järgi seisnes probleem hoopis selles, et tal oleks olnud vajalik mingisugune juhend. Juhendi koostamine aga on ilmselgelt tsiviilõiguslik küsimus. Uurimise käigus pole siiski mingite laiahaardeliste rünnete toime panek Hiienurme poolt leidnud tõendamist, vaid prokuratuur lõpetas ise korduvalt (2013 ja 2016) kriminaalmenetluse

§ 207osas põhjendusega, et arvutisüsteemi toimimist ei häiritud ega takistatud.

Seega on arvutisüsteemiga kokku puutunud IT-spetsialistist tunnistaja kirjelduse järgi sulustamisest või ebaseaduslikust muutmisest johtuda võiva kahjuolukorra olemasolu välistatud. Väited pahavarast ja turvariskidest on ilmselgelt kannatanute hädavaled, mis võeti appi tsiviilhagi menetlemise istungil, kui jäädi kimpu R arvete ja väidetava kahju vahelise seose tõendamisega. Korduv süüdistuse muutmine tõendab, et tegelikult ei teata ikkagi, millega konkreetselt on cpaneeli puhul tegu. Eriti terav aga on loogiline vastuolu selles, mida selle c-paneeliga kõike sulustada ja muuta sai. Oluline on ka rõhutada, et parooli enda muutmisega ei kaasne arvutisüsteemides ja nende andmetes mitte mingeid muid muutusi, kui üksnes selle konkreetse parooli enda muutus. Siinkohal viitaks ka RK lahendile nr 3-1-1-94-14, 22.06.2015, milles kohus on märkinud, et DNS-serverite haldamine (nt serveri käigus hoidmine, selle tarkvara ajakohastamine jms) ei kujuta endast arvutikuritegu. Kui jaatada mistahes ühe c-paneeli parooli muutmisega seotud andmeobjekti muutust või sulustamist, siis automaatselt tähendab see eitust teiste andmeobjektide puhul, kuna tegemist on siiski teineteisest kas füüsiliselt, riistvaraliselt 32

(54)1-16-4479 või tarkvaraliselt isoleeritud objektidega. Seega on süüdistuses niivõrd kategooriliselt ületamatu vastuolu, et rahuldamata ei tuleks mitte jätta ainult prokuröri apellatsioon käesolevas episoodis, vaid Hiienurm tuleks õigeks mõista kõigi talle ette heidetavate episoodide osas. 7.3.

§ 206lg 2 p 4, pooleliolev tellimuskeskkond.

Apellatsioonis lähtuvad kannatanud loogikast (p 10 ja 11), nagu oleks Hiienurm olnud E OÜ koosseisuline töötaja. Antud juhul olid võlaõiguslikus suhtes siiski E OÜ ja H OÜ. Hiienurm ei tegutsenud E OÜ koosseisuline töötajana. K erinevatest tunnistustest nähtub, et E OÜ tegelikult ei esitanudki tahteavaldust H OÜ’le kõnealuse poolelioleva tarkvaraloomeprojekti üleandmise osas. Tellimuskeskkonna sulustamise stsenaarium on uurimise käigus kogutud tõenditega põhimõtteliselt ümber lükatud. Ilmselgelt ignoreerivad kannatanud olulist tõika, et tegemist oli siiski poolelioleva tarkvaraloomeprotsessiga E OÜ ja H OÜ vahel, mitte lõpuni viidud loomeprotsessiga, ehk teisisõnu oli tarkvara pideva muutmise ja muutumise objektiks, kus puuduski veel konkreetne ja valmis objekt, mida oleks tulnud üle anda. Ilmselgelt ei olegi pooleliolev tarkvaralahendus mõeldud lõppkasutuseks ning ei saagi poolelioleval kujul olla lõppotstarbeliselt kasutuskõlblik. Asjaolu, et tarkvara loodi E OÜ jaoks ei tähenda aga kuidagi automaatselt, et B OÜ oli õigustatud pooleliolevale lahendusele ligi pääsema ning viimasele oleks tulnud midagi üle anda. See, kas või milliseid omavahelisi kokkuleppeid võisid B OÜ ja E OÜ omavahel sõlmida on nende omavahelise tsiviilõigusliku vaidluse teema. Üleandmise objektiks on tarkvaraloome puhul siiski reeglina valmis produkt kui osapooled pole just kokku leppinud teisiti, kuid antud juhul oli tarkvaraloomeprotsess pooleli. E OÜ võttis poolelioleva tellimuskeskkonna ju iseseisvalt üle oma valdusesse ega jätkanud tarkvaraloomeprotsessi. Seega ilmneb kannatanute endi poolt kohtus antud ütlustest, et pooleliolev tarkvaralahendus oli nende valduses, kuid loomeprotsess jäi pooleli. Kannatanute poolt apellatsioonis toodud selgitustes nähtub üsna selgelt, et tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega sellest, kas ja kes ning millal ning mida oleks pidanud kellegi arvates pidanud tegema. Nähtub, et kannatanud püüavad tsiviilõiguslikku vaidlust lahendada Hiienurme küberkuriteos süüdistamise ja süüstamise kaudu. Eeltoodust nähtub üheselt ja selgelt, et tarkvaraloomeprotsessi jäi lihtsalt pooleli, sellega ei jõutudki sellisesse faasi, milles oleks olnud kõne all üleandmisega seonduvad üksikasjad. K seletuse järgi seisnes probleem hoopis selles, et tal oleks olnud vajalik mingisugune juhend. Juhendi koostamine aga on ilmselgelt tsiviilõigusliku vaidluse küsimus. Seega tuleks kannatanute apellatsioon kõnealuse episoodi osas jätta rahuldamata. Kannatanu püüab näidata R teenuste tarbimist Hiienurme poolt tekitatud kuritegeliku kahjuna. Kannatanute väide, et kõik teenused, mida R üldse neile osutas 2011 ja 2012 on teeninud ainult ühte eesmärki, milleks on Hiienurme poolt tekitatud kuritegeliku kahju likvideerimine, ei kõla lihtsalt ei usutavalt ega ka loogiliselt. Ei ole usutav, et ettevõtte ei vajanudki pika ajaperioodi jooksul üleüldse mittemingisugust muud IT- alast abi ning ainus abi mida kasutati oli suunatud Hiienurme poolt tekitatud kuritegeliku kahju likvideerimiseks. Kui olukord oleks E OÜ arvutisüsteemis nii kriitiline, nagu kannatanu püüab seda esitada (sulustatud, pahavara jne), siis ilmselgelt on K üle kuu aja kestnud viivitamine uue teenusepakkuja väljakutsumisega vastuolus mõistliku tegutsemisega ning ebaloogiline. Kui tsiviilhagi käsitlemise istungil jäädi kimpu R arvete ja väidetava kahju vahelise seose tõendamisega, püüdsid kannatanud õigustada arveid sellega, et olid turvariskid ja pahavara oht. Ühtlasi ilmnes R tunnistustest et esmane meede, mida ta kasutas turvariskide maandamiseks, oli kõikide paroolide muutmine. Paroolide muutmine on laialt levinud ja 33

(54)1-16-4479 tavapärane esmane turvameede, mistõttu olukorras, kus osapoolte vahel kehtisid tsiviilõiguslikud lepingulised suhted IT-teenuste teostamiseks ning sellest tulenevalt volitused arvutisüsteemi haldamiseks ja laiemalt IT-teenuste osutamiseks, ei saa paroolide muutmist käsitleda ebaseadusliku teona küberkuriteo mõistes. Seega tuleks kannatanu apellatsioon jätta rahuldamata.

Kannatanu esindaja esitas kirjalikud seisukohad prokuröri, süüdistatava kaitsja apellatsioonidele ja süüdistatava seisukohtadele. 8.
Kannatanud on seisukohal, et prokuröri apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kannatanute ja prokuröri seisukohad ühtivad ning kannatanud leiavad, et prokurör on üksikasjalikult ja õigesti põhjendanud, miks maakohtu otsus ei ole osaliselt õiguspärane ning kuulub ringkonnakohtu poolt muutmisele. 8.
Kannatanud on seisukohal, et kaitsja apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus on osas, milles seda ei ole vaidlustanud kannatanud ja prokurör, seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks kriminaalmenetlus ei kuulu lõpetamisele mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kannatanud juhivad tähelepanu sellele, et maakohus tuvastas olulise vastuolu süüdistatava väidetes – nimelt on süüdistatava väide, et K ähvarduste tõttu loobus ta IT-alaste teenuste pakkumisest, ümber lükatud tunnistaja LK ütlustega. Süüdistatav kinnitas, et konkreetse teabe kriminaalmenetluse kohta sai ta
a. detsembris. Seega ei olnud süüdistatav enne
a. detsembrit kriminaalasjast oluliselt mõjutatud ning maakohtu järeldus, et mõistliku menetlusaja kulgemist saab arvestada alates 23.12.2014, on põhjendatud. Kannatanud juhivad tähelepanu Hiienurme väitele, et kannatanu I juhatuse liige K olevat Hiienurmele väitnud, et on leidnud „uue seadusliku viisi viimase karistamiseks, mille viib toime AK palgatud advokaat“. Sellised alusetud väited ilmestava Hiienurme käitumismustrit, sest ka
a. suvel aset leidnud sündmuste käigus esitles A. Hiienurm end „süütu ohvrina“, pannes samal ajal toime kõige ootamatumaid arvutikuritegusid kannatanute suhtes. Allakirjutanu võib kinnitada, et sellist käsundit (tekitada A. Hiienurmele maksimaalselt palju kahju ja ebamugavusi) ei ole allakirjutanule kunagi antud ning hea usu põhimõttest ja kutse-eetika nõuetest tulenevalt ei saaks a

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.