3-17-136/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Villem Lapimaa, Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-136 Haldusasi OA kaebus Eesti Töötukassa kohustamiseks peatada ajutiselt kaebaja kohustus tagastada enammakstud töötuskindlustushüvitis Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 05.04.2017 määrus Menetlusosalised Kaebaja – OA, volitatud esindaja adv Robert Sprengk Vastustaja – Eesti Töötukassa Menetluse alus ringkonnakohtus OA määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OA määruskaebus.
2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.04.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-136 ja teha uus määrus, millega lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. OA ja Eesti Töötukassa sõlmisid 11.12.2013 kokkuleppe nr 6 7.2/12/601, milles kaebaja tunnistas, et vastustaja on temale õigusliku aluseta maksnud 1492,92 eurot ja kaebaja kohustus hüvitama võlgnevuse tagasimaksegraafiku alusel.
4. OA taotles 23.09.2016 vastustajalt luba võtta maksepuhkust lapse sünni tõttu kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Taotleja kasvatab üksinda 3 alaealist last, kellest viimane sündis 12.04.
5. Taotleja tulud on piisavad, et katta kommunaalkulud ja laste õppekulud.
6. Eesti Töötukassa ei rahuldanud 27.09.2016 e-kirjaga nr 6-7.2/12/601 kaebaja taotlust võtta maksepuhkust lapse sünni tõttu. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 41 lg 1 kohaselt nõuab vastustaja tööturuteenusteks ja -toetusteks alusetult makstud summad tagasi. Summad nõutakse tagasi sõltumata isiku majanduslikust olukorrast (sh lapse saamine), 3-17-136 tervisest või laenukoormusest. Vastustaja arvestab isiku majandusliku olukorraga, kui otsustab, kas nõuda summad tagasi korraga või koostada tagasimaksegraafik.
7. OA esitas 20.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa kohustamiseks peatada ajutiselt kaebaja kohustus tagastada enammakstud töötuskindlustushüvitis.
8. Eesti Töötukassa palus lugeda kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes, jätta kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetada haldusasja menetluse. Kaebus tulnuks esitada hiljemalt 27.10.
9. Kaebaja ei ole esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust ega toonud välja objektiivseid põhjuseid, mis takistasid tal kaebust tähtaegselt esitada. Ka asjaolu, et isik ei oma juriidilist haridust, ei anna vastavalt kehtivale seadusele ja kohtupraktikale võimalust kaebetähtaja ennistamiseks. Puudub alus kaebaja osas erandi tegemiseks. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kolmekuuline viivitus ei ole kohane.
10. Tallinna Halduskohus luges 05.04.2017 määrusega kaebuse esitatuks kaebetähtaja rikkumisega ja lõpetas HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel haldusasja menetluse. Kaebaja ei ole esitanud selgitusi, millal ta sai kätte vastustaja 27.09.2016 e-kirja. Kaebaja ei ole ka väitnud, et oleks nimetatud kirja saanud kätte hilinemisega. Seetõttu eeldab kohus, et kaebaja sai nimetatud kirja kätte samal päeval. Seda eeldust toetab asjaolu, et kaebaja sai ka vastustaja 23.09.2016 e-kirja kätte samal päeval ja esitas samal päeval, s.o 23.09.2016 vastustajale maksepuhkuse taotluse. Eeldades, et kaebaja sai 27.09.2016 e-kirja kätte samal päeval, tulnuks kaebus esitada hiljemalt 27.10.
11. Kaebaja rikkus kaebetähtaega pea 3 kuu võrra. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud, seetõttu puudub kohtul alus kaebetähtaega ennistada.
12. OA esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13. OA palub määruskaebuses halduskohtu 05.04.2017 määrus tühistada. Kaebaja ei ole andnud vastustajale nõusolekut, et keelduva haldusakti tema 23.09.2016 taotluse suhtes võib temale teatavaks teha elektronposti teel. Kaebaja on füüsiline isik, kes ei tegele ettevõtlusega, ning temale ei saa üle kanda juriidilisele isikule ja ettevõtjale kohaldatavat regulatsiooni, et ta peab kontrollima regulaarselt oma e-kirjasid ja kandma kõike riske, mis seotud tema arvuti riist- ja tarkvaraga. Kuna vastustaja ei järginud oma keeldumise saatmisel HMS § 27 lg 2 nõudeid, võttis vastustaja kõik selle elektronkirja kohale jõudmisega ja kaebaja poolt kätte saamisega seotud riskid enda kanda, sh kohustuse tõendada, millal sai kaebaja kätte e-kirja. Määruskaebuse esitaja ei oska selgitada, miks ta selle kirja hilinemisega kätte sai ja pole seetõttu osanud ka vastata kohtu selgitusnõuetele. Kaebaja ei valda eesti keelt vajalikul määral ning see on takistanud suhtlemist ja õigusabi palumist. See viis kokkuvõttes kaebaja olukorda, kus ta ei osanud vastustajalt kohe küsida, et mis seisus on tema 23.09.2016 taotluse lahendamine.
14. Eesti Töötukassa vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub see jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. OA on ise andnud Eesti Töötukassale oma e-posti aadressi XXX ning suhelnud aktiivselt eelnimetatud e-posti aadressilt kuni 23.09.2016 esitatud taotluse rahuldamata jätmiseni. Vastates Eesti Töötukassa kirjadele, aktsepteeris kaebaja kirjavahetuse pidamist 2